Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva detsember, 2007 postitused

Uue aasta soovid

Uueks aastaks ei ole mõtet soovida palgatõusu, sest maksud ja hinnad tõusevad nagunii ja senine palgatõus kõike seda poliitikute hullamist on võimaldanud. Soovin teile kõigile targemaid, ausamaid ja riigimehelikumaid poliitikuid nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Soovin, et meie juhtidel oleks rohkem visioone ja ideid, kuidas enamlaekuvat maksuraha mõistlikumalt kasutada (loe: investeerida), kui seda lihtsalt laiali jagada. Soovin, et meie riik hakkaks rohkem asustust ja regionaalarengut suunama (loe: planeerima) praeguse soodsa kinnisvarasurutise ajal ja najal. Soovin jõulist haldusreformi ja seda riigi tasandilt ohjatuna (loe: Vallo, aitab mulinast, hakka tööle !). Soovin strateegilist mõtlemisvõimet. Soovin jätkusuutlikkust ja jätkusuutlikumat juhtimist. Head uut 2008 kollase maaroti aastat!

Kullast silda ei peaks kuldama

Just kui olin lõpetanud lookese Dorpati linna liiklusmuredest , sain lugeda uudist Vabaduse silla kuldamisest . Vabaduse silla saaga on Tartu viimaste aastate suurimaid vaidlusi põhjustanud ja kaugeltki mitte lõpule jõudnud investeeringuid infrastruktuuri. Kui arutelude teemaks on olnud põhiliselt see, kas selles kohas ikka on vaja silda sõidukitele ja kas see Tartu linna liikluses ka midagi märkimisväärselt positiivset kaasa toob, siis ei ole vaevutud süvenema, kas valitud silla tehniline lahendus (mis on küll teostatav) on ka mõistlik. Vabaduse sild maksab Tartu linnale 166 miljonit krooni. See teeb silla kasuliku pinna ühe ruutmeetri maksumuseks 118754.65 krooni ( laius 17,3m, pikkus 80,8m, pindala 1397.84m2 ). Võrdluseks Smuuli viadukt Tallinnas maksis 87,7 miljonit krooni, mis teeb kasuliku pinna maksumuseks 18232.84 krooni/m2 ( laius 13m, pikkus 370m, pindala 4810m2 ). Vist ei ole kohatu küsida, miks on kahe silla ühikmaksumuste erinevus 6,31 korda? Ise küsin, ise vastan. Vastus

Sõpruse ringi jalakäijasõbralikkus või vaenulikkus?

Tartu linn on hädas Annelinna serval Sõpruse silla otsas paikneva ringristmikuga. Peale paradiisile viitava nimega kultuurikeskuse ehitamist magistraalide ristmikule on probleemiks ristmiku läbilaskvus tipptundidel ja jalakäijate turvalisus. Probleemide algus on seotud juba sügavama planeerimisprotsessiga ja tõmbekeskuste oskamatu planeerimisega. Tartu linn ja Eeden ei ole erandid, vaid tänase Eesti reeglid. Kaardilt näeme, et paradiisiaed on paigutatud Tartu suurima elanikearvuga linnaosast risti üle magistraaltänava. On selge, et selline asukoht toob kaasa ridamisi probleeme, pildil on näha ka hulganisti teeradasid, mis suunduvad otse või siis pisut loogeldes Eedenisse. Seega esimene viga on tehtud tõmbekeskuse asukoha valikul. Tõsi küll, ilmselt on asukoha valinud omanik, mitte linn. Planeerimine aga on linna õigus ja kohustus. Olga pealagi, tegite vale valiku, aga siis tuleb ka tagajärjed lahendada. Sellel, kes probleemi on põhjustanud, mitte linna maksumaksjal. Siinkohal on ilmse