Otse põhisisu juurde

Sketsid sahtlist: Väike-Kaare ja Aianduse tänavate tunnelid Tartus

 

Sotsiaalmeedias jagati uudist, et riigihanke tulemusena on selgunud, kes hakkab ehitama Tartu linnas kahte jalakäijate ja ratturite tunnelit raudtee alt läbi Väike-Kaare ja Aianduse tänavate pikendustel. "Head uudist" peab muidugi jagama. Uudise juures polnud aga infot, millised need tunnelid siis välja hakkavad nägema. Kuna asjaga on seotud Eesti Raudtee AS, siis on see suur ohu märk ehk punane rätik.

Võiks ju arvata, et Tartu linnas, kus on muuhulgas valminud Riia tänava ehk Vaksali sild ja tunnelid, mis on omapärase arhitektuuriga ja leidnud laialdast tunnustust, võiks iga avaliku ruumi objekt olla avalik info ja projektid on linna kodulehelt leitavad? Tutkit. Olen juba harjunud sellega, et kui ehitama hakatakse, siis projekti tuleb otsida riigihangete registri kaudu. Selleks tuleb leida õige ehitushange, siis laadida alla sealt kehtivad dokumendid ning otsida neist internetiviidet, mis viiks kusagile pilves asuvale kataloogile. Ka seekord õnnestus mõningase kaevamisega leida K-Projekti koostatud eskiisprojektid.

Ma ei hakka siinkohal avaldama neid järjekordseid tööõnnetusi, sest need ei vääri valmisehitamist. Nende autoritel ja tellijatel peaks olema sügavalt häbi ja kui see häbi saab betoneeritud, siis ei ole seda enam võimalik varjata nagunii. Jällegi korratakse kõiki varasemaid vigu, mida näeb Laagri rongijaamas, Veskitammis, või ükskõik millises Eesti Raudtee viimaste aastate jooksul ehitatud munnelis. Arhitekte ega maastikuarhitekte pole kaasatud, projekteerijad jala ei käi ja rattaga ei sõida.

Jagan aga eskiise, mis ma tegin 2023 aastal. Nende mõte on lühendada teepikkust kasutajatele, tagada ohutus ja turvalisus (need on antud kontekstis kaks erinevat asja), sobituda keskkonda ning minimeerida kulu. Üks suur tüüpviga nendel raudtee aluste läbipääsude kavandamisel on arvamus, et kui tunnel panna plaanis otse olemasoleva ülekäigu kohale, siis on see lühim tee. Ei ole, sest tunnel on maa all ja sinna tuleb minna mööda kaldteed. Kui sihtkoht paistab teile teise korruse aknast, on lühim tee sihtkohani ikka ukse kaudu. Lisaks saab nihutusega lahendada ehitusaegse liikumise, õigupoolest seda polegi vaja lahendada, sest olemasolev ülekäik on ju kasutuses. Senised Eesti Raudtee tööõnnetused on nuhtluseks kohalikule omavalitsusele, kes peab tagama jalg- ja jalgrattateel hoolduse, peamiseks kannatajaks on aga kasutajad, kes samas peaks justkui olema tänulikud, sest et rongi alla tõesti enam ei jää.


Skets sahtlist: Väike-Kaare tänava läbikäigusild nihutusega lõunasse


Skets sahtlist: Maasika ja Aianduse tänavate vaheline läbikäigusild nihutusega põhja

PS. Enne eskiiside tegemist käisin ka kohapeal vaatlusi tegemas.

Kaanepilt: Copilot/Designer

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...