Otse põhisisu juurde

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile sisenemiseks ja väljuma ringilt hiljemalt 180 kraadise pöörde juures,  kui mitte varem. Turboringil on seetõttu ka üks puudus - sõltuvalt skeemist ei pruugi tagasipööre olla võimalik (vaata juuresoleval skeemil kõrvalharusid).
Võib-olla ei olegi õige turboringi nimetada ringristmikuks?

Suhteliselt värske uusehitis on rekonstrueeritud Viljandi maantee ristmik Tartu ringteel (ei kajastu veel Google mapsis), kus radade eraldamisel on kasutatud künniseid, mida naljalt ületada ei taha. See on oluline edasiarendus võrreldes varasemate ristmikega, kus eralduseks on ainult jooned või siis madalad kivikesed, nagu Tiskres. Kuuldes kohalike muljeid uuest ristmikust väntasin koha peale olukorraga tutvuma. Pooletunnise vaatluse käigus tuvastasin mõndagi.



Üldjoontes on ristmiku geomeetria kooskõlas hollandlaste juhistega. Pätsikesed sõiduradade vahel mõjuvad rahustavana ja kiirused on selgelt väiksemad kui tavalistel mitmerajalisetel ringidel. Nagu lehes kurdetakse, tundub ristmik hirmus kitsas. Tegelikult ei ole midagi hirmsat ja kitsas ka ei ole. Tulemus on see, et kiirused ristmikul on tuntavalt väiksemad, kui teistel ringidel ehk kusagil optimaalse 25..35km/h juures, mis tagab ka ristmiku suurima läbilaskvuse ning ohutuse.
Videost on näha, et mitmed autojuhid on segaduses ja on sunnitud rada vahetama. Kuid miks on nad sattunud valele rajale, kui valikuid on ainult kaks? On ju tavaline see, et foorristmikul on eraldi rajad pööreteks ja otsesõiduks ning eelnevalt sõiduraja valikuga üldiselt hätta ei jääda. 


Selgub, et eelviidad ei toimi. See viit näitab küll seda, et Tallinnasse saab otse ja Viljandisse vasakule pöörates (ekslikult võib isegi lugeda, et Viljandi jääb paremale), kuid puudub oluline rõhuasetus - millise raja peab valima enne ringile sõitmist? Informatsioon on olemas ja pigem on seda liiga palju aga see on ebaselgelt esitatud, et seda lühikese aja jooksul omandada. Ristmiku üldkuju esitavat eelviita üldjuhul ei paigaldata ka raamidele ega konsoolidele, vaid tee serva. Näide Hollandist, kus turboringid ka leiutatud on.
Allikas Google Streetview
Oluliselt selgem ja konkreetsem - kui lähed otse, siis pole vahet, millist rada pidi, kui vasakule või paremale, siis pead vastava raja valima. Lisaks on ka kattemärgistus selge ja dubleeritud.

Raamile võiks paigaldada iga sõiduraja kohale eraldi viida analoogselt foor-ristmikega. Jällegi näide Hollandist.

Allikas Google Streetview
Ka ristmikule lähedal paiknevad märgid ei suuda edastada olulist informatsiooni piisava selgusega. No ja kohas, kus algavad pätsikesed, ei ole selle infoga ka midagi peale hakata.


Viitadest tulenevat probleemi süvendab ka sõiduradade markeering või õigemini selle puudumine ringil. Seetõttu on osad juhid segaduses ja ei tea, millist trajektoori järgida. Hõbedane auto pildil lõikas sisemisele rajale ja sedakippus tegema iga kümnes autojuht.


Niisiis tuleb viidad ümber teha (õpime teenusdisaini), ringile korrektne markeering lisada ja kõik hakkab laabuma. Positiivne on see, et keegi ei üritanud rada vahetada üle künniste ning seetõttu ei keeranud ka kellelegi ette. Olukorra jätkumisel on võimalikud väiksemad pleki mõlkimised, kuid fataalsed konfliktid on pigem välistatud. Turboring ongi selle projekti positiivne osa.

Samas kergliiklejatel ei ole selle ristmiku projektiga just kõige paremini läinud. Hea kogus raha on kulutatud ühe kahtlase väärtusega tunneli peale, mida jalgratturid kasutada ei saa. No oleks võinud projektiga rohkem tööd teha! Ma olen 110% kindel, et jalgratturisõbralik tunnel olnuks siin lahendatav.




Ka ülekäigukohtadel on midagi viltu läinud. nihutatud ülekäigu mõte on kaduma läinud, kuna piirdeid ei ole ja lisaks tuleb jalakäijal liikuda muutuva kaldega eraldussaarel. Miks te sõiduteele selliseid vigureid ei tee?


Jalakäijat valgustatakse vaid tee servades, kuid mitte ohutussaarel.


On küsitav, kas ülekäik peab just sedavõrd kaugel ristmikust olema, millega pikendatakse jalgratturite teekonda? Ei ole kahtlust, keda siin eelistatakse.


Viljandi maantee äärne jalgtee on kenasti puude vahele looklema pandud, kuid praegu lõpeb sealsamas puu taga..


Korruptsiooni eri. Siiberauto legaliseeritud vasakpööre rahvusvaheliselt magistraalilt - ohtlik nonsenss maksumaksja raha eest. Tunnistage üles, kelle kabinetis on kilekott?


Ka Viljandi maanteel on "ettevõtja sõbralik" vasakpööre, kus teekattel olevate juttide järgi on näha, mida ühe pöörde lubamine kaasa toob. Vaata hoolega suuremat pilti.


Kogre teelt on maantee otse ületamine tõkestatud trosspiirdega, mis on muidugi hästi kaugelt ja iga ilmaga näha, eksolejuu!? Ka märk on pandud kraavi ning kaugemalt ei ole puude tõttu üldse näha. Õnneks ei ole siin läbivat liiklust, aga ohtliku olukorra loomist see ei vabanda. Kas keegi seletaks ära, millist eesmärki täidab see järjekordne torujupp?


Ideed otsas!?

Ehk jätkub siit tulevikus parem projekt?


Head üliõpilased, kes te siinseid heietusi oma lõputöödes refereerite, mul on teile konkreetne sõnum. Ettevõtlikkus on väga vahva ja kiiduväärt omadus, kuid hoidkem natuke hoogu tagasi. Kui teil ei ole vähemalt kümneaastast järjepidevat praktikat vanemate kolleegide järelevalve all, siis ei ole mõtet EASilt nurutud toetusraha Autodeskile maksta ja offset käsuga ühiskonnale käru keerama hakata. Tark ei torma!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun