Otse põhisisu juurde

Indias kuu on nii tuline..

Siin Mumbai taevas on viimastel päevadel passinud ikka täiskuu lagipähe nagu taevas oleks auk. Ja ju ta siis on tuline, nagu laulusalmis, kui samal ajal on 29 kraadi Celsiuse skaala järgi õhutemperatuuri. Käes on südatalv, siis teatavasti valmivad maasikad!

Mumbai on hindikeelne ja originaalne nimi linnale, mida sissesõitnud portugali meremehed kutsusid Bombayks. Ka mulle räägiti siin legendi, et Bombay tähendab portugali keeles head randa (Bom Bahia), aga wikipediast saate lugeda, kuidas lood tegelikult olid.
Huvitav on muidugi teada ka seda, et osa linnast on ehitatud juba 200 aastat tagasi mere arvelt. See mere täitmine toimus ca 10 aasta jooksul ja ilma transpordivahendeid kasutamata, ehk siis hindud kantsid pinnase kohale kottides ja korvides pea peal.
Linna keskele jäi siiski laht ja lahe serv moodustab linna transpordikoridoride jaoks pudelikaela. Seda pudelikaela lahendab sild, mida ehitatakse juba mitu aastat ja mille üks pool on kavas avada 2009 aasta alguses. Tõsi küll, vahepeal oli ehitamine rahapuuduse tõttu toppamas, aga leitud lisaraha aitab sillal siiski valmida.
Seal taga on siis Bandra-Worli sealink. Bandra poolsest otsast paistab üsna lootustandev, aga Worli ots on selline.. pgn selle pildi lisan siis, kui ma ta kaamerast kätte saan.. nii, käes ta ongi..

Esialgse kava kohaselt taheti kogu sild teha monteeritavatest elementidest ja lühikeste avadega talasillana. Õnneks tõstis kisa kalameeste ühendus, kelle arvates takistanuks selline lahendus neil kalapüüki, sest nad ei saavat oma laevadega läbi. Kisast oli kasu hoolimata sellest, et kalameeste aluseid laevadeks nimetada on palju.. Vähemalt on osa sillast sihvakam ja kaks vantidega ava on väärt eksponeerimist.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...