Otse põhisisu juurde

Sketsid sahtlist: Sõpruse silla Karlova ots


Tartu linnal on nõuka-ajast nuhtluseks kaelas Sõpruse nimeline sild, mis sisuliselt tegi võimalikuks Annelinna elamurajooni ehitamise, kuid mis on ilmatu pirakas (400m pikk ja 20m lai) ja kehva kvaliteediga talasild. Pärast tehnikumi lõppu töötasin Projekteerimisinstituudi Eesti Projekt 5 osakonnas ja ühe tööna sain ma joonistada variante, kuidas Sõpruse sillalt jätkata 4-rajalist prospekti läbi Karlova. Nagu teame, siis Sõpruse sild on täna ühendatud kahe "tuhara" abil Turu tänavaga ja nende tuharate vahelt saab ka Karlova kitsastele elutänavatele, mida ka läbisõiduna kasutatakse (irooniliselt sümboolne!). See harjutus oli suht vägivalgne pliiatsi ja kustukummi piinamine, et selgeks teha, kas sotsialismi viljastuvates tingimustes lateraalne kahju oleks majade lammutamisel väiksem paremal või vasemal pool Õnne tänavat. Õnneks läks nii, et Eesti sai vabaks ja Õnne tänavale jäid kõik majad alles.

Nüüd (35 aastat hiljem) on Tartu linnavalitsus ette valmistanud projekti Sõpruse silla rekonstrueerimiseks, kus muuhalgas kaaluti ka sõiduradade vähendamist, kuid lõpuks jäädi ikkagi vaid sõiduteede kitsendamise ja eraldi jalgrattateede lahenduse juurde. See selleks. Mis projekti juures tegelikult kukalt kratsima paneb on vot see tuharate vaheline tahab olla aga ei ole ringristmik, ehk pigem nagu anaaltapp. Ei ole mina ka veel siin elus kõike näinud.

Sõpruse silla Karlova ots, eskiis, Selektor Projekt. www.tartu.ee
Sõpruse silla Karlova ots, eskiis, Selektor Projekt. www.tartu.ee

Mis on pildil valesti? Kõik on valesti. Tohutu keeruline ja konfliktne skeem, kus on palju sihitut asfalti.  Kas see on jalakäija ja jalgrattasõbralik keskkond? Autojuhi sõbralik?

Kui ma seda nägin, siis ma pidin reageerima. Tegin eskiisi ja saatsin kohe ka linnavalitsusele. Paraku jällegi oleme olukorras, kus "projekt on valmis ja kohe peab hankesse minema".

Projekteerijad ikka veel ei ole endale selgeks teinud kestliku ohutu teedevõrgu printsiipe, sealhulgas funktsionaalset hierarhiat ja homogeensust. Nende printsiipide pealt on kõik lahendused palju lihtsamad ja elegantsemad. Või tahate vaielda?


Wannabe projekteerijad, enne kui te üldse midagi joonestama hakkate, võtke minuga ühendust. Üldjuhul piisab vaid paarist konsultatsiooni tunnist, et leida olukorrale toimiv lahendus. Sedasi hoiate kokku enda ressursse, tellija ressursse, mis kõik on tegelikult meie ühine ressurss ja mis peamine, lõpptarbijad saavad toimiva, ohutu linnaruumi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...