Terved hambad toovad kasumi

Kui te arvate, et Indias on jube huvitav ja õhtuti on kole palju tegemist, siis te eksite. Valida on järgnevate võimaluste vahel:

• käia mööda lõputuid tänavaid ja vaadata, kuidas inimesed tänava servas ja liikluskeerises oma elementaarseid vajadusi rahuldavad;
• otsida mõni nooblim hotell ja veeta aega selle terrasskatuse-restoranis;
• vaadata televiisorit;
• või töötada või lugeda ja kökitada niisama hotellitoas.
  

Esimesest võimalusest saab üsna kohe villand ja teine võimalus ajab kõhu punni. Aju vajab ka puhkust ja elu ei ole ainult töötamiseks. Televiisorist tuleb 60+ kanalit, nendest 1/3 on uudistekanalid erinevates kohalikes keeltes, ülejäänud 2/3 näitavad Mollywoodi, Tollywoodi, Kollywoodi ja Bollywoodi toodangut. Ütlete, et Hollywood on saast? Oleneb sellest, millega võrrelda. Mina ei saa aru, kuidas inimesed suudavad päevast päeva vahtida neid kepslevaid karvase rinna ning paksude vuntsidega vanamehi ja 100% kaetult riides tüdrukuid vingumas (nii kõlavad need laulud minu kõrvadele). Klõpsa millist kanalit tahes, pilt on sama, süshee sama. Kuna Indias on avalikult kallistamine ja suudlemine keelatud, siis ei näe sellist inimlikkust ka filmidest. Korra nägin, et mehe ja nina huulte vahel oli jäänud 5mm, aga siis ilmselt tsensor ütles kaamera tagant "hold on, that's all you get". Kokkuvõtteks ei olegi nagu midagi tarka teha..
Eile siis klõpsutasin natuke kanaleid ja mis ma nägin uudistes. India raudteeminister Lalu Yadav Prasad esitles parlamendis uue aasta eelarvet. Miks nii hilja? Pigem täitsa normaalsel ajal. India majandusaasta algab meie jaoks naljapäeval. Ja parasjagu naljakas oli ka see raudteeminister. Uudis algas sellega, kuidas raudteeminister oma residentsis lehma taustal hambaid pesi. Miks peaks näitama ministri hambapesu? Sellepärast, et temal on komme hambaid pesta puuoksakesega, mida ta saab oma aiast. Oma rumalust pean tunnistama, ma ei tea mis puuga on tegemist eesti keeles.
Uudise sisu aga oli see, et India raudtee, mis on maailma kõige suurem ettevõte ühe miljoni töötajaga ning samas monopoolne riigi ettevõte, on viimased viis aastad olnud korralikus kasumis. Minister ei suuda oma saavutusi kuidagi varjata, ning on tulnud nüüd välja uute suurte lubadustega, mida kohalik press nimetab populistlikeks. Võib-olla on pressil õigus, sest miks peaks vähendama piletihindu reisijatele, kui reisjatest puudust ei ole aga investeeringuid on vaja teha. Samas aga lubatakse ka investeeringuid ja mitte vähe. Lubatakse kogu piletimüügisüsteem viia elektrooniliseks, luua võimalus piletite ostmiseks Internetist või mobiililt. Kahe aastaga peavad kaduma piletimüügi järjekorrad. Rongidesse luuakse uued moodsed nn rohelised tualetid. Investeeringuteks kaasatakse erafirmasid PPP põhimõttel.
Meie jaoks ei ole elektroonilised piletimüügisüsteemid mingi uudis, aga huvitav oleks siiski teada, kuidas meie lahendused toimiksid, kui 500 miljonit inimest korraga piletit tahab osta?
Minister on saavutanud edu ka raudtee ohutuse alal. Eelmisel aastal hukkus India raudteedel 38 reisijat, 6 raudteetöötajat ning 164 muud inimest (ilmselt need, kes lihtsalt rongile ette jäänud), kui viis aastat tagasi olid samad numbrid vastavalt 157, 29 ja 232. Võib-olla on meil siiski midagi hindudelt õppida?