Kohalike omavalitsuste volikogude valimised Saue vallas lõppesid minule isiklikult saadud 129 häälega ning Kohalike valimisliidu nimekirja viiendana osutusin valituks volikokku. Veelkord suur tänu Kohalike toetajatele. Tean, et need hääled anti meile põhjusega ja suurte ootustega! Muidugi kandideerisin eesmärgiga volikokku saada, kuid arvestades, et Kohalikud on uustulnukad ja meie kampaania seisnes vaid kodulehel avaldatud programmis ja näoraamatu postitustes, siis kuni valimiste õhtuni puudus meil igasugune ettekujutus võimalikust tulemusest. Oli neid, kes lootsid rohkemat, kuid reaalselt me tegime ikka väga suurepärase tulemuse. Valimistulemus tervikuna näitas seda, et 2/3 valijatest soovis valla juhtimisse kvalitatiivset muutust, paraku need protestihääled jagunesid mitme nimekirja vahel. Teine koht tagas meile arvestatava koha laua ääres, kuid ettearvatavalt ei olnud me oodatud Koostöö koalitsiooni.
Valimistulemuste kinnitamine võttis esitatud vaiete tõttu aega ja seetõttu sai volikogu alustada tööd alles 26.11.2025. Kuna mul olid kahe aasta puhkused puhkamata, siis olin aasta lõppu teinud varasemalt reisiplaanid. Kui esimese istungi sain osaleda saalis, siis teisel osalesin virtuaalselt, kolmanda pidin vahele jätma ning aasta viimasel istungil osalesin taaskord virtuaalselt. Nendest esimestest istungitest väga palju ei taha aru anda. Ainult niipalju, et respekteerides koalitsiooni fakti ja esmamulje volikogu esimehe kandidaadist oli positiivne, siis andsin ka oma poolt hääle, lootes, et seda nähakse edasiviiva koostöötamise valmidusena. Sellest muidugi ei piisanud, et koalitsioon oleks näidanud üles elementaarset respekti ja vastanud volikogu teise aseesimehe valimisel opositsiooni kandidaadi toetusega. Vallavanema ja vallavalitsuse vormistamine.. ei kommentaari!
Mis on oluline - osutusin valituks Maa- ja planeeringute komisjoni aseesimeheks. Selle tulemuse eest respekt Tormile ja meeskonnale!
Nüüd ja edaspidi keskendun just selle valdkonna teemadele, sest isegi kui mul oleks jaksu, siis teadmistest ja ajast tuleb ikka puudu, et teistes valdkondades sisuliselt kaasa rääkida. Meil on Kohalike tiimis asjalikud ja asjatundlikud inimesed iga valdkonna jaoks ja kuigi suhtleme omavahel tihedalt kõigil teemadel, siis igas komisjonis on õiged inimesed omal kohal.
Maakasutus, planeerimine ja ehitus on kõige suurema korruptsiooniriskiga valdkond kohalikus omavalitsuses. Kui vanasti planeerimis- ja ehitusseaduse järgi oli detailplaneeringute kehtestamine volikogu pädevuses, siis menetluste "lihtsustamise" ja "efektiivistamise" nimel on volikogu ainupädevusse jäetud tänaseks ainult üldplaneering, üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud ja detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine. Lisaks on seadusesse lisatud erimenetlusi ja erandeid, mis kõik põhjustavad rohkem segadust ja kuritarvitust, kui oli seadusandja mõte.
Saue vallas on rakendusaktiga kogu detailplaneeringute menetlusega seonduv delegeeritud vallavalitsusele, seahulgas hindamine, kas detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Mis võiks olla veel halvem mõte?
Uue volikogu esimene komisjonide nädal oli detsembris, MP komisjoni koosolek toimus 17.12.2025 (vaata protokolli). Kuna esimees oli just sellal puhkusel, sain koosolekut ise juhatada.
Päevakorra punktiks 3 oli eelnõu Saue linnas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ühe kinnistu osas. Kui selle eelnõuga enne koosolekut tutvusin, sain kohe aru, et see ei ole õige asi. Olin just tutvunud erinevate riigikohtu lahenditega ja olukord tuli tuttav ette.
Planeerimisseaduse mõte on, et detailplaneering on terviklik ruumiloome, millega pannakse paika erinevate maaüksuste kui omandiga seotud õigused ja piirangud detailplaneeringu kohustusega aladel, milleks on linnad ja alevi(ku)d ning üldplaneeringuga määratletud muud alad, kus nähakse ette aktiivset maakasutust. Detailplaneeringuga määratakse planeeringu alal krundid, krundi ehitusõigus ning kõik asjakohased keskkonnatingimused ja piirangud, samuti kruntide teenindamiseks vajalikud teed, tänavad, infrastruktuur. Kui planeering on kehtestatud, siis igasugune tegevus peab sellele vastama ja see tegelikult LIHTSUSTAB kõiki protsesse, sest kvaliteetse (see on omaette teema!) planeeringu korral ei ole vaja igakordselt eraldi menetleda projekteerimistingimusi. Ehitusprojektid koostatakse kooskõlas planeeringuga ning ehitusloa andmisel kontrollitakse projekti vastavust planeeringule. Ja seda võib teha korduvalt. Kui inimene ostab kinnistu kehtiva detailplaneeringuga alal, siis piisab DP-ga tutvumisest, et aru saada, mida saab ja võib teha ning mida võib teha ka naaberkruntidel ning see annab kindluse, et kõrvalkrundile ei ehitata ühel päeval elamu asemele sigalat.. (aga nagu allpool loete, Saue vallas ei pruugi see nii kindel olla)
Probleem tekib aga siis, kui omanik tahab midagi muud, kui planeering ette näeb ning halvemal juhul ignoreerides planeeringu tingimusi ning ehitusseadustikku ehitab või on juba ehitanud midagi oma suva järgi.
Konkreetne Maasika, Maasika 3 ja Uusaru 10 detailplaneering pärineb aastast 2009 ning see oli Saue linna volikogu poolt kehtestatud tollast linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Planeeringu ala käsitles väikest metsalist ala, mis oli üldplaneeringus ettenähtud puhke- ja virgestus otstarbelisena valdavalt tootmis ja ärimaade vahel. Arvatavalt maaomaniku kui huvitatud isiku survel algatati planeering, milles kaaluti erinevaid stsenaariume ja otsustati planeerida elamukrundid selliselt, et kogu kõrghaljastus alal säiliks. Selleks planeeriti kruntidele minimaalne ehitusala ning täisehitusprotsent vahemikus 8..13%. Oluline on märkida ka, et kõige tihedama puistuga ala jäeti ilma ehitusõiguseta.
 |
| Aerofoto aastast 2009 koos planeeritud kruntidega. Maa-ameti geoportaal |
 |
| Aerofoto aastast 2024, Maa-ameti geoportaal |
 |
| Fragment planeeringu põhijoonisest. Saue valla planeeringute register |
Komisjoni toodud eelnõu käsitles ühte katastriüksust ehk planeeringu krunti ning väidetavalt esitas omanik vallale taotluse planeeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks, kuna ta ei soovi detailplaneeringut ellu viia planeeringu tingimustel. Eesti keelde tõlgituna tähendab see, et tegelik soov on planeeringut muuta. Kinnistul on kasutusloaga elamu, mis paikneb ettenähtud ehitusalal ja seda ei ole plaanis lammutada. Kuid nagu selgus, siis paikneb kinnistul ka abihoone, mis on väljaspool ettenähtud ehitusala ja abivallavanem kinnitas, et selline konks on jah.
Planeeringu kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevus, sest kui detailplaneeringu kehtestamisega antakse õigused (koos tingimuste ja piirangutega), siis planeeringu kehtetuks tunnistamisel võetakse need ära ehk tegemist on väga kaaluka otsusega. Kui DP näeb ette krundil ehitusõiguse, siis pärast DP kehtetuks tunnistamist seda enam ei ole. Samas kaovad ära ka piirangud, mis võib riivata naabrite huve. Planeeringu kehtetuks tunnistamisega jäävad siiski kehtima kasutusload.
PlanS mõte on, et kui planeeringut on hakatud ellu viima, siis see jääb kehtima, sest see kaitseb kõiki planeeringu ala objekte ja subjekte nii naabrite kui ka ametnike suva eest. Kui aja jooksul tekib vajadus (või soov) planeeringut muuta, siis menetletakse uus planeering ja seda saab algatada ning menetleda vallavalitsus (kui see on kooskõlas üldplaneeringuga). Sealjuures võib selguda, et uut planeeringut ei ole võimalik mingil põhjusel kehtestada ning sellisel juhul jääb vana planeering ikkagi kehtima. See tagab õigusselguse ja -kindluse järjepidevuse ning keegi ei kaota midagi.
Antud juhul on niisiis selge, et ühe krundi omanikul on kaks soovi: 1. seadustada abihoone, 2. laiendada elamut väljapoole planeeringus kehtestatud ehitusala ja suuremas mahus, kui kehtiv DP seda praegu lubab.
Riigikohus on asunud üheselt seisukohale, et seadustamine on lubatav ainult läbi uue detailplaneeringu menetluse. Kuigi RK seisukoht on, et põhimõtteliselt ei ole välistatud ka juba ellu viidud DP osaline kehtetuks tunnistamine, siis selleks ei saa olla eesmärk projekteerimistingimuste kaudu seadustada juba olemasolevat ehitist.
Vallavalitsus on "tunnistame-DP-kehtetuks-anname-PT" skeemi põhjenduseks eelnõusse kirjutanud "subjekti vähema koormamise" viidates haldusmenetluse seaduse §5 lg 2, mis ütleb sedasi:
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Sellest sättest ei saa kuidagi välja lugeda õiguslikku alust asendada seaduses ettenähtud menetlus teise menetlusega, veelgi enam menetluste kompleksiga. Nimelt on planeeringu menetlus üks alustades algatamisega ja lõpetades kehtestamisega (haldusakt) või menetluse lõpetamisega (haldusakt), samas kui planeeringu kehtetuks tunnistamine ja projekteerimistingimuste andmine on kaks eraldi menetlust (haldusakti) kahe erineva seaduse alusel (PlanS, EhS) ja kahe erineva menetleja poolt (volikogu vs vallavalitsus).
Tõstatasin need probleemid komisjoni koosolekul ja toimus ka asjalik sisuline arutelu. Mingil määral saadi probleemist aru, kuid selle tõsidust päriselt ei mõistetud. Vallavalitsus andis lubaduse, et nad tutvuvad kohtulahenditega ja korrigeerivad eelnõu. Siin pean tunnistama, et tegin vea ja panin eelnõu hääletusele ning komisjon otsustas 6 poolthäälega saata VV poolt täiendatava eelnõu volikokku. Jätsin protokolli enda vastuhäälele lisaks eriarvamuse, kuna sel hetkel koosolekul olnutest olin ilmselgelt ainsana kursis vastavate kohtulahenditega.
Komisjonil on seisukoha andmiseks valla põhimääruse järgi aega 3 nädalat. Siinkohal oleks olnud mõistlik võtta see aeg kõigile komisjoni liikmetele järele mõtlemiseks.
Vallavalitsus tõesti täiendas eelnõud ja kui ma sellega enne 29.12 volikogu istungit tutvusin, siis see ikka jahmatas korralikult. Nimelt oli leitud majandusministeeriumi infolehelt planeerimine.ee viide, mis oli ilmselgelt vigane ja vastuolus seaduse tegeliku mõttega, kopeeriti selle sisu otsusesse, sealjuures ignoreerides täielikult DP lahendust, selles olevaid eeldusi ja tingimusi ning kinnitati, et abihoone on seaduslik.
Kuna osalesin volikogu istungil virtuaalselt, siis oli mul väga keeruline selgitada, et selline eelnõu ei lähtu seadusest ning poleks pidanud üldse volikokku jõudma. Heli saalist oli väga ebaühtlane ja kahjuks ma kõike ei kuulnud. Tormi esitas ettepaneku suunata eelnõu tagasi komisjoni, sest see oli toores ja tulnuks uuesti läbi arutada. Lisaks olid opositsioonist mitmed sõnavõtud, mis toetasid seda mõtet. Paraku koalitsioonil oli miskipärast kiire see ära koputada ja 15:10 häältega lükati Tormi ettepanek tagasi ning sama skooriga võeti otsus vastu.
Pärast puhkust võtsin ühendust MKM spetsialistidega ja uurisin, mis värk selle planeerimine.ee lehega on. Tunnistati, et lehte on koostanud eri aegadel, kui osakond on olnud ka erinevates ministeeriumites, eri inimesed ning selles võib esineda vigu. Mind tänati ja tekst lehel muudeti ära. Lõpuks on vähetähtis, mis sellel lehel kirjas on, see ei ole õigustloov lehekülg, vaid abimaterjal planeerimise teemades orienteerumiseks. Sellele viitamine ja sealt teksti kopeerimine volikogu otsuse eelnõusse oli vallavalitsuse poolt ebaprofessionaalne. Kui aga seaduse paragrahvid oma sundmõtte läbisurumiseks otsa saavad, siis kõlbab viitamiseks ka Elu24.
Algset teksti enam ei sealt lehelt ei leia, muudetud tekstiga (kuid algse kuupäevaga), mis ka edaspidi võib muutuda, saab tutvuda siin.
https://planeerimine.ee/kkk/kas-alla-20-m2-suuruste-hoonete-ehitamist-sai-enne-30-06-2015-kehtestatud-detailplaneeringuga-reguleerida/
 |
| Kuna seegi tekst võib muutuda, siis teeme ekraanitõmmise 20.01.2026 seisuga |
Teavitasin vallavalitsust planeerimine.ee lehe sisumuutusest ja oma naiivsuses arvasin, et nad saavad veast aru. Kus sa sellega. Jaanuarikuu komisjoni koosolekul küsis vallavanem taaskord "miks sa tahad bürokraatiat?". Demokraatia ei ole bürokraatia. Planeerimine ei ole bürakraatia vaid selle vähendamine. Isikute kaasamine ja nende huvide tasakaalustamine ei ole bürokraatia. Aga riigikohtu sõnum on selgemgi veel:
PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele. See põhimõte kehtib ka detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise korral.
Projekteerimistingimused on vaid eelhaldusakt konkreetse ehitusloa menetluses, mitte terviklik ruumilahendus ja menetlusülene maakasutus-ja ehitustingimuste regulatsioon.
Bürokraatia on ametnike teema. Detailplaneeringute menetlemine on vallavalitsuse kohustus, nagu ka kehtivate planeeringute jõustamine. Seda ei pea tegema bürokraatlikult, venitades ja isikuid koormavalt.
HMS §5 lg 2 tähendab seda, et kui subjekt soovib ehitada rohkem, kui DP lubab, siis tuleb viivitamatult algatada planeering (või jätta see algatamata) ning viia planeeringu menetlus läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt (sealjuures arvestades PlanS planeeringu menetluse eripära), vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (näiteks võttes DP kehtetuks tunnistamisega ära ka selle ehitusõiguse, mis siiani kehtis). See kõik on 100% VV teha. Vald ei pea isegi sõlmima halduslepingut ja nõudma mingite kulude hüvitamist, see on vaid võimalus, mitte kohustus.
Kuid iga subjekt ehk omanik peab ka aru saama, et kehtiva DP alal ei saa eeldada, et see DP on muudetav. See võib olla võimalik, aga garantiid ei ole. Ka selle kehtiva Maasika detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel on nähtud vaeva, kulutatud ressursse ja see on väärtus, mida ei saa lihtsalt prügikasti visata. Siin on vallavalitsuse kõige suurem loogika- ja kaalutlusviga.
Esimese komisjoni ülejäänud teemad jätan seekord lahkamata, kuigi üks projekteerimistingimuste saaga ja Harku kärjääri teema seda vääriks.
Jaanuari komisjon toimus 14.01.2026 ja sellel oli lisaks eelarve lugemisele infopunktina Metsa 22 kinnistu DP muudatus, millega ehitusala suurendatakse ja kõrghaljastust selle võrra vähendatakse. Vallavalitsus on aasta lõpus selle planeeringu vastu võtnud ja suunab avalikule arutelule. Tunnustasin vallavalitsust, et on igati korrektselt menetletud ja selle planeeringuga probleemi ei ole. Küsisin aga selgitust, et mis on erinevus Metsa 22 ja Saue linna Segu 21 kinnistutel, et neid erinevalt koheldakse?
No erinevust muidugi ei ole peale selle, et Segu 21 on see va kuur.. no ja teine omanik vist ka.
Küll aga jäi Metsa 22 DPga tutvudes silma, et sellega piirnev rohekoridor on lahkesti lubatud ära jagada maaüksusteks, need on osaliselt aedadega ja hekkidega piiratud, ehk rohekoridor on jäänud ainult paberile. Vallavalitsus ilmselgelt ei suuda ei üldplaneeringut ega detailplaneeringut jõustada, ehk Saue vallas ei saa loota sellele, et kui DP kehtib, siis seda ka järgitakse ja nii võib see sigala ka naaberkrundile ühel päeval kerkida. Olgem valvsad, see on tõsine probleem, kuna vald reeglina omandab või võtab lepinguga üle vaid tänavamaa. Üldmaa ehk rohekoridor jäetakse arendajale, kellel pole sellega midagi peale hakata. Nii need vahvad mõtted tekivad, kuidas rohekoridor jupphaaval parseldada kõrval olevate eramukruntide omanikele.
Metsa tn rohekoridori tükeldamine ja tarastamine on toimunud viimase 16 aasta jooksul.
 |
| Kehtuv DP, valla planeeringute register |
 |
| Tegelikkus, aerofoto 2024, Maa-ameti geoportaal |
Seoses 2026 eelarve lugemisega tõusetus teravalt üles kettagolfi raja teema Saue linnas kaitsealuse tammiku juures. Parempoolsed tõmbasid näoraamatus käima lausa laimukampaania. Kettagolf võib olla tore liikumisharrastus, kuid ei saa ignoreerida fakti, et sellel on oluline keskkonnamõju. Saue tammikusse ebaseaduslikult rajatud golfirada püüti igal moel seadustada, paar aastat tagasi loodeti lausa riikliku kaitseala muutmist kohalikuks.. õnneks on Keskkonnaamet jäänud resoluutseks.
Nüüd siis tahetakse rada rajada kaitsealuse tammiku kõrvale ilma asukoha valiku ja analüüsita, masseerides Keskkonnaametit kooskõlastama projekteerimistingimusi.
Kui teil on küsimusi planeeringute valdkonnas Saue vallas või näete midagi imelikku, siis võtke ühendust ja menetleme.
Vallavalitsus peab minu konstruktiivse kohalolekuga leppima vähemalt kuni 2029 aasta sügiseni.
Midagi positiivset ka. Pidu on saanud ja lausa kaks korda. Riisipere kultuurimajas toimus valla tänuõhtu, mis oli väga hästi korraldatud ja meeleolukas. Lee tantsis ja Saue meeskoor laulis. Lisaks Jalmar Vabarna vaimuka õhtujuhina ja Zetod pealekauba. Nominendid ja laureaadid said pildile.
Sõitsin kohale ratta ja rongiga. Kuna lund jätkuvalt sadas, siis oli natuke sumamist, kuid olusid arvestades võis teehooldega rahule jääda.. välja arvatud perroonide rambid näiteks Urda peatuses ja ülekäigu torulabürindid Riisiperes.
Kardinal Eero valdustes toimus ka volikogu ja vallavalitsuse tutvumispidu. Saime veenduda, et vallamaja ametnikud on vastand volikogule, kus on valdavalt vanad mehed. Pool õhtut ootasime Tormit, kes oli aktsioonis Laagri uisuväljaku kastmisega. Peo lõppedes väntasime jäist maanteed pidi kodu poole möödudes Saueveere lumisest lagendikust, mille planeering on süvariiki toppama jäänud.
Veebruaris tulekul vabariigi sünnipäev, aga enne seda veel jaanuari volikogu istung ja veebruari komisjon.
Head valda kõigile!
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!