Otse põhisisu juurde

Mis asi on liikluse rahustamine?

Liikluse rahustamine on teema, millest räägitakse üha rohkem. Paraku selles teemas, nagu tavaliselt arhitektuuris ja meditsiinis, on palju idamaade tarku, kes ajavad lihtsalt pada ja opereerivad enne, kui on pannud diagnoosi.
Kõige tavalisem arusaamine liikluse rahustamisest on lamavate songiseppade paigaldamine valimatult igasugustele teedele. Üheks tippsaavutuseks oli selline seadeldis Tallinnas Pärnu maanteel Vineeri trammipeatuse juures, mis tiheda ja raske liikluse poolt üsna pea asfaldi sisse tambiti...
Liikluse rahustamise eesmärk on liikluskiiruse piiramine väikestel kiirustel juurdepääsuteedel, kus on palju pöördeliiklust, konflikte, jalakäijaid. Eesmärk võib lisaks olla ka läbiva liikluse passiivne eemale suunamine juurdepääsutänavatelt - mõnevõrra ebamugavam ja aeglasem liiklemine peletab läbiva liikluse eemale, eeldades, et on olemas alternatiivsed teed, soovitavalt magistraalid. Liiklust ei saa rahustada põhimagistraalidel, kus on eesmärgiks suur kiirus ja/või läbilaskvus. Siiski, kiirus ei pruugi alati olla eesmärk omaette.
Valdavalt kasutatakse liikluse rahustamise võtteid planeerimisvigade kõrvaldamiseks. Kui tänav on juba saanud sobimatult sirge ja lai, siis seda majade vahel plaaniliselt kõveraks teha ei anna. Samas on järjest enam tavapärane samade võtete kasutamine juba planeerimisetapis.
Igal juhul nõuab rahustamine süsteemset lähenemist, ühe meetmega ei saavutata kindlasti soovitud eesmärki. Nagu ikka, algab kõik pisut laiemast kontekstist, ehk teedevõrgust laiemalt ja teede hierarhiast. Peab tegema selget vahet juurdepääsudel ja magistraalidel. Järgnevalt tuleb selgeks teha, kes on peamine tee kasutaja ja milline on sobiv kiirusrezhiim. Edasi saab juba valida sobivad rahustamise võtted ja need siduda keskkonnaga.
Järgenvalt mõned fotod Kopenhaageni äärelinnast Virumist, kus on näha süstemaatilist ja läbimõeldud rahustamist elamurajooni jaotustänaval.
Pildidl on näha sümmeetriline teekitsendus. Tähelepanuväärne on, et ei ole kasutatud eesõigusmärke. Sisuliselt tähendab see seda, et kehtivad elementaarsed viisakusreeglid, eesõigus on vanematel inimestel, naisterahvastel, jne.

Sellel pildil on näha ühepoolne kitsendus koos künnisega. Ühepoolsete kitsenduste korral on eesõigus tulenevalt liikluseeskirjadest sellel, kelle teepoolel ei ole takistust. Jällegi puudub vajadus märkide järgi. Kuna kasutatud on künnist, siis on paigaldatud soovitusliku kiiruse märk, ehk künnist on võimalik ka kiiremini ületada, aga see ei ole just kuigi mugav :)
Muideks, kitsenduste kohal on sõidutee laius vaid 2,75m.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi