Otse põhisisu juurde

Indias kuu on nii tuline..

Siin Mumbai taevas on viimastel päevadel passinud ikka täiskuu lagipähe nagu taevas oleks auk. Ja ju ta siis on tuline, nagu laulusalmis, kui samal ajal on 29 kraadi Celsiuse skaala järgi õhutemperatuuri. Käes on südatalv, siis teatavasti valmivad maasikad!

Mumbai on hindikeelne ja originaalne nimi linnale, mida sissesõitnud portugali meremehed kutsusid Bombayks. Ka mulle räägiti siin legendi, et Bombay tähendab portugali keeles head randa (Bom Bahia), aga wikipediast saate lugeda, kuidas lood tegelikult olid.
Huvitav on muidugi teada ka seda, et osa linnast on ehitatud juba 200 aastat tagasi mere arvelt. See mere täitmine toimus ca 10 aasta jooksul ja ilma transpordivahendeid kasutamata, ehk siis hindud kantsid pinnase kohale kottides ja korvides pea peal.
Linna keskele jäi siiski laht ja lahe serv moodustab linna transpordikoridoride jaoks pudelikaela. Seda pudelikaela lahendab sild, mida ehitatakse juba mitu aastat ja mille üks pool on kavas avada 2009 aasta alguses. Tõsi küll, vahepeal oli ehitamine rahapuuduse tõttu toppamas, aga leitud lisaraha aitab sillal siiski valmida.
Seal taga on siis Bandra-Worli sealink. Bandra poolsest otsast paistab üsna lootustandev, aga Worli ots on selline.. pgn selle pildi lisan siis, kui ma ta kaamerast kätte saan.. nii, käes ta ongi..

Esialgse kava kohaselt taheti kogu sild teha monteeritavatest elementidest ja lühikeste avadega talasillana. Õnneks tõstis kisa kalameeste ühendus, kelle arvates takistanuks selline lahendus neil kalapüüki, sest nad ei saavat oma laevadega läbi. Kisast oli kasu hoolimata sellest, et kalameeste aluseid laevadeks nimetada on palju.. Vähemalt on osa sillast sihvakam ja kaks vantidega ava on väärt eksponeerimist.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun