Otse põhisisu juurde

Liiklusohutuse audit: Pärnu maantee ja Kadaka puiestee ringristmik Tallinnas

Mul on teile häid uudiseid: minu elektroonilises ajukasvajas on avatud uus ripats "liiklusohutuse audit". Kui te näete, et kuskil on midagi liikluskeskkonnaga valesti ja tahate teada, miks juhtuvad õnnetused ja kuidas olukorda lahendada, siis andke teada. wips teeb auditi ja annab praktilisi näpunäiteid.

Esimeseks auditiks valisin Pärnu maantee-Kadaka puiestee-Rohula tänava ristmiku Tallinnas, mida ise kasutan igapäevaselt. Ristmik on ehitatud küllalt hiljuti ümber ringristmikuks. Antud juhul tuleb nõustuda, et ringristmik on kolme jaotustänava ühendamiseks igati asjakohane valik. Seega mõte hea, aga teostus? Projekti autoriks on K-projekt. Tellija Tallinna Kommunaalamet.

Probleem: sagedased õnnetused
Kuivõrd ma kasutan tihti seda ristmikku, siis näen ka palju õnnetusi või nende tagajärgi (killud teel, mahasõidetud aed). Ringristmik on samatasandilistest ristmikest kõige ohutum, kuid ainult siis, kui ta on õigesti lahendatud. Sellel ristmikul on avariid tavapärased, millest suurem osa toimub pildil punasega tähistatud konfliktalas. Nende põhjuseks on valesti valitud ristmiku haarade asetus, mistõttu mitu liitumist ja hargnemist on sattunud tihedalt ühte ristmiku nurka. Lisaks on projekteerija jänni jäänud ringi geomeetriaga, nimelt on ring Kadaka pst ja Rohula tänava vahel veninud ellipsiks ja sõidutee on sisuliselt kaherajaline. Kuna järjestikku on lühikese vahemaaga kolm hargnemist, siis ei saa ringile tulijad aru, milliselt harult soovib ringil olija lahkuda, kui ta suunda näitab. On ju liikluseeskirjades öeldud, et suunda tuleb näidata enne manöövrit, aga peale eelmist võimalikku manöövrit (ristmikku). Niisiis eeldatakse, et suunanäitaja keerab Rohula tänavasse, kuid tegelik kavatsus on hoopis Pärnu maanteele keerata.
Teine tüüpiline õnnetus on seotud liialt suure kiirusega, aga ka ristmiku pealesõidu geomeetriaga Pärnu maanteelt linna suunalt. Kuna pealesõit on täiesti sirge, aga pikiprofiilis langev, siis ei suuda juhid tajuda optimaalset kiirust ning põrutavad ringile välja. Vähemalt ühel korral on roolijoodik suutnud oma plekid lennutada üle ringi Rohula tn ja Pärnu mnt nurgas olevasse kiviaeda ja selle purustada.
Põhjused: ristmiku geomeetria (plaanilahendus)
Joonistasin pildile rohelisega need geomeetrilised elemendid, mida võib pidada enam-vähem korrektseks. Ringi harud tuleb jaotada ringile enamvähem võrdsete nurkade all, mis tagab konfliktpunktide hajutatuse ja liiklejatele selguse. Ringile pealesõidul peavad olema pöörderaadiused väiksemad ja seeläbi ka sõidukiirus väiksem. Ringilt lahkudes seevastu võib kasutada suuremaid pöörderaadiusi, et ringilt lahkumine toimuks kiiremini. Samas tuleb olla valvas, et ringilt lahkumisel on olemas hea nähtavus kergliiklusteedele ja ülekäigukohtadele, et juht oskaks vajadusel kiirust piirata.
Lahendused
Järgnevale pildile kandsin punasega võimaliku geomeetrilise lahenduse, millega harutada laiali konfliktala Rohula tänava otsas. Pärnu maantee haru võiks ju nihutada veelgi enam, kuid siis tuleb ohverdada kõrghaljastust. Täiendavalt võib parandada Kadaka pst ja Rohula tänava vahelist geomeetriat, kui ringi nihutada pisut lõunasse.
Mida teha siis maha jääva Pärnu maantee jupiga? Kuna linnaisad on tolereerinud jaotustänava ääres elumajas ärilist tegevust autode varuosade müügi näol, siis poega seotud parkimisprobleem leiaks siin lahenduse (sinine ala pildid) ja kaoks vajadus parkida kõnniteel.

NB! Käesolev audit on tehtud juba väljaehitatud ristmikule, seega on tegemist tagantjärele tarkusega. Kahjuks ei ole Eestis kombeks tellida projektidele liiklusohutuse auditeid, mis aitaks selliseid vigu vältida ning säästa liiklejate elu, tervist ja vara. Nagu näha, ei ole selline audit kuigi keeruline, ega ka kallis :) Nagu hollandlased ütlevad: safety comes first!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun