Otse põhisisu juurde

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.


Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis!

Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat.

TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel.


HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit.

Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme

VõrdlusparameeterTramm nr 2 D-Terminaal, TallinnTramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi   
Trammipeatuse kaugus terminali uksest480m95m
Kogu teekond trammilt laevale880m400m
Parkimismaja kaugus terminaalist0 m250m  
Summa03

Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminalile pea sama lähedal, kui Helsingis Länsiterminaali 2 juures, siis tea et Helsingis on tramm kõikide terminalide juures samal kaugusel. Katajanokka, Länsiterminaali 1, Olympiaterminaali. 

Lisan veel, et eriti nõme on D-terminali ja trammi vahel liikuda kohvritega, sest sõiduteed ületavate jalakäijate rahustamiseks on paigaldatud äärmiselt ebameeldiv kohvrit lammutav konarlik kivisillutis. 

D-terminali juures on olemas küll hulganisti rattahoidjaid taksopeatuse taga, ehk mitte just kõige loogilisema koha peal, kuid äpitõuksid on terminalist üldse eemale tõrjutud. Helsingis saab nii linnarattaid, kui tõukse otse terminali ukse kõrvalt. D-terminalist kulgeb kaarega mööda jupike jalgrattateed, mis on värvilt roheline, aga katkeb sillal ja pole ma suutnud välja nuputada, kuidas sellelt peaks terminali jalgratta parklasse liikuma.

Tallinn on jätkuvalt linn, kus autoga peab saama treppi. Kõik teised käigu.. Kestliku liikuvuse püramiid on uppis.

Igasuguseid toredaid kavasid võib koostada ja lubadusi jagada, projektirahasid põletada, aga lõpuks räägivad teie ja meie eest ikka teod. Kestliku planeerimise ja linnaruumi ehitamise maailma tipp on füüsiliselt 70km lähedal aga mentaalselt meie jaoks ikka valgusaastate kaugusel.

Kaanepilt: Copilot/Dall-E 3

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...

Aruanne valijale #2: Kelle vald?

Head valijad! See volikogu liikme töö käivitus oodatust palju äkilisemate pööretega, kui oleks osanud arvata. Valijatelt kuuldu andis küll sügisel mõista, et meil on siin koostöö toiduahel, mis vajab lahtiarutamist, aga et see mülgas nii sügav on.. igatahes pole olnud mahti seda kogemuslugu kirja panna ja protsessid olid ka poole peal. Nüüd tuleb hammustada suurem kogus plõksumaisi korraga. Kes pole veel esimese aruandega tutvunud, siis soovitan seda teha , sest ma ei hakka kordama varasemaid sündmusi ja võib jääda segaseks, mis trajektooril lendame. Lühidalt ja etteruttavalt, vald on vaja korda teha ja mida rutem me sellega hakkama saame, seda parem kõigile. Meil ei ole nii hullusti kui kusagil Põhja Sakalas või Narvas, kuid me ei võrdle ju ennast nõrgematega. Mul on pigem hea võimalus võrrelda, kuidas toimivad omavalitsused Soomes ja sealt õppida. Ja mõned pisikesed edusammud on meil ka. Seekord lahkan teemade kaupa, sest kronoloogilises järjekorras läheks teemad sõlme. Segu 21 DP os...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...