Otse põhisisu juurde

Incredible India

Pean ikka natuke reisimisest ka kirjutama. Lihtsalt on põhjust.
India on Kingfisheri maa. Kingfisher pruulib ainsat ja päriselt India õlut ja Kingfisher lendab. Hästi lendab, et mitte öelda meeldivalt. See on kõige ilusam lennufirma, ju nõu vot ai miin? Ja kus mujal oleks ma saanud vaadata, kuidas India tennisist Kaia Kanepile tuupi teeb? Ikka lennates Mumbaist Chennaisse, vaadates kanalit TopSports. Ja mis hindud eriti uhkeks teeb? Ikka esimene India F1 vormeli tiim!
Niisiis, proosit Eesti Vabariik 90 aastane! Kui sõdurid pidid Pärnu linnas külma tuult trotsima, siis minul oli üle eiteakuipikaaja üks korralik puhkepäev.
Põhjusmõtteliselt tegin ma katse-eksitusmeetodil selgeks, et Bengali lahte ei ole võimalik uppuda. Lastes ennast lõdvaks toovad lained su rulludes rannaliivale. Ja kuigi ma ei olnud üldse päikese käes rohkem, kui et käisin kolm korda vees, on nahk ikkagi üleüldiselt roosa ja nina punane.
Kõike emotsioone nagunii ei jõua siia kirja panna, parem vaadake pildialbumit.
Pigem tuleks vahepeal ka asja juurde :) Esmapilgul võib ju tunduda India liiklus lootusetu. Ja tõepoolest ei maksa eurooplasel siin rooli näppida. Parem võta auto koos juhiga. Või sõida autoriksaga. Jalakäimine on aga vastunäidustatud. Nagu pildil on näha, on jalakäija see, kel peab olema vastutustunne! (nb! kliki pildil, siis näed suuremalt, et lugeda)
Põhiline reegel, mis India liikluses kehtib, on suurema õigus. Ülevaatusel käies ei ole üldse oluline sõiduki tehniline seisund peale selle, et pasun töötab. Jalakäijad ei pea tehnilisel ülevaatusel käima ja nad ei pasunda ka. Nad lihtsalt teevad näo, et ei näe ei kuule ja ajavad oma asja edasi.
Kõik see värk on üle mõistuse eeskujulikult ohtlik. Küsimuse peale, et kuidas teil ka liiklusohutuse statistikaga lood on, kõlas vastus, et statistikat ei ole. Inimesi on palju ja neid nagunii lugeda ei jõua. Mumbais näiteks elab umbes-täpselt 16..19 miljonit elanikku, Chennais umbes veelgi täpsemalt 4,5..6 miljonit. Hinnanguliselt lihtsalt kaob 1000 inimest kuus Mumbais. Ühe jalakäija lennureisi üle mootorratta lenkstangi nägin isegi pealt.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin