Otse põhisisu juurde

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.


Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis!

Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat.

TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel.


HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit.

Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme

VõrdlusparameeterTramm nr 2 D-Terminaal, TallinnTramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi   
Trammipeatuse kaugus terminali uksest480m95m
Kogu teekond trammilt laevale880m400m
Parkimismaja kaugus terminaalist0 m250m  
Summa03

Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminalile pea sama lähedal, kui Helsingis Länsiterminaali 2 juures, siis tea et Helsingis on tramm kõikide terminalide juures samal kaugusel. Katajanokka, Länsiterminaali 1, Olympiaterminaali. 

Lisan veel, et eriti nõme on D-terminali ja trammi vahel liikuda kohvritega, sest sõiduteed ületavate jalakäijate rahustamiseks on paigaldatud äärmiselt ebameeldiv kohvrit lammutav konarlik kivisillutis. 

D-terminali juures on olemas küll hulganisti rattahoidjaid taksopeatuse taga, ehk mitte just kõige loogilisema koha peal, kuid äpitõuksid on terminalist üldse eemale tõrjutud. Helsingis saab nii linnarattaid, kui tõukse otse terminali ukse kõrvalt. D-terminalist kulgeb kaarega mööda jupike jalgrattateed, mis on värvilt roheline, aga katkeb sillal ja pole ma suutnud välja nuputada, kuidas sellelt peaks terminali jalgratta parklasse liikuma.

Tallinn on jätkuvalt linn, kus autoga peab saama treppi. Kõik teised käigu.. Kestliku liikuvuse püramiid on uppis.

Igasuguseid toredaid kavasid võib koostada ja lubadusi jagada, projektirahasid põletada, aga lõpuks räägivad teie ja meie eest ikka teod. Kestliku planeerimise ja linnaruumi ehitamise maailma tipp on füüsiliselt 70km lähedal aga mentaalselt meie jaoks ikka valgusaastate kaugusel.

Kaanepilt: Copilot/Dall-E 3

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

Sketshid sahtlist: Laagri rongijaam ja tunnel

Üle 30 aasta tagasi iseseisvumise taastamise künnisel võõrustasime ühte Saksa inseneeria tudengit, kes viibis Eestis praktikal. Praktika lõpus sai küsitud, et kas oli siis ka midagi õppida? Tema vastuse leiad artikli lõpust. 2021 aasta augustis käisime koos Tormi Taboriga Eesti Raudtees selgitamas, miks nende projekt on kõlbmatu ja tuleks ümber teha. See käik oli nagu hane selga vesi ehk projekt läks sama targalt ehitusse 2022 aastal. Siin on ajaloolise tõe huvides slaidid, mida sai raudteelastele näidatud. Kuigi Eesti Raudtee (EVR) organisatsioonis on 30 aastaga toimunud verevahetust, siis kahjuks on sügav nõuka-aja mentaliteet selles organisatsioonis ikka veel sees. Asi ei ole mitte rööpalaiuses, mis on nö "vene oma", sest seegi pole tegelikult vene vaid hoopis brittide vana. Paratamatult on EVR jätkuvalt olnud seotud Vene raudteega kaubavedude tõttu, igasugused normatiivid on tulnud seetõttu sealt. Kuni v...
Postita kommentaar
Lisateave