Sketsid sahtlist: Väike-Kaare ja Aianduse tänavate tunnelid Tartus

 

Sotsiaalmeedias jagati uudist, et riigihanke tulemusena on selgunud, kes hakkab ehitama Tartu linnas kahte jalakäijate ja ratturite tunnelit raudtee alt läbi Väike-Kaare ja Aianduse tänavate pikendustel. "Head uudist" peab muidugi jagama. Uudise juures polnud aga infot, millised need tunnelid siis välja hakkavad nägema. Kuna asjaga on seotud Eesti Raudtee AS, siis on see suur ohu märk ehk punane rätik.

Võiks ju arvata, et Tartu linnas, kus on muuhulgas valminud Riia tänava ehk Vaksali sild ja tunnelid, mis on omapärase arhitektuuriga ja leidnud laialdast tunnustust, võiks iga avaliku ruumi objekt olla avalik info ja projektid on linna kodulehelt leitavad? Tutkit. Olen juba harjunud sellega, et kui ehitama hakatakse, siis projekti tuleb otsida riigihangete registri kaudu. Selleks tuleb leida õige ehitushange, siis laadida alla sealt kehtivad dokumendid ning otsida neist internetiviidet, mis viiks kusagile pilves asuvale kataloogile. Ka seekord õnnestus mõningase kaevamisega leida K-Projekti koostatud eskiisprojektid.

Ma ei hakka siinkohal avaldama neid järjekordseid tööõnnetusi, sest need ei vääri valmisehitamist. Nende autoritel ja tellijatel peaks olema sügavalt häbi ja kui see häbi saab betoneeritud, siis ei ole seda enam võimalik varjata nagunii. Jällegi korratakse kõiki varasemaid vigu, mida näeb Laagri rongijaamas, Veskitammis, või ükskõik millises Eesti Raudtee viimaste aastate jooksul ehitatud munnelis. Arhitekte ega maastikuarhitekte pole kaasatud, projekteerijad jala ei käi ja rattaga ei sõida.

Jagan aga eskiise, mis ma tegin 2023 aastal. Nende mõte on lühendada teepikkust kasutajatele, tagada ohutus ja turvalisus (need on antud kontekstis kaks erinevat asja), sobituda keskkonda ning minimeerida kulu. Üks suur tüüpviga nendel raudtee aluste läbipääsude kavandamisel on arvamus, et kui tunnel panna plaanis otse olemasoleva ülekäigu kohale, siis on see lühim tee. Ei ole, sest tunnel on maa all ja sinna tuleb minna mööda kaldteed. Kui sihtkoht paistab teile teise korruse aknast, on lühim tee sihtkohani ikka ukse kaudu. Lisaks saab nihutusega lahendada ehitusaegse liikumise, õigupoolest seda polegi vaja lahendada, sest olemasolev ülekäik on ju kasutuses. Senised Eesti Raudtee tööõnnetused on nuhtluseks kohalikule omavalitsusele, kes peab tagama jalg- ja jalgrattateel hoolduse, peamiseks kannatajaks on aga kasutajad, kes samas peaks justkui olema tänulikud, sest et rongi alla tõesti enam ei jää.

Skets sahtlist: Väike-Kaare tänava läbikäigusild nihutusega lõunasse

Skets sahtlist: Maasika ja Aianduse tänavate vaheline läbikäigusild nihutusega põhja

PS. Enne eskiiside tegemist käisin ka kohapeal vaatlusi tegemas.

Kaanepilt: Copilot/Designer