Just kui olin lõpetanud lookese Dorpati linna liiklusmuredest, sain lugeda uudist Vabaduse silla kuldamisest.
Vabaduse silla saaga on Tartu viimaste aastate suurimaid vaidlusi põhjustanud ja kaugeltki mitte lõpule jõudnud investeeringuid infrastruktuuri. Kui arutelude teemaks on olnud põhiliselt see, kas selles kohas ikka on vaja silda sõidukitele ja kas see Tartu linna liikluses ka midagi märkimisväärselt positiivset kaasa toob, siis ei ole vaevutud süvenema, kas valitud silla tehniline lahendus (mis on küll teostatav) on ka mõistlik.
Vabaduse sild maksab Tartu linnale 166 miljonit krooni. See teeb silla kasuliku pinna ühe ruutmeetri maksumuseks 118754.65 krooni (laius 17,3m, pikkus 80,8m, pindala 1397.84m2).
Võrdluseks Smuuli viadukt Tallinnas maksis 87,7 miljonit krooni, mis teeb kasuliku pinna maksumuseks 18232.84 krooni/m2 (laius 13m, pikkus 370m, pindala 4810m2).
Vist ei ole kohatu küsida, miks on kahe silla ühikmaksumuste erinevus 6,31 korda?
Ise küsin, ise vastan. Vastus peitub silla lahenduses, kus kehvades geoloogilistes tingimustes on valitud kandjaks ilma tõmbita kaar. Sellest tulenevalt ei kanta silla koormust vundamentidele ainult vertikaalsuunas, misjuhul piisanuks sellise väikese silla kandmiseks kaheksast puurvaiast, vaid ka horisontaalsuunas, mistõttu tuleb süvistada lugematul hulgal vaiu.
Vähe sellest, kuna kaar on paigutatud diagunaalis üle silla, siis ei võimalda kaarkonstruktsioon silla dekki ehitusajal toestada, vaid tuleb rajada eraldi toestus silladeki ehitamiseks. See tähendab seda, et kogu jõgi topitakse ajutisi vaiu täis.
Ilu ei saa patta panna ja mis meil sellest rahast, mis juba lennus. Murelikuks teeb mind see, et sõidutee kohal kaldu olevad vandid (mitte vene joodikud, vaid kandetrossid) võivad avarii korral jääda ette veoautodele, bussidele. Kuna sõiduteed ja kõnniteed eraldab vaid äärekivi (ärge valesti aru saage, see on linnas normaalne lahendus, piirdeid ei tohiks linnasildadele kavandada), siis on sõidukitel võimalik sattuda jalgteele, kus vandid on nö veoauto gabariidids.
Vabaduse silla saaga on Tartu viimaste aastate suurimaid vaidlusi põhjustanud ja kaugeltki mitte lõpule jõudnud investeeringuid infrastruktuuri. Kui arutelude teemaks on olnud põhiliselt see, kas selles kohas ikka on vaja silda sõidukitele ja kas see Tartu linna liikluses ka midagi märkimisväärselt positiivset kaasa toob, siis ei ole vaevutud süvenema, kas valitud silla tehniline lahendus (mis on küll teostatav) on ka mõistlik.
Vabaduse sild maksab Tartu linnale 166 miljonit krooni. See teeb silla kasuliku pinna ühe ruutmeetri maksumuseks 118754.65 krooni (laius 17,3m, pikkus 80,8m, pindala 1397.84m2).
Võrdluseks Smuuli viadukt Tallinnas maksis 87,7 miljonit krooni, mis teeb kasuliku pinna maksumuseks 18232.84 krooni/m2 (laius 13m, pikkus 370m, pindala 4810m2).
Vist ei ole kohatu küsida, miks on kahe silla ühikmaksumuste erinevus 6,31 korda?
Ise küsin, ise vastan. Vastus peitub silla lahenduses, kus kehvades geoloogilistes tingimustes on valitud kandjaks ilma tõmbita kaar. Sellest tulenevalt ei kanta silla koormust vundamentidele ainult vertikaalsuunas, misjuhul piisanuks sellise väikese silla kandmiseks kaheksast puurvaiast, vaid ka horisontaalsuunas, mistõttu tuleb süvistada lugematul hulgal vaiu.
Vähe sellest, kuna kaar on paigutatud diagunaalis üle silla, siis ei võimalda kaarkonstruktsioon silla dekki ehitusajal toestada, vaid tuleb rajada eraldi toestus silladeki ehitamiseks. See tähendab seda, et kogu jõgi topitakse ajutisi vaiu täis.
Ilu ei saa patta panna ja mis meil sellest rahast, mis juba lennus. Murelikuks teeb mind see, et sõidutee kohal kaldu olevad vandid (mitte vene joodikud, vaid kandetrossid) võivad avarii korral jääda ette veoautodele, bussidele. Kuna sõiduteed ja kõnniteed eraldab vaid äärekivi (ärge valesti aru saage, see on linnas normaalne lahendus, piirdeid ei tohiks linnasildadele kavandada), siis on sõidukitel võimalik sattuda jalgteele, kus vandid on nö veoauto gabariidids.
Viidatud joonis on ju lausa naljakas. Lugege mis pinnastega tegemist on näiteks.
VastaKustutaNojah, MOSTi omade arvuti ilmselt ei tunnista meie peaga tähti. Aga kas meil ei ole siis keeleseadust mis sunniks nende arvutid ka tellija riigikeelele häälestama?