Otse põhisisu juurde

Incredible India

Pean ikka natuke reisimisest ka kirjutama. Lihtsalt on põhjust.
India on Kingfisheri maa. Kingfisher pruulib ainsat ja päriselt India õlut ja Kingfisher lendab. Hästi lendab, et mitte öelda meeldivalt. See on kõige ilusam lennufirma, ju nõu vot ai miin? Ja kus mujal oleks ma saanud vaadata, kuidas India tennisist Kaia Kanepile tuupi teeb? Ikka lennates Mumbaist Chennaisse, vaadates kanalit TopSports. Ja mis hindud eriti uhkeks teeb? Ikka esimene India F1 vormeli tiim!
Niisiis, proosit Eesti Vabariik 90 aastane! Kui sõdurid pidid Pärnu linnas külma tuult trotsima, siis minul oli üle eiteakuipikaaja üks korralik puhkepäev.
Põhjusmõtteliselt tegin ma katse-eksitusmeetodil selgeks, et Bengali lahte ei ole võimalik uppuda. Lastes ennast lõdvaks toovad lained su rulludes rannaliivale. Ja kuigi ma ei olnud üldse päikese käes rohkem, kui et käisin kolm korda vees, on nahk ikkagi üleüldiselt roosa ja nina punane.
Kõike emotsioone nagunii ei jõua siia kirja panna, parem vaadake pildialbumit.
Pigem tuleks vahepeal ka asja juurde :) Esmapilgul võib ju tunduda India liiklus lootusetu. Ja tõepoolest ei maksa eurooplasel siin rooli näppida. Parem võta auto koos juhiga. Või sõida autoriksaga. Jalakäimine on aga vastunäidustatud. Nagu pildil on näha, on jalakäija see, kel peab olema vastutustunne! (nb! kliki pildil, siis näed suuremalt, et lugeda)
Põhiline reegel, mis India liikluses kehtib, on suurema õigus. Ülevaatusel käies ei ole üldse oluline sõiduki tehniline seisund peale selle, et pasun töötab. Jalakäijad ei pea tehnilisel ülevaatusel käima ja nad ei pasunda ka. Nad lihtsalt teevad näo, et ei näe ei kuule ja ajavad oma asja edasi.
Kõik see värk on üle mõistuse eeskujulikult ohtlik. Küsimuse peale, et kuidas teil ka liiklusohutuse statistikaga lood on, kõlas vastus, et statistikat ei ole. Inimesi on palju ja neid nagunii lugeda ei jõua. Mumbais näiteks elab umbes-täpselt 16..19 miljonit elanikku, Chennais umbes veelgi täpsemalt 4,5..6 miljonit. Hinnanguliselt lihtsalt kaob 1000 inimest kuus Mumbais. Ühe jalakäija lennureisi üle mootorratta lenkstangi nägin isegi pealt.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi