Otse põhisisu juurde

Kõige suuremad valed..

Öeldakse, et on olemas hädavaled, lihtsalt valed, suured valed ja .. statistika. Minu 12 juuli postitusele reageeris elavalt Nipi ja eravestluses tekkinud arutelu tulemusena selgus, et statistika on problemaatiline.
Kõige täpsemini teame me liikluses hukkunute arvu, kuid ka siin on aga. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunuks loetakse inimene, kui ta sureb 30 päeva jooksul õnnetuse toimumise hetkest. Kui vaevad viivad manalasse kasvõi päev hiljem, siis loetakse ohver raskelt vigastatuks. Igas riigis on kokkulepped tagajärgede statistikaks muutmisel erinevad. Seega ei saa ka riikide vahel võrrelda numbreid absoluutsena.
Nipi väitel käsitleb Maanteeameti statistika ainult neid õnnetusi, kus on vigastatud või hukkunud. Tegelikult ei ole see ka päris tõene, sest teeregistri päringust võib leida hulganisti õnnetusi ka ilma vigastatute või hukkunuteta. Pigem on nii, et Maanteeameti statistika = Politsei statistika.
Liikluskindlustusfondi andmetel juhtub õnnetusi muidugi paaaalju rohkem. Ja nendest numbritest millegipärast ei räägita avalikult. Siiski ka LKF statistika ei ole ka täielik. Kõige rohkem on statistikast puudu arvatavasti ühe-auto õnnetusi. Järgnevad väiksemad plekimõlkimised, kus omanikud on asjad kohapeal ära klaarinud ja on pidanud targemaks sündmusest mitte jälge jätta misiganes põhjustel: puuduv kindlustus, tõusev riskikoefitsient, jne.
Ükski statistika ei ole absoluutne. Siiski annab statistika meile toimuva kohta infot ja suunad on näha. Võib arvata, et vale suhteline osakaal statistikas on läbi aja suhteliselt (täpsemalt loe: enam-vähem) konstantne.
Kolossaalsetest numbritest olgu siis ülevaade Nipi tehtud graafiku abil (kliki graafikut, et näha suuremalt).

Kommentaarid

  1. Ehk siis LKF andmetel õnnetuste arv aastas ligineb 40,000-le ja MNT andmetel vaid 3,000-le.
    Mis nüüd ohvrite teemasse puutub, siis võrdlesin veergusid, mille pealkirjaks LKF tabelis oli inimvigastustega õnnetused ja see osutus täpselt samaks MNT tabeliveeruga õnnetused. Ei leidnud ma kummastki siis ka viisakat õnnetuse definitsiooni, kuid ainus mida järeldada suudan, on asjaolu, et ilma inimvigastusteta õnnetus ei olevat ikka täisväärtuslik õnnetus.
    Väita võib, et vigastustega õnnetused on täpsemalt dokumenteeritud ja seda statistikat võib usaldada. Pole põhjust ka selles väites kahelda. Kuid ilmne on et õnnetuse mõiste sel juhul tuleb ümber vaadata. Pealegi, on üsna kindel et kõik õnnetused ei jõua LKF baasigi - paljudel juhtudel õnnetuseosalised lepivad kohapeal kokku ja süüdlane tasub kannatanule mingi kokkuleppelise kompensatsiooni, või siis kui viga aint üks auto saand, vigastatud auto juht otsustab mitte kindlustust tülitada, põhjuseks ntx (kerge) joove, kartus koefitsiendi tõusule, kahjusumma väiksus võrreldes omavastutuse määraga või veel miskit muud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…