wips

Ahjaa, mul on ju blogi ka. Töötuhinas on see päris ripakile jäänud. Vahepeal on vähemalt üks huvitav uudis ilmunud. Rootsi Maanteeamet otsustas põhimaanteedel muuta kiiruspiiranguid. Muudatuste eesmärk on ühelt poolt suurendada ohutust, teisalt eemaldada põhjendamatud piirangud ning võimaldada kiiremaid ühendusi. Kiiruseid suurendatakse valdavalt 2+2 teedel, mis on ehitatud välja normide kohaselt ainult eritasandiliste ristmikega ja sõidusuunad on kogu pikkuses eraldatud piirdega. Samal ajal langetatakse kiirusi mitmetel kaherajalistel teedel ja ka osadel kolmerajalistel teedel. Täpsema ülevaate uutest kiirustest leiate siit . Usun, et rootslaste tegevus on põhjalikult kaalutletud, kuigi on teada, et poliitikute surve kiiruste suurendamiseks on ka seal tavaline. Siiski mind üllatab, et kiirusi suurendatakse samal ajal, kui hukkunute arv näitab kasvutendentsi . Uudises on üks huvitav asjaolu veel see, et varasema 20km/h intervalliga (50, 70, 90, 110) kiiruspiirangutele lisandusid uued ...

Ohutu tee projekt, ehk Safe Road Design on Hollandi ametkondade ja spetsialistide initsiatiiv, mille eesmärgiks on propageerida ohutu liikluskeskkonna kujundamise võtteid. Kuigi valdav liiklusõnnetuste põhjus paikneb liiklejate kõrvade vahel, on liikluskeskkonnal oma roll õnnetuste tekkes. Sõltuvalt erinevate maade praktikast võib liikluskeskkonna osatähtsus õnnetuste põhjuste hulgas olla vägagi erinev. Arenenud riikides, kus on pikka aega tehtud tõsiseid investeeringuid infrastruktuuri ning samal ajal on ka mõeldud erineva liikumisviisiga liiklejate ohutusele, on liikluskeskkonna osakaal väiksem, reeglina vahemikus 9..30%. Nagu statistika näitab, on liiklusõnnetuste arv ja nende tagajärjed raskemad arengumaades ning post-sovjeti maades, sealhulgas Eestis. Kuigi meil räägitakse liikluskultuurist ühe peamise põhjusena, on tegelikkuses paljudel juhtudel põhjust rääkida ohtlikust liikluskeskkonnast. Hollandi spetsialistide töö tulemuseks on Maailmapanga finantseerimisel valminud "Jät...

Nonii, tolm on maha pestud ja ilmselt ei ole enam India haisu ka küljes. Tagasi maisemate teemade juurde. Maksumaksja raha eest ostetakse meile erinevaid teenuseid, ehitatakse infrastruktuuri, jne. Huvitav on see, et reeglina kasutatakse riigihangetel odavama hinna kriteeriumi, välja arvatud siis, kui on vaja osta autosid. Ilmselt on see seotud sellega, et autode soetamist võetakse isiklikult ja mõeldakse omaenda tagumikule. Euroopa Parlamendi ja Komisjoni hangete direktiivi 2004/18/EC inglisekeelses versioonis rõhutatakse, et riigihanke lepingute korral on oluline "best value for money" põhimõte. See tähendab seda, et riigil on asjade, teenuste või ehitamise eest vastu anda ainult raha. Selle raha eest tuleb osta aga parimat pakutavat asja, teenust või ehitusteenust. Parima all mõeldakse siin nii üldist kvaliteeti (§ 46), kui ka keskkonnasõbralikkust ja jätkusuutlikku arengut (§ 5). Kurb on see, et direktiivi mõte on eestikeelses versioonis sootuks teine, ehk siis tegelik ...

Mida India tänavapildis ei näe kohe kindlasti, on Iiri või Shoti pubid. Söögikohad, mis tänava ääres paiknevad, on valdavalt käestsöömise tüüpi, mõni kuiva seadusega taimetoidu restoran seal vahel. Nagu on selgunud, ei tähenda see, et pubisid siin ei ole. Kuigi linnad on tohutuid reklaamplakateid täis, millel reklaamitakse kõike, mida poest osta saab, siis reklaami, mis juhataks lähima pubini siin kindlasti ei ole. Tänu informeeritud isiku olemasolule õnnestus eile avastada järjekordseid vaateid India ühiskonnale. On asju, mis on pahad-pahad, aga kuna on nõudlust, siis me lihtsalt hoiame nad peidus. Tänavale kusemine ilmselt ei ole paha, sest seda tehakse avalikult. Ja oma onni võib ka ehitada kõnniteele, ei ole probleemi. Kui teil on kunagi olnud tunne, et Universumi sees on teine maailm, mis on Universumist suurem, siis seda tundsin ma eile, kui me jalutasime ühe keskmisest kõrgema hinnanguliselt 10 korruselise ilmetu hoone poole. Kui väravast sisse astusime, siis oli juba tunne nagu...

Kui te arvate, et Indias on jube huvitav ja õhtuti on kole palju tegemist, siis te eksite. Valida on järgnevate võimaluste vahel: käia mööda lõputuid tänavaid ja vaadata, kuidas inimesed tänava servas ja liikluskeerises oma elementaarseid vajadusi rahuldavad; otsida mõni nooblim hotell ja veeta aega selle terrasskatuse-restoranis; vaadata televiisorit; või töötada või lugeda ja kökitada niisama hotellitoas. Esimesest võimalusest saab üsna kohe villand ja teine võimalus ajab kõhu punni. Aju vajab ka puhkust ja elu ei ole ainult töötamiseks. Televiisorist tuleb 60+ kanalit, nendest 1/3 on uudistekanalid erinevates kohalikes keeltes, ülejäänud 2/3 näitavad Mollywoodi, Tollywoodi, Kollywoodi ja Bollywoodi toodangut. Ütlete, et Hollywood on saast? Oleneb sellest, millega võrrelda. Mina ei saa aru, kuidas inimesed suudavad päevast päeva vahtida neid kepslevaid karvase rinna ning paksude vuntsidega vanamehi ja 100% kaetult riides tüdrukuid vingumas (nii kõlavad need laulud minu kõrvadele). K...

Tuleb välja, et mingisugune statistika Indias siiski eksisteerib. Vähemalt Chennai linnas on teada, mitu kaherattalise (twowheeler) sõiduvahendi tarbijat igavestele jahimaadele jõuab. Number pildil on üheliste täpsusega ja puudutab ainult kaherattalisi. Kahtlustada võib, et kõik lendurid ei ole statistikas oma anonüümset kuulsust leidnud. Kaherattalised - jalgrattad, rollerid, mootorrattad - on siin valdav liiklusvahend. Kui elanike arv on 6 miljonit, siis kaherattalisi on hinnanguliselt suurusjärk miljon. Ja kiivri kandmine ei ole moeasi. Kiiver kaunistab reeglina bensiinipaaki ja vahetevahel juhtub ta siis tänavale pudenema. Tõenäoliselt oleks kiiver siin paljudel juhtudel abiks, sest kiirused on linnas siiski madalad.

Pean ikka natuke reisimisest ka kirjutama. Lihtsalt on põhjust. India on Kingfisheri maa . Kingfisher pruulib ainsat ja päriselt India õlut ja Kingfisher lendab . Hästi lendab, et mitte öelda meeldivalt. See on kõige ilusam lennufirma, ju nõu vot ai miin? Ja kus mujal oleks ma saanud vaadata, kuidas India tennisist Kaia Kanepile tuupi teeb? Ikka lennates Mumbaist Chennaisse, vaadates kanalit TopSports. Ja mis hindud eriti uhkeks teeb? Ikka esimene India F1 vormeli tiim ! Niisiis, proosit Eesti Vabariik 90 aastane! Kui sõdurid pidid Pärnu linnas külma tuult trotsima, siis minul oli üle eiteakuipikaaja üks korralik puhkepäev. Põhjusmõtteliselt tegin ma katse-eksitusmeetodil selgeks, et Bengali lahte ei ole võimalik uppuda. Lastes ennast lõdvaks toovad lained su rulludes rannaliivale. Ja kuigi ma ei olnud üldse päikese käes rohkem, kui et käisin kolm korda vees, on nahk ikkagi üleüldiselt roosa ja nina punane. Kõike emotsioone nagunii ei jõua siia kirja panna, parem vaadake pildialbumit...

Siin Mumbai taevas on viimastel päevadel passinud ikka täiskuu lagipähe nagu taevas oleks auk. Ja ju ta siis on tuline, nagu laulusalmis, kui samal ajal on 29 kraadi Celsiuse skaala järgi õhutemperatuuri. Käes on südatalv, siis teatavasti valmivad maasikad! Mumbai on hindikeelne ja originaalne nimi linnale, mida sissesõitnud portugali meremehed kutsusid Bombayks. Ka mulle räägiti siin legendi, et Bombay tähendab portugali keeles head randa (Bom Bahia), aga wikipediast saate lugeda, kuidas lood tegelikult olid. Huvitav on muidugi teada ka seda, et osa linnast on ehitatud juba 200 aastat tagasi mere arvelt. See mere täitmine toimus ca 10 aasta jooksul ja ilma transpordivahendeid kasutamata, ehk siis hindud kantsid pinnase kohale kottides ja korvides pea peal. Linna keskele jäi siiski laht ja lahe serv moodustab linna transpordikoridoride jaoks pudelikaela. Seda pudelikaela lahendab sild, mida ehitatakse juba mitu aastat ja mille üks pool on kavas avada 2009 aasta alguses. Tõsi küll, vahe...

Mul on teile häid uudiseid: minu elektroonilises ajukasvajas on avatud uus ripats "liiklusohutuse audit". Kui te näete, et kuskil on midagi liikluskeskkonnaga valesti ja tahate teada, miks juhtuvad õnnetused ja kuidas olukorda lahendada, siis andke teada. wips teeb auditi ja annab praktilisi näpunäiteid. Esimeseks auditiks valisin Pärnu maantee-Kadaka puiestee-Rohula tänava ristmiku Tallinnas, mida ise kasutan igapäevaselt. Ristmik on ehitatud küllalt hiljuti ümber ringristmikuks. Antud juhul tuleb nõustuda, et ringristmik on kolme jaotustänava ühendamiseks igati asjakohane valik. Seega mõte hea, aga teostus? Projekti autoriks on K-projekt . Tellija Tallinna Kommunaalamet . Probleem : sagedased õnnetused Kuivõrd ma kasutan tihti seda ristmikku, siis näen ka palju õnnetusi või nende tagajärgi (killud teel, mahasõidetud aed). Ringristmik on samatasandilistest ristmikest kõige ohutum, kuid ainult siis, kui ta on õigesti lahendatud. Sellel ristmikul on avariid tavapärased, milles...

Reimaa läks, Kiisler tuli. Sündmuse kokkuvõtteks võib öelda seda, et Laari jutt kõrgetest nõudmistest oma erakonna ministritele on Mõmmibeebi unenägu. Pigem on need nõudmised selles võtmes, et paneme kellegi sinna, kes asjast midagi ei jaga, las ta chillib natuke, siis maksame jälle korralikud kompensatsioonid tingimusel, et suurem osa kompensatsioonist partei kassasse tagasi makstakse. Mis peamine: kuna meile juba selline keeruline teema on närida antud, siis on parem, kui ebapopulaarset progressi ei ole. Laaril ju varasemast kogemused, kui EV käima tõmbas (ja mitte halvasti), et globaalne progress võib tähendada personaalset ja parteilist degressi. Mis siis oleks need peamised saavutused, millest regionaalminister või avaliku halduse minister oma lastele tulevikus rääkida võiks? Asustuse regionaalne suunamine Tänaseks peaks küll olema üsna selge, et eraomand ei suuda ohjata maakasutust mõistuspäraselt. Paraku on nii, et üksikisiku tasandil ei ole me oma otsustes ratsionaalsed ja jätk...