Otse põhisisu juurde

Kõige suuremad valed..

Öeldakse, et on olemas hädavaled, lihtsalt valed, suured valed ja .. statistika. Minu 12 juuli postitusele reageeris elavalt Nipi ja eravestluses tekkinud arutelu tulemusena selgus, et statistika on problemaatiline.
Kõige täpsemini teame me liikluses hukkunute arvu, kuid ka siin on aga. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunuks loetakse inimene, kui ta sureb 30 päeva jooksul õnnetuse toimumise hetkest. Kui vaevad viivad manalasse kasvõi päev hiljem, siis loetakse ohver raskelt vigastatuks. Igas riigis on kokkulepped tagajärgede statistikaks muutmisel erinevad. Seega ei saa ka riikide vahel võrrelda numbreid absoluutsena.
Nipi väitel käsitleb Maanteeameti statistika ainult neid õnnetusi, kus on vigastatud või hukkunud. Tegelikult ei ole see ka päris tõene, sest teeregistri päringust võib leida hulganisti õnnetusi ka ilma vigastatute või hukkunuteta. Pigem on nii, et Maanteeameti statistika = Politsei statistika.
Liikluskindlustusfondi andmetel juhtub õnnetusi muidugi paaaalju rohkem. Ja nendest numbritest millegipärast ei räägita avalikult. Siiski ka LKF statistika ei ole ka täielik. Kõige rohkem on statistikast puudu arvatavasti ühe-auto õnnetusi. Järgnevad väiksemad plekimõlkimised, kus omanikud on asjad kohapeal ära klaarinud ja on pidanud targemaks sündmusest mitte jälge jätta misiganes põhjustel: puuduv kindlustus, tõusev riskikoefitsient, jne.
Ükski statistika ei ole absoluutne. Siiski annab statistika meile toimuva kohta infot ja suunad on näha. Võib arvata, et vale suhteline osakaal statistikas on läbi aja suhteliselt (täpsemalt loe: enam-vähem) konstantne.
Kolossaalsetest numbritest olgu siis ülevaade Nipi tehtud graafiku abil (kliki graafikut, et näha suuremalt).

Kommentaarid

nipi ütles …
Ehk siis LKF andmetel õnnetuste arv aastas ligineb 40,000-le ja MNT andmetel vaid 3,000-le.
Mis nüüd ohvrite teemasse puutub, siis võrdlesin veergusid, mille pealkirjaks LKF tabelis oli inimvigastustega õnnetused ja see osutus täpselt samaks MNT tabeliveeruga õnnetused. Ei leidnud ma kummastki siis ka viisakat õnnetuse definitsiooni, kuid ainus mida järeldada suudan, on asjaolu, et ilma inimvigastusteta õnnetus ei olevat ikka täisväärtuslik õnnetus.
Väita võib, et vigastustega õnnetused on täpsemalt dokumenteeritud ja seda statistikat võib usaldada. Pole põhjust ka selles väites kahelda. Kuid ilmne on et õnnetuse mõiste sel juhul tuleb ümber vaadata. Pealegi, on üsna kindel et kõik õnnetused ei jõua LKF baasigi - paljudel juhtudel õnnetuseosalised lepivad kohapeal kokku ja süüdlane tasub kannatanule mingi kokkuleppelise kompensatsiooni, või siis kui viga aint üks auto saand, vigastatud auto juht otsustab mitte kindlustust tülitada, põhjuseks ntx (kerge) joove, kartus koefitsiendi tõusule, kahjusumma väiksus võrreldes omavastutuse määraga või veel miskit muud.

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…