Otse põhisisu juurde

Parim, mida raha eest saab

Nonii, tolm on maha pestud ja ilmselt ei ole enam India haisu ka küljes. Tagasi maisemate teemade juurde.
Maksumaksja raha eest ostetakse meile erinevaid teenuseid, ehitatakse infrastruktuuri, jne. Huvitav on see, et reeglina kasutatakse riigihangetel odavama hinna kriteeriumi, välja arvatud siis, kui on vaja osta autosid. Ilmselt on see seotud sellega, et autode soetamist võetakse isiklikult ja mõeldakse omaenda tagumikule.
Euroopa Parlamendi ja Komisjoni hangete direktiivi 2004/18/EC inglisekeelses versioonis rõhutatakse, et riigihanke lepingute korral on oluline "best value for money" põhimõte. See tähendab seda, et riigil on asjade, teenuste või ehitamise eest vastu anda ainult raha. Selle raha eest tuleb osta aga parimat pakutavat asja, teenust või ehitusteenust. Parima all mõeldakse siin nii üldist kvaliteeti (§ 46), kui ka keskkonnasõbralikkust ja jätkusuutlikku arengut (§ 5).
Kurb on see, et direktiivi mõte on eestikeelses versioonis sootuks teine, ehk siis tegelik mõte on tõlkes kaduma läinud. "Best value for money" on tõlgitud §5 "kulutustele vastavat parimat tulu" ja §45 "parima hinna ja kvaliteedi suhe". Esiteks on raha ja kulutused kaks erinevat asja, samuti ka tulu ja väärtus ei ole võrreldavad.
Tõenäoliselt on tegemist Brüsseli filoloogide asjatundmatusega.
Enamus riigihankeid seab valikukriteeriumiks hinna ja ainult odavaima hinna. See on tingitud ametnike laiskusest ja rumalusest. Paraku ka sellest, et direktiivi põhimõtteid ei ole Eesti riigihangete seadusesse üle toodud. Ei saa ju väita, et "parim kvaliteedi ja hinna suhe" Riigihangete seaduses tähendab sama, mis "best value for money" (§3 lg1).
Kas oskab keegi riigikogujatest või rahandusministeeriumi ametnikest selgitada, mida üldse tähendab parim kvaliteedi ja hinna suhe? Järgnev tabel on teile abiks nuputamisel..







kallimodavam
parem kvaliteet

kehvem kvaliteet

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

We need energy and security (not Fail Baltic)

The core nature of the imperialist Russian "culture" is expecting respect for nothing. Apart from the marginal minority they don't deserve any, and they know it. However, instead of looking into the mirror and fixing themselves, they keep blaming, and bullying everyone else, first and foremost their neighbours. Ne uvazajesh, stoli ? Estonia and other Baltic States have decided to cut off from the Russian electricity network. There are many reasons for that, but the most important one is that Ruzzians cannot be trusted. Russia has weaponized its energy and using it to spread "the Russian love" with rockets that have no analogs. Our  decision was made a long time ago and obviously, Orcs have taken it personally - another sign of disrespect that must be punished. It would have been extremely naive to think that Orcs are letting things just go. Potsemu nas ne ljubite ? Well, you have just proved the case, not the first time . Cutting the ties from Orcs started when ...
Postita kommentaar
Lisateave