Otse põhisisu juurde

Kullast silda ei peaks kuldama

Just kui olin lõpetanud lookese Dorpati linna liiklusmuredest, sain lugeda uudist Vabaduse silla kuldamisest.
Vabaduse silla saaga on Tartu viimaste aastate suurimaid vaidlusi põhjustanud ja kaugeltki mitte lõpule jõudnud investeeringuid infrastruktuuri. Kui arutelude teemaks on olnud põhiliselt see, kas selles kohas ikka on vaja silda sõidukitele ja kas see Tartu linna liikluses ka midagi märkimisväärselt positiivset kaasa toob, siis ei ole vaevutud süvenema, kas valitud silla tehniline lahendus (mis on küll teostatav) on ka mõistlik.
Vabaduse sild maksab Tartu linnale 166 miljonit krooni. See teeb silla kasuliku pinna ühe ruutmeetri maksumuseks 118754.65 krooni (laius 17,3m, pikkus 80,8m, pindala 1397.84m2).
Võrdluseks Smuuli viadukt Tallinnas maksis 87,7 miljonit krooni, mis teeb kasuliku pinna maksumuseks 18232.84 krooni/m2 (laius 13m, pikkus 370m, pindala 4810m2).
Vist ei ole kohatu küsida, miks on kahe silla ühikmaksumuste erinevus 6,31 korda?
Ise küsin, ise vastan. Vastus peitub silla lahenduses, kus kehvades geoloogilistes tingimustes on valitud kandjaks ilma tõmbita kaar. Sellest tulenevalt ei kanta silla koormust vundamentidele ainult vertikaalsuunas, misjuhul piisanuks sellise väikese silla kandmiseks kaheksast puurvaiast, vaid ka horisontaalsuunas, mistõttu tuleb süvistada lugematul hulgal vaiu.
Vähe sellest, kuna kaar on paigutatud diagunaalis üle silla, siis ei võimalda kaarkonstruktsioon silla dekki ehitusajal toestada, vaid tuleb rajada eraldi toestus silladeki ehitamiseks. See tähendab seda, et kogu jõgi topitakse ajutisi vaiu täis.

Ilu ei saa patta panna ja mis meil sellest rahast, mis juba lennus. Murelikuks teeb mind see, et sõidutee kohal kaldu olevad vandid (mitte vene joodikud, vaid kandetrossid) võivad avarii korral jääda ette veoautodele, bussidele. Kuna sõiduteed ja kõnniteed eraldab vaid äärekivi (ärge valesti aru saage, see on linnas normaalne lahendus, piirdeid ei tohiks linnasildadele kavandada), siis on sõidukitel võimalik sattuda jalgteele, kus vandid on nö veoauto gabariidids.

Kommentaarid

  1. Viidatud joonis on ju lausa naljakas. Lugege mis pinnastega tegemist on näiteks.
    Nojah, MOSTi omade arvuti ilmselt ei tunnista meie peaga tähti. Aga kas meil ei ole siis keeleseadust mis sunniks nende arvutid ka tellija riigikeelele häälestama?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.

Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis! Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat. TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel. HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit. Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme Võrdlusparameeter Tramm nr 2 D-Terminaal, Tallinn Tramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi     Trammipeatuse kaugus terminali uksest 480m 95m Kogu teekond trammilt laevale 880m 400m Parkimismaja kaugus terminaalist 0 m 250m    Summa 0 3 Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminal...