Otse põhisisu juurde

Mis asi on liikluse rahustamine?

Liikluse rahustamine on teema, millest räägitakse üha rohkem. Paraku selles teemas, nagu tavaliselt arhitektuuris ja meditsiinis, on palju idamaade tarku, kes ajavad lihtsalt pada ja opereerivad enne, kui on pannud diagnoosi.
Kõige tavalisem arusaamine liikluse rahustamisest on lamavate songiseppade paigaldamine valimatult igasugustele teedele. Üheks tippsaavutuseks oli selline seadeldis Tallinnas Pärnu maanteel Vineeri trammipeatuse juures, mis tiheda ja raske liikluse poolt üsna pea asfaldi sisse tambiti...
Liikluse rahustamise eesmärk on liikluskiiruse piiramine väikestel kiirustel juurdepääsuteedel, kus on palju pöördeliiklust, konflikte, jalakäijaid. Eesmärk võib lisaks olla ka läbiva liikluse passiivne eemale suunamine juurdepääsutänavatelt - mõnevõrra ebamugavam ja aeglasem liiklemine peletab läbiva liikluse eemale, eeldades, et on olemas alternatiivsed teed, soovitavalt magistraalid. Liiklust ei saa rahustada põhimagistraalidel, kus on eesmärgiks suur kiirus ja/või läbilaskvus. Siiski, kiirus ei pruugi alati olla eesmärk omaette.
Valdavalt kasutatakse liikluse rahustamise võtteid planeerimisvigade kõrvaldamiseks. Kui tänav on juba saanud sobimatult sirge ja lai, siis seda majade vahel plaaniliselt kõveraks teha ei anna. Samas on järjest enam tavapärane samade võtete kasutamine juba planeerimisetapis.
Igal juhul nõuab rahustamine süsteemset lähenemist, ühe meetmega ei saavutata kindlasti soovitud eesmärki. Nagu ikka, algab kõik pisut laiemast kontekstist, ehk teedevõrgust laiemalt ja teede hierarhiast. Peab tegema selget vahet juurdepääsudel ja magistraalidel. Järgnevalt tuleb selgeks teha, kes on peamine tee kasutaja ja milline on sobiv kiirusrezhiim. Edasi saab juba valida sobivad rahustamise võtted ja need siduda keskkonnaga.
Järgenvalt mõned fotod Kopenhaageni äärelinnast Virumist, kus on näha süstemaatilist ja läbimõeldud rahustamist elamurajooni jaotustänaval.
Pildidl on näha sümmeetriline teekitsendus. Tähelepanuväärne on, et ei ole kasutatud eesõigusmärke. Sisuliselt tähendab see seda, et kehtivad elementaarsed viisakusreeglid, eesõigus on vanematel inimestel, naisterahvastel, jne.

Sellel pildil on näha ühepoolne kitsendus koos künnisega. Ühepoolsete kitsenduste korral on eesõigus tulenevalt liikluseeskirjadest sellel, kelle teepoolel ei ole takistust. Jällegi puudub vajadus märkide järgi. Kuna kasutatud on künnist, siis on paigaldatud soovitusliku kiiruse märk, ehk künnist on võimalik ka kiiremini ületada, aga see ei ole just kuigi mugav :)
Muideks, kitsenduste kohal on sõidutee laius vaid 2,75m.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin