Otse põhisisu juurde

Terved hambad toovad kasumi

Kui te arvate, et Indias on jube huvitav ja õhtuti on kole palju tegemist, siis te eksite. Valida on järgnevate võimaluste vahel:
  • käia mööda lõputuid tänavaid ja vaadata, kuidas inimesed tänava servas ja liikluskeerises oma elementaarseid vajadusi rahuldavad;
  • otsida mõni nooblim hotell ja veeta aega selle terrasskatuse-restoranis;
  • vaadata televiisorit;
  • või töötada või lugeda ja kökitada niisama hotellitoas.

Esimesest võimalusest saab üsna kohe villand ja teine võimalus ajab kõhu punni. Aju vajab ka puhkust ja elu ei ole ainult töötamiseks. Televiisorist tuleb 60+ kanalit, nendest 1/3 on uudistekanalid erinevates kohalikes keeltes, ülejäänud 2/3 näitavad Mollywoodi, Tollywoodi, Kollywoodi ja Bollywoodi toodangut. Ütlete, et Hollywood on saast? Oleneb sellest, millega võrrelda. Mina ei saa aru, kuidas inimesed suudavad päevast päeva vahtida neid kepslevaid karvase rinna ning paksude vuntsidega vanamehi ja 100% kaetult riides tüdrukuid vingumas (nii kõlavad need laulud minu kõrvadele). Klõpsa millist kanalit tahes, pilt on sama, süshee sama. Kuna Indias on avalikult kallistamine ja suudlemine keelatud, siis ei näe sellist inimlikkust ka filmidest. Korra nägin, et mehe ja nina huulte vahel oli jäänud 5mm, aga siis ilmselt tsensor ütles kaamera tagant "hold on, that's all you get". Kokkuvõtteks ei olegi nagu midagi tarka teha..
Eile siis klõpsutasin natuke kanaleid ja mis ma nägin uudistes. India raudteeminister Lalu Yadav Prasad esitles parlamendis uue aasta eelarvet. Miks nii hilja? Pigem täitsa normaalsel ajal. India majandusaasta algab meie jaoks naljapäeval. Ja parasjagu naljakas oli ka see raudteeminister. Uudis algas sellega, kuidas raudteeminister oma residentsis lehma taustal hambaid pesi. Miks peaks näitama ministri hambapesu? Sellepärast, et temal on komme hambaid pesta puuoksakesega, mida ta saab oma aiast. Oma rumalust pean tunnistama, ma ei tea mis puuga on tegemist eesti keeles.
Uudise sisu aga oli see, et India raudtee, mis on maailma kõige suurem ettevõte ühe miljoni töötajaga ning samas monopoolne riigi ettevõte, on viimased viis aastad olnud korralikus kasumis. Minister ei suuda oma saavutusi kuidagi varjata, ning on tulnud nüüd välja uute suurte lubadustega, mida kohalik press nimetab populistlikeks. Võib-olla on pressil õigus, sest miks peaks vähendama piletihindu reisijatele, kui reisjatest puudust ei ole aga investeeringuid on vaja teha. Samas aga lubatakse ka investeeringuid ja mitte vähe. Lubatakse kogu piletimüügisüsteem viia elektrooniliseks, luua võimalus piletite ostmiseks Internetist või mobiililt. Kahe aastaga peavad kaduma piletimüügi järjekorrad. Rongidesse luuakse uued moodsed nn rohelised tualetid. Investeeringuteks kaasatakse erafirmasid PPP põhimõttel.
Meie jaoks ei ole elektroonilised piletimüügisüsteemid mingi uudis, aga huvitav oleks siiski teada, kuidas meie lahendused toimiksid, kui 500 miljonit inimest korraga piletit tahab osta?
Minister on saavutanud edu ka raudtee ohutuse alal. Eelmisel aastal hukkus India raudteedel 38 reisijat, 6 raudteetöötajat ning 164 muud inimest (ilmselt need, kes lihtsalt rongile ette jäänud), kui viis aastat tagasi olid samad numbrid vastavalt 157, 29 ja 232. Võib-olla on meil siiski midagi hindudelt õppida?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun