Otse põhisisu juurde

Liiklusohutuse audit: Pärnu maantee ja Kadaka puiestee ringristmik Tallinnas

Mul on teile häid uudiseid: minu elektroonilises ajukasvajas on avatud uus ripats "liiklusohutuse audit". Kui te näete, et kuskil on midagi liikluskeskkonnaga valesti ja tahate teada, miks juhtuvad õnnetused ja kuidas olukorda lahendada, siis andke teada. wips teeb auditi ja annab praktilisi näpunäiteid.

Esimeseks auditiks valisin Pärnu maantee-Kadaka puiestee-Rohula tänava ristmiku Tallinnas, mida ise kasutan igapäevaselt. Ristmik on ehitatud küllalt hiljuti ümber ringristmikuks. Antud juhul tuleb nõustuda, et ringristmik on kolme jaotustänava ühendamiseks igati asjakohane valik. Seega mõte hea, aga teostus? Projekti autoriks on K-projekt. Tellija Tallinna Kommunaalamet.

Probleem: sagedased õnnetused
Kuivõrd ma kasutan tihti seda ristmikku, siis näen ka palju õnnetusi või nende tagajärgi (killud teel, mahasõidetud aed). Ringristmik on samatasandilistest ristmikest kõige ohutum, kuid ainult siis, kui ta on õigesti lahendatud. Sellel ristmikul on avariid tavapärased, millest suurem osa toimub pildil punasega tähistatud konfliktalas. Nende põhjuseks on valesti valitud ristmiku haarade asetus, mistõttu mitu liitumist ja hargnemist on sattunud tihedalt ühte ristmiku nurka. Lisaks on projekteerija jänni jäänud ringi geomeetriaga, nimelt on ring Kadaka pst ja Rohula tänava vahel veninud ellipsiks ja sõidutee on sisuliselt kaherajaline. Kuna järjestikku on lühikese vahemaaga kolm hargnemist, siis ei saa ringile tulijad aru, milliselt harult soovib ringil olija lahkuda, kui ta suunda näitab. On ju liikluseeskirjades öeldud, et suunda tuleb näidata enne manöövrit, aga peale eelmist võimalikku manöövrit (ristmikku). Niisiis eeldatakse, et suunanäitaja keerab Rohula tänavasse, kuid tegelik kavatsus on hoopis Pärnu maanteele keerata.
Teine tüüpiline õnnetus on seotud liialt suure kiirusega, aga ka ristmiku pealesõidu geomeetriaga Pärnu maanteelt linna suunalt. Kuna pealesõit on täiesti sirge, aga pikiprofiilis langev, siis ei suuda juhid tajuda optimaalset kiirust ning põrutavad ringile välja. Vähemalt ühel korral on roolijoodik suutnud oma plekid lennutada üle ringi Rohula tn ja Pärnu mnt nurgas olevasse kiviaeda ja selle purustada.
Põhjused: ristmiku geomeetria (plaanilahendus)
Joonistasin pildile rohelisega need geomeetrilised elemendid, mida võib pidada enam-vähem korrektseks. Ringi harud tuleb jaotada ringile enamvähem võrdsete nurkade all, mis tagab konfliktpunktide hajutatuse ja liiklejatele selguse. Ringile pealesõidul peavad olema pöörderaadiused väiksemad ja seeläbi ka sõidukiirus väiksem. Ringilt lahkudes seevastu võib kasutada suuremaid pöörderaadiusi, et ringilt lahkumine toimuks kiiremini. Samas tuleb olla valvas, et ringilt lahkumisel on olemas hea nähtavus kergliiklusteedele ja ülekäigukohtadele, et juht oskaks vajadusel kiirust piirata.
Lahendused
Järgnevale pildile kandsin punasega võimaliku geomeetrilise lahenduse, millega harutada laiali konfliktala Rohula tänava otsas. Pärnu maantee haru võiks ju nihutada veelgi enam, kuid siis tuleb ohverdada kõrghaljastust. Täiendavalt võib parandada Kadaka pst ja Rohula tänava vahelist geomeetriat, kui ringi nihutada pisut lõunasse.
Mida teha siis maha jääva Pärnu maantee jupiga? Kuna linnaisad on tolereerinud jaotustänava ääres elumajas ärilist tegevust autode varuosade müügi näol, siis poega seotud parkimisprobleem leiaks siin lahenduse (sinine ala pildid) ja kaoks vajadus parkida kõnniteel.

NB! Käesolev audit on tehtud juba väljaehitatud ristmikule, seega on tegemist tagantjärele tarkusega. Kahjuks ei ole Eestis kombeks tellida projektidele liiklusohutuse auditeid, mis aitaks selliseid vigu vältida ning säästa liiklejate elu, tervist ja vara. Nagu näha, ei ole selline audit kuigi keeruline, ega ka kallis :) Nagu hollandlased ütlevad: safety comes first!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi