Otse põhisisu juurde

Liiklusohutuse audit: Pärnu maantee ja Kadaka puiestee ringristmik Tallinnas

Mul on teile häid uudiseid: minu elektroonilises ajukasvajas on avatud uus ripats "liiklusohutuse audit". Kui te näete, et kuskil on midagi liikluskeskkonnaga valesti ja tahate teada, miks juhtuvad õnnetused ja kuidas olukorda lahendada, siis andke teada. wips teeb auditi ja annab praktilisi näpunäiteid.

Esimeseks auditiks valisin Pärnu maantee-Kadaka puiestee-Rohula tänava ristmiku Tallinnas, mida ise kasutan igapäevaselt. Ristmik on ehitatud küllalt hiljuti ümber ringristmikuks. Antud juhul tuleb nõustuda, et ringristmik on kolme jaotustänava ühendamiseks igati asjakohane valik. Seega mõte hea, aga teostus? Projekti autoriks on K-projekt. Tellija Tallinna Kommunaalamet.

Probleem: sagedased õnnetused
Kuivõrd ma kasutan tihti seda ristmikku, siis näen ka palju õnnetusi või nende tagajärgi (killud teel, mahasõidetud aed). Ringristmik on samatasandilistest ristmikest kõige ohutum, kuid ainult siis, kui ta on õigesti lahendatud. Sellel ristmikul on avariid tavapärased, millest suurem osa toimub pildil punasega tähistatud konfliktalas. Nende põhjuseks on valesti valitud ristmiku haarade asetus, mistõttu mitu liitumist ja hargnemist on sattunud tihedalt ühte ristmiku nurka. Lisaks on projekteerija jänni jäänud ringi geomeetriaga, nimelt on ring Kadaka pst ja Rohula tänava vahel veninud ellipsiks ja sõidutee on sisuliselt kaherajaline. Kuna järjestikku on lühikese vahemaaga kolm hargnemist, siis ei saa ringile tulijad aru, milliselt harult soovib ringil olija lahkuda, kui ta suunda näitab. On ju liikluseeskirjades öeldud, et suunda tuleb näidata enne manöövrit, aga peale eelmist võimalikku manöövrit (ristmikku). Niisiis eeldatakse, et suunanäitaja keerab Rohula tänavasse, kuid tegelik kavatsus on hoopis Pärnu maanteele keerata.
Teine tüüpiline õnnetus on seotud liialt suure kiirusega, aga ka ristmiku pealesõidu geomeetriaga Pärnu maanteelt linna suunalt. Kuna pealesõit on täiesti sirge, aga pikiprofiilis langev, siis ei suuda juhid tajuda optimaalset kiirust ning põrutavad ringile välja. Vähemalt ühel korral on roolijoodik suutnud oma plekid lennutada üle ringi Rohula tn ja Pärnu mnt nurgas olevasse kiviaeda ja selle purustada.
Põhjused: ristmiku geomeetria (plaanilahendus)
Joonistasin pildile rohelisega need geomeetrilised elemendid, mida võib pidada enam-vähem korrektseks. Ringi harud tuleb jaotada ringile enamvähem võrdsete nurkade all, mis tagab konfliktpunktide hajutatuse ja liiklejatele selguse. Ringile pealesõidul peavad olema pöörderaadiused väiksemad ja seeläbi ka sõidukiirus väiksem. Ringilt lahkudes seevastu võib kasutada suuremaid pöörderaadiusi, et ringilt lahkumine toimuks kiiremini. Samas tuleb olla valvas, et ringilt lahkumisel on olemas hea nähtavus kergliiklusteedele ja ülekäigukohtadele, et juht oskaks vajadusel kiirust piirata.
Lahendused
Järgnevale pildile kandsin punasega võimaliku geomeetrilise lahenduse, millega harutada laiali konfliktala Rohula tänava otsas. Pärnu maantee haru võiks ju nihutada veelgi enam, kuid siis tuleb ohverdada kõrghaljastust. Täiendavalt võib parandada Kadaka pst ja Rohula tänava vahelist geomeetriat, kui ringi nihutada pisut lõunasse.
Mida teha siis maha jääva Pärnu maantee jupiga? Kuna linnaisad on tolereerinud jaotustänava ääres elumajas ärilist tegevust autode varuosade müügi näol, siis poega seotud parkimisprobleem leiaks siin lahenduse (sinine ala pildid) ja kaoks vajadus parkida kõnniteel.

NB! Käesolev audit on tehtud juba väljaehitatud ristmikule, seega on tegemist tagantjärele tarkusega. Kahjuks ei ole Eestis kombeks tellida projektidele liiklusohutuse auditeid, mis aitaks selliseid vigu vältida ning säästa liiklejate elu, tervist ja vara. Nagu näha, ei ole selline audit kuigi keeruline, ega ka kallis :) Nagu hollandlased ütlevad: safety comes first!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...