Otse põhisisu juurde

Postitused

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi
Hiljutised postitused

Savisillad ehk arenguruum sildade esteetikas

Üks levinud viktoriiniküsimusi puudutab suurima sildade arvuga Eesti linna. Õige vastus ei ole Tartu ega kaugeltki mitte Pärnu vaid Põltsamaa, kus on 17 silda. Kuid valdadest pürgib suurima sildade arvuga omavalitsuse tiitli poole ka Saue vald. Eriti Laagri ümbruses on Pääsküla jõele kerkinud uusi sildu, siin on ka uusi tunneleid ja viadukte. Tunnelitest olen olnud sunnitud siin juba sõna võtma , nüüd on kord sildade käes. Mõtlesin, et niisama puusalt ei tulista. Prooviks nii, et vaatame mis on tehtud ja pakume visiooni, kuidas oleks võinud teha (demonstreerides oma kehva joonistusoskust). Nendel rajatistel on erinevad tellijad, seega ei ole nad ühe konkreetse tellija nägu, pigem meie riigi ja ühiskonna nägu. Kui vaesus on elustiil, siis odavus on kulukas ja eemaletõukav mõtteviis, mis hankekriteeriumina peaks olema üheselt keelatud. Ma ei hakka ka esile tooma autoreid. Meie inseneride kutse-eetika ja professionaalsus kipub jääma alla tellijate kitsarinnalisusele, pelgalt heast tahtes

Tallinna ja Eesti raudteetupikutest

Balti jaam ehk lõpppeatus Tallinn on tupik, mis oluliselt piirab jaama läbilaskvust. Et rongide sõidugraafikuid parandada, on EVR ehitamas ühte lisarööpapaari koos Paldiski maantee viadukti laiendusega ( hange on siin ) ning kavandamas ka perroonide lisamist ( hange on siin ). Probleem tupikuga on see, et kui üks rong istub jaamas, siis ei saa ta enne väljuda, kui teine on sisenenud ja vastupidi. Läbisõiduga jaamades seda probleemi ei ole, metroodes sõidavad rongid ka 1 minutilise intervalliga - vastutulevat rongi ei ole vaja karta. Rongid seisavad ainult depoos, mis ei ole linna keskuses, mitte jaamades. Linnaehituslikult on sellised tupikjaamad ka tõsine probleem, sest parkivad rongid ja perroonid võtavad tohutult ruumi ning nendest on keeruline üle ja mööda pääseda. Eesti raudtee juhtkond on seisukohal, et raudteest üle- ja läbipääsude tegemine on linna, mitte raudtee mure. Nii on nad Paldiski maantee viadukti kõrvale joonistanud perspektiivse jalakäijate ja ratturite läbipääsu, kui

Krokodillid ja Aaspere sillad. Autod ruulivad.

Tallinn-Narva maanteel on Rõmeda-Haljala teelõik, mis tuntud raskete laksude poolest ja kus viimastel aastatel on katsetatud sõidusuundade eraldamist plastikust punnipostidega. Sellest on kasu olnud, aga eks neid närvilisi juhte jagub, keda häirib möödasõidu võimaluse puudumine. Mingi 10 aastat tagasi sai sellele lõigule tehtud eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine. Selle eelprojekti järgi ehitati välja Haljala sõlm ilma kärbeteta, kuigi võinuks sõidutee teha kitsama. Raha kogu lõigu ehitamiseks tookord ei leitud. Vahepeal on kabinetivaikuses Maanteeameti krokodillide juhtimisel tegeldud ülejäänud projekti kärpimisega . Kuna kusagilt mujalt lõigata ei osatud, siis ohvriks on langenud kõik rajatised. Esiteks on projekteerimistingimustega otsustuskorras ära jäetud Aaspere jalakäijate viadukt. Seda ei ole asendatud isegi tunneliga mitte, vaid jalakäijatel ja ratturitel soovitatakse liikuda ringiga läbi ehitatava Aaspere liiklussõlme ületades korduvalt rampe.. Eelprojekti kohas

Heikinkatu viadukt Oulus. Tehke järgi!

Tartu linn on mõnda aega pusinud Riia tänava raudtee viadukti juurde jalgratturitele tunneli tegemisega. Esmalt telliti silla ja tunneli projekt koos ekspertide arvamusega tunneli asukohast . Kuigi selle alusel loodeti õige pea ehitama hakata, ei saanud eelprojektist enamat, kui lähteülesanne arhitektuurikonkursile . Ma osalesin ka ühe meeskonna koosseisus. Kui me lähteülesannet lahkasime, siis see läks igakülgselt vastuollu meie teadmiste ja arusaamistega Tartu linnast ning selle elanike liikuvusest. Kuna tunneli vägistamine olemasoleva viadukti taha olnuks ebamõistlikult keeruline ja samas viljatu ehk ratturitele kasutuskõlbmatu, siis pakkusime oma töös tunneli teise asukohta. Lisaks sellele, et me arvestasime inimeste tegelike soovijoontega, oli tagamõte ka see, et Riia tänava raudteeviadukt tuleb millalgi nagunii laiendada ja ümber ehitada ning siis on võimalik see ehitada juba normaalsete mõõtudega ja kõigi liiklejate vajadusi arvestavalt. Meie saime jagatud teise koha. Võitj