Otse põhisisu juurde

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.


Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis!

Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat.

TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel.


HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit.

Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme

VõrdlusparameeterTramm nr 2 D-Terminaal, TallinnTramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi   
Trammipeatuse kaugus terminali uksest480m95m
Kogu teekond trammilt laevale880m400m
Parkimismaja kaugus terminaalist0 m250m  
Summa03

Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminalile pea sama lähedal, kui Helsingis Länsiterminaali 2 juures, siis tea et Helsingis on tramm kõikide terminalide juures samal kaugusel. Katajanokka, Länsiterminaali 1, Olympiaterminaali. 

Lisan veel, et eriti nõme on D-terminali ja trammi vahel liikuda kohvritega, sest sõiduteed ületavate jalakäijate rahustamiseks on paigaldatud äärmiselt ebameeldiv kohvrit lammutav konarlik kivisillutis. 

D-terminali juures on olemas küll hulganisti rattahoidjaid taksopeatuse taga, ehk mitte just kõige loogilisema koha peal, kuid äpitõuksid on terminalist üldse eemale tõrjutud. Helsingis saab nii linnarattaid, kui tõukse otse terminali ukse kõrvalt. D-terminalist kulgeb kaarega mööda jupike jalgrattateed, mis on värvilt roheline, aga katkeb sillal ja pole ma suutnud välja nuputada, kuidas sellelt peaks terminali jalgratta parklasse liikuma.

Tallinn on jätkuvalt linn, kus autoga peab saama treppi. Kõik teised käigu.. Kestliku liikuvuse püramiid on uppis.

Igasuguseid toredaid kavasid võib koostada ja lubadusi jagada, projektirahasid põletada, aga lõpuks räägivad teie ja meie eest ikka teod. Kestliku planeerimise ja linnaruumi ehitamise maailma tipp on füüsiliselt 70km lähedal aga mentaalselt meie jaoks ikka valgusaastate kaugusel.

Kaanepilt: Copilot/Dall-E 3

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...
Postita kommentaar
Lisateave

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave