Head valijad!
See volikogu liikme töö käivitus oodatust palju äkilisemate pööretega, kui oleks osanud arvata. Valijatelt kuuldu andis küll sügisel mõista, et meil on siin koostöö toiduahel, mis vajab lahtiarutamist, aga et see mülgas nii sügav on.. igatahes pole olnud mahti seda kogemuslugu kirja panna ja protsessid olid ka poole peal. Nüüd tuleb hammustada suurem kogus plõksumaisi korraga.
Kes pole veel esimese aruandega tutvunud, siis soovitan seda teha, sest ma ei hakka kordama varasemaid sündmusi ja võib jääda segaseks, mis trajektooril lendame. Lühidalt ja etteruttavalt, vald on vaja korda teha ja mida rutem me sellega hakkama saame, seda parem kõigile. Meil ei ole nii hullusti kui kusagil Põhja Sakalas või Narvas, kuid me ei võrdle ju ennast nõrgematega. Mul on pigem hea võimalus võrrelda, kuidas toimivad omavalitsused Soomes ja sealt õppida. Ja mõned pisikesed edusammud on meil ka.
Seekord lahkan teemade kaupa, sest kronoloogilises järjekorras läheks teemad sõlme.
Segu 21 DP osaline kehtetuks tunnistamine
Esimest aruannet jagasin teiega 20 jaanuaril enne volikogu istungit, mis toimus 29.01.2026. Nagu eelnevast aruandest lugeda saite, siis eelmisel 29.12.2025 volikogu isutngil võeti vastu väga vastuoluline otsus nr 52 (edaspidi otsus52) detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks Segu 21 kinnistul Saue linnas.
Kuigi vallavalitsusel pidi olema nüüdseks selge, et selle otsusega mindi üle piiri ja esitatud kaalutlused olid vigased, siis oma viga nad tunnistama, saati parandama ei kippunud. Seetõttu esitasin ise volikogu istungul otsuse eelnõu otsus52 kehtetuks tunnistamiseks ehk detailplaneeringu ennistamiseks. Kõigil volikogu liikmetel on võrdsed algatusõigused ning esitatud eelnõud peab volikogu esimees suunama menetlusse, määrama juhtiva komisjoni, jne. Vallasekretäri ülesanne on kontrollida eelnõu seaduse kohasust (mida ilmselgelt otsus52 puhul ei tehtud) ning tagada ka vorminõuete järgimine.
Kuna tegemist on planeerimisvaldkonna otsuse eelnõuga, siis pidanuks see tulema MP komisjoni päevakorda veebruaris. Ei tulnud. Ei saanud ma ka mingit tagasisidet, et eelnõuga oleks mingi probleem. Ma ei hakanud selle kohta koosolekul pärima, sest eelnõude menetluse korraldamine on volikogu esimehe pädevus ja tema koosolekul ei osale. Kuid aimasin, et sellega on midagi teoksil.
Torkisin Tormit, et ta uuriks eestseisuses, mis värk sellega on. Volikogu esimees oli lubanud, et tuleb märtsi istungile.. ok, ju siis oli rohkem aega vaja, aga milleks?
Selgus siis vahepeal, et vallavalitsus oli pöördunud ministeeriumi poole, et saada selgust, miks planeerimine.ee lehekülje sisu oli muudetud ja kelle nõudmisel. Vastus, mis sealt tuli, ei olnud vallavalitsusele just karvapidi, sest kinnitas koos riigikohtu lahendi viitega, miks varasem info lehel oli seadusega vastuolus. Hea, et meil on elektroonilised dokumendiregistrid, sest tõenäoliselt oleks vallavalitsus selle kirjavahetuse meelsasti jätnud enda teada.
Asjad läksidki "huvitavaks" siis, kui laekus märtsikuu komisjoni koosoleku päevakord. Nüüd siis selgus, miks ei olnud minu eenõu veebruari komisjonis ega volikogus - vallavalitsus oli küüsi närides sepistanud eelnõu, mille sisuks oli minu kui volikogu liikme eelnõu tühistamine. Volikogu esimees usaldab (püüan olukorda sõnastusega pehmendada) meil vallavalitsust ja ise protsesse ei juhi. Kuid peaks juhtima, sest seda näeb ette valla põhimäärus ning selle eest makstakse temale ainuisikuliselt volikogu töö eest palka. Saatsime fraktsiooni Kohalikud poolt esimehele pretensiooni ja korraldusnõude, et ta lõpetaks otseselt seaduserikkumise ning korraldaks volikogu liikme algatatud eelnõu menetlust erapooletult ja korrektselt.
Enne komisjoni koosolekut volikogu esimehelt mingit vastust ei tulnud ja ootused koosoleku osas olid "kõrged". Meie nõudekiri oli siiski mõju avaldanud, sest koosolekul osalenud abivallavanem ja vallasekretär olid kaitsepositsioonil ning valmis arutama. Enne koosoleku päevakorra kinnitamist tegi Raul Sihver ettepaneku päevakorra punkt välja võtta või asendada õigega. Omalt poolt juhtisin tähelepanu, et selline eelnõu on järjekordne õigusvastane spinn ning vallavalitsusel ei ole õigust volikogu liikme eelnõud tühistada. Tegemist on volikogu ainupädevuses oleva küsimusega ja koosoleku päevakorras tuleb vallavalitsuse eelnõu asendada volikogu liikme eelnõuga, et me üldse midagi arutada saaksime.
Vallasekretäril oli mure, et minu eelnõu eeldab haldusmenetluse läbiviimist, et eelnõud ei saa selliselt volikokku viia. Sai selgitatud, et HMS kohaselt saab menetlust algatada see haldusorgan, kellel on vastav pädevus, ehk antud juhul volikogu. Ja sellega sai selgeks ka see, et detsembrikuise otsus52 puhul oligi oluline menetlusviga see, et haldusmenetluse algatas ja viis läbi vallavalitsus iseseisvalt ilma pädevuseta ja volikogu volituseta. Reaalselt saab volikogu volitada või korraldada vallavalitsust läbi viima tehnilisi tegevusi, kuid vallavalitsusel ei ole pädevust teostada kaalutlust ja haldusmenetlust volikogu eest. Siinkohal kordame veel üle, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise pädevus on põhjusega volikogu ainupädevuses (ja see on lausa kahes seaduses nii fikseeritud) - esmane ootus on, et kehtestatud detailplaneeringud jäävad kehtima ning neid järgitakse. Vallavalitsuse kui täitevvõimu ülesanne on tagada detailplaneeringute järgimine, mitte käia volikogus nõudmas nende kehtetuks tunnistamist.
Tõenäoliselt oleme põrganud kokku alles jäämäe tipuga vallavalitsuse poolsete pädevuspiiride ületamise tuvastamisel.
Igatahes, me leppisime komisjoni koosolekul kokku, et volikogu istungi päevakorda tuleb minu eelnõu menetluse algatamise otsusena, mitte lõpliku otsusena ning vallavalitsus lisab sellele omapoolse seiskoha, nagu valla põhimäärus ette näeb. Kõik komisjoni liikmed olid sellega nõus, ainult Eero oli sellel hetkel ruumist väljunud (tema jaoks ongi komisjoni koosolek selline läbikäigu hoov, ühest uksest sisse, teisest välja ja tagasi).
Järgmine tõetund saabus koos volikogu päevakorraga, kus oli taaskord moonutatud päevakorrapunkti (protokolliline otsus volikogu liime eelnõu blää-blää) ja see sisuliselt ei vastanud komisjoni koosolekul kokkulepitule.
Ma saan muidugi aru, et koalitsiooni jaoks on tegemist häbiväärse juhtumiga ja loogiline on, et püütakse seda kõigi võtetega maha matta. Mitte ükski neist ei ole seaduslik. Kuid nagu volikogu aseesimees selgehäälselt Tormi sõnavõtu vahele hõikas, seaduslikkus ei ole selle koostöö-koalitsiooni deviis. Neil on oma tahe ja eesmärgid ja ükski paragrahv ei ole takistuseks.
"Volikogu võib teha ebaseaduslikke otsuseid, kui see on volikogu soov", Saue vallavolikogu aseesimees Eero Kaljuste, volikogu istungil 26.02.2026
Vallavanem arvas, et seda ei peaks protokollima, sest tegemist oli eksitusega, kuid sõnavõtja ise pole seda eksituseks tunnistanud.
Istungi alguses tegin ettepaneku päevakorra punkti sõnastuse muutmiseks, koos põhjendustega. Volikogu ei saa anda "protokollilist seisukohta" iseendale iseenda pädevuse osas. Volikogu saab otsustada oma ainupädevuses olevaid otsuseid ja see toimub poolt või vastu häältega. Volikogu muidugi otsustas koalitsiooni häältega olla vastu päevakorra punkti ümbernimetamisele.
Ja siis selgus veel üks rikkumine ja sellest tulenev segadus. Volikogu liikmetele varem saadetud päevakorras oli "minu eelnõu" punktina 11, kuid ekraanil kuvatud päevakorras nr 10. Nimelt oli vallavanem vahetult enne istungit omaalgatuslikult otsustanud päevakorrast punkti nr 8 välja võtta. Taaskord räige sigadus ja pädevuspiiri ületamine ning omaette teema on see eemaldatud punkti sisu, mille lahkamise jätan teistele. Päevakorra koostab volikogu esimees ja ainult esimees ning see tuleb saata volikogule koos materjalidega 5 päeva enne istungit. Päevakorra kinnitab volikogu ja päevakorra punktide osas saab muudatusettepanekuid teha ainult volikogu liige. Veelkord siis saime kinnituse, kes volikogu tööd tegelikult kipub juhtima.
Kuigi päevakorrapunkti nimetus jäi muutmata, lugesin siiski oma ettevalmistatud ettekande ette. Lisaks algselt tuvastatud õigusvastasusele selgus ju märtsi komisjonis, et varasema otsuse puhul oli vallavalitsus ületanud oma pädevuspiire algatades planeeringu kehtetuks tunnistamise haldusmenetluse, mis on volikogu ainupädevus. Vallavalitsus võttis tuima näoga endale volikogu õigused. See on menetlusnormi rikkumine. Kuivõrd lõpliku otsuse tegi formaalselt volikogu, siis menetlusnormi rikkumine ei tee otsust õigustühiseks, kuid siiski vaidlustatavaks. Õigustühiseks ei tee otsust automaatselt ka selle õigusvastane sisu, selleks on vaja otsust vaidlustada.
Eerol on selles osas paraku õigus, et vallavalitsused ja volikogud võivad teha igasuguseid otsuseid panustades sellele, et neid ei vaidlustata. Leidub siiski inimesi, kes vaidlustavad ja saavad ka õiguse. Kuid see ei ole hea haldustava, et me peame õigeid ja õiglaseid otsuseid saama ainult kohtu abiga ja kui see abi siis sealt tuleb, on juba lootusetult hilja. Minu valijad valisid mind sellepärast, et nad ei ole sellise "koostöö" halduspraktikaga nõus. Ka õiguskantsler kurdab, et aastas ligi 6000 kaebuse hulgas on valdavalt sellised, kus KOV on pärast õiguskantsleri sekkumist otsuse ära muutnud. Miks seda jama vaja on? Siinkohal kõigile meeldetuletuseks kohaliku omavalitsuse põhimõtted (veel kehtiv versioon):
Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;6) tegevuse avalikkus;7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
Kui arvate, et sellega lõppesid trikid eelnõu tühistamisel, siis eksite. Vallavalitsusel (kes muuseas haldab ka volikogu infosüsteemi) oli varuks veel üks sigadus. Nimelt pandi lõplikule hääletamisele kaks vastandlikku küsimust ning volikogu liikmetel oli võimalik hääletada vaid poolt, aga mitte vastu. Kuna teadlikult on ignoreeritud ka KOKS nõuet, et volikogu ainupädevuses olevate küsimuste hääletamine on avalik, ehk nimeline, siis selle triki eesmärk oli taaskord välistada vastutust, sest kusagile ei jää jälge, kes mille poolt hääletas.
Ja nagu näha, siis erapooletuid ei olnud.
Tänu Jaanikale, kes võttis kasutusele äärmuslikud meetmed, sai kuu aega hiljem siiski volikogu esimehele, vallavalitsusele ja vallasekretärile selgeks tehtud, mida tähendab avalik hääletamine ning alates maikuu istungist on protokollitud otsused korrektselt. Maikuu istungil oli ka esmakordselt kasutusel uus infosüsteem, mis küll toorevõitu.
Metsa tänava rohekoridor
Jaanuari istungil esitasin arupärimise seoses Laagri aleviku piiril oleva nn Metsa tänava rohekoridoriga, mille maaomanikud on vastuolus kehtivate planeeringutega tarastanud. See asjaolu tuli ilmsiks, kui vallavalitsus tutvustas samas kehtestatud ühe kinnistu hoonestusala laiendamise detailplaneeringut jaanuarikuu koosolekul (vaata eelmist aruannet). Tekkis muidugi esimesena küsimus, miks vallavalitsus kohtleb isikuid nii, et mõnede jaoks kehtib seadusest ja üldplaneeringust tulenev DP kohustus ja teistele jällegi mitte (vt otsus52)?
Enne veebruarikuu volikogu istungit sain vallavanemalt vastuse arupärimisele, millele saatsin omalt poolt ka vastuse täiendava seisukoha ja kahe konstruktiivse ettepanekuga, millele sain omakorda vastuse, mida ma tegelikult ei oodanud. Ja nagu arvata oli, ega vallal ei olnud midagi mõistlikku lisada, oli ainult vaja minu ettepanekud maha laita.
Arupärimise koostamise hetkel puudus valla planeeringute registrist üks detailplaneering, nimelt sellesama rohekoridori jagamine eesmärgiga lõpetada kaasomand ja "taaskehtestada" rohekoridor ehk näha ette juba rajatud tarade ja aedade likvideerimine. Arupärimisele vastamise käigus see DP lisati registrisse (Saue Vallavalitsuse 12.05.2009 korraldusega nr 300 kehtestatud Alliku küla Metsa tn 20a kinnistu detailplaneering). Nii sai siis vastuse küsimus, mille alusel on kruntimine teostatud ja tuleb tunnistada, et sellega on jokk.
Kuna vald ilmselt ei pidanud vajalikuks omandada rohekoridori maad arendajalt (täna vald seda üldjuhul teeb või lepib juba planeeringu algatamisel kokku tasuta üleandmise), siis müüs arendaja rohekoridori piirinaabritele ehk Metsa tänava elamukruntide omanikele kaasomandisse. Arendaja sai tülikast ja enda jaoks väärtuseta maast lahti. Kaasomandi lõpetamist läbi kinnistu jagamise peetakse otstarbekaks ja põhjendatuks. Sellele ei saa otseselt vastu vaielda, kuid kehtivad ikkagi teatavad sätted. DP kohustusega alal on DP kruntimise aluseks, punkt. Kuna rohekoridori toimivus oli halvatud, siis sätestas vald DP tingimuse, et juba olemasolevad tarad tuleb likvideerida, kuid rakendussätted jäid puudulikuks. Seetõttu pole tänaseni tarasid likvideeritud, vastupidi, neid on hoopis juurde lisatud ja inimesed kasutavad rohekoridori oma õuealana. Üks maaomanik on ilmselt olukorra varjamiseks taotlenud Googlelt piltide hägustamist Streetviews.
"Kaasomandi moodustamise ja likvideerimise" meetod on muutunud küllaltki levinud jokk-skeemiks, kuidas erinevates keerukates tingimustes erinevaid menetlusi vältides vormistada sobiva suuruse ja kujuga "elamukrunte". Saue vallas on täna lisaks tavaline kinnistute jagamine ka projekteerimistingimuste alusel (näiteks Vatsla külas), mida seadus ette ei näe, aga no seadus ei ole ju takistuseks, kui kokku tahab saada üks karvane koostöö-värk. Täpsustusena, et maa jagamine ei ole keelatud kooskõlas üldplaneeringuga ja seadusega, kuid projekteerimistingimused on ettenähtud ainult ehitise ehituslike tingimuste andmiseks.
Kuid rohevõrgustikega on meil halvasti terves riigis, mitte ainult Saue vallas. Nimelt ei ole rohevõrgustikud kuidagi seadusega reguleeritud, tegemist on planeeringulise mõistega, mille eesmärk on tasakaalustada inimtegevuse mõju ning tagada looduslik mitmekesisus. Maakonnaplaneeringutes on sätestatud üsnagi detailsed tingimused rohekoridoridele, et oleks tagatud nende toimivus, kuid neid tingimusi ei ole Saue valla üldplaneeringusse üle võetud. Valla ÜPs ei ole mitte ühtegi tingmust, on vaid rohevõrgustiku olemuslik deklaratiivne kirjeldus. Ja kui tingimusi ei ole, siis ei ole ka midagi järgida või nende järgimist kontrollida. Sestap laiutab vallavalitsus oma vastustes käsi kinnitades, et "vallavalitsuse hinnangul rohekoridor toimib" aga vot tarade likvideerimist peavad nad perspektiivituks ja kuna DP ei ole ette näinud tarade likvideerimise tähtaega, siis eksisteerivad nad vallavalitsuse lahkel tolereerimisel seal in aeternum.
Omaette huvitav on, et ilma küsimata pidas vallavalitsus vajalikuks kinnitada, et viimase 16 aasta jooksul (loe: istuva vallavanema juhtimisel) ei ole Saue vallas kehtestatud ühtegi üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Päriselt ka või..
Kettagolf Sauel
Alates esimesest istungist on meie volikogu tööd sisustanud Saue linna kettagolfi teema tänu Jaanika arupärimistele. Saue linnas, mis on Saue valla keskuseks, paikneb vana hea Rootsi aegne tammik, kus on arvatavalt umbes 300 aastased tammed. Ka mina olen lapsepõlves tammikus palju aega viitnud, koos sõpradega kiikunud kaabli otsas, käinud vanematega koos sinililli ja sarapuu pähkleid korjamas. Tegemist on väga väärika keskkonnaga, mis juba nõuka ajal riikliku kaitse alla võeti. Tammikus oli ka terviserada ja suusarada. Mäletan suurt pettumust, kui ühel talvel lõppes suusarada paneelivirnaga, sest tammiku kõrvale oli välja antud ehitusõigus eramutele ehk moodustatud Sarapiku tänav.
Uuemal ajal, kui Saue linn oli iseseisev omavalitsus, on tammikusse rajatud laululava, lõkkekoht, laiendatud terviserada, lisatud valgustus ja ka kettagolfirada. See viimane osutus aga problemaatiliseks, sest kettagolf on loodusele suure mõjuga. Kettad, mis lendavad kunai 100km/h, lõikavad läbi puude oksad ja äestavad puude tüvesid. Kettagolfarid tallavad aga kogu alusmetsa poriks. See mõju sõltub muidugi ka raja kasutuskoormusest. Paljudel juhtudel ei ole probleemi, sest kasutajaid on vähe. Tallinna lähenduses ja keset 6000 elanikuga linna ei saa aga eeldada, et rajal kasutust ei ole.
Tammikusse rajatud kettagolfirada oli ebaseaduslik ja hoolimata igakülgsetest püüdlustest ei õnnestunud seda seadustada. Vallavalitsus läks mõned aastad tagasi lausa nii kaugele, et soovis tammiku ülevõtmist kohaliku kaitse alla. No taaskord õnneks tuleb tänada nn "süvariigi" olemasolu.
Rahvaalgatus.ee lehel esitati kaks rahvaalgatust. Üks neist nõudis resoluutselt kettagolfi raja taastamist Saue tammikus, teine aga vallavalitsuse poolt kaasavat, huvisid tasakaalustavat protsessi, millega lahendada erinevad funtksioonid ning leida ka kettagolfile kestlik lahendus. Mõlemad rahvaalgatused kogusid sisuliselt võrdselt legaalseid toetushääli sama tähtajaga ning jõudsid ka samaaegselt valda.
Kas vallavalitsus kohtles neid algatusi võrdselt? Kahjuks mitte. Ilmselgelt eelistati esimest algatust, mis võeti koheselt vallavalitsuse istungile ja otsustati seda toetada. Teise algatuse esitajat solgutati ja noomiti, et miks ei ole pakutud välja asukohta kettagolfirajale ning muidugi ei saanud seda ka toetada. Hoolimata rahvaalgatuse taotlusest esitada vallavalitsuse poolt volikogule tegevuskava, pole vallavalitsus suvatsenud volikogu rahvaalgatusest isegi mitte informeerida.
 |
| Vaata rahvaalgatuste menetlust dok registrist |
Vallavalitsus on mänginud avalikkusega pimesikku, koostanud tammiku kõrvale soetatud Vana-Keila mnt 3b kinnistule kettagolfi raja eskiisi ning kui Jaanika päris, kes eskiisi koostas, siis otsiti kibekiiresti välja Karotammed OÜ, sõlmiti nendega leping, et eskiisil oleks kirjanurk. Selle kirjanurgaga avaldati "ekspertide koostatud" eskiis Saue Valduris ja kutsuti inimesi osalema avalikul arutelul, täpsustamata, millise menetlusega seoses arutelu toimub.
Saue valla üldplaneeringu peatükk 13 on väga konkreetne, tiheasustuses kavandatakse puhkealad üldplaneeringu kaardil kajastatud haljasala- ja parkmetsa maa juhtotstrarbega aladel detailplaneeringute ja ehitusprojektidega.
Arutasime volikogu liikmetega, kuidas olukorda päästa. Koostasime eelnõu Tammiku lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Esiteks on tulenevalt üldplaneeringust detailplaneeringu kohustus selgelt sätestatud, kuid isegi kui sellist kohustust ei oleks, siis volikogul on ka alati õigus algatada detailplaneeringu menetlus, kui see on otstarbekas ja lähtub olulisest avalikust huvist. Antud juhul on oluline avalik huvi vaieldamatu tulenevalt kahest rahvaalgatusest.
Eelnõu sai esitatud aprillikuu volikogu istungil ning kõigil volikogu liikmetel oli võimalus seda ka allkirjaga toetada. Ilmselt oligi laiem toetus kaalukeeleks, et volikogu esimees oli seekord korrektne menetluse korraldamisel. Eelnõu läbis neli komisjoni. Eelnõud toetas kogukondade komisjon, teistes komisjonides "koostöö" toimis.
Ahjaa, vallavalitsus esitas eelnõu juurde ka oma seisukoha, kuhu kirjutati jaburdusi. Väidetavalt käivat üldplaneeringu ptk 13 hoopiski arendusalade kohta, kus 20% maa-alast tuleb jätta avalikku kasutusse. Meid peetakse vist amööbideks, aga tegelikkuses on need amööbid koostöö ridades, küsimusi nad ei küsi ja rahumeeli neelavad vallavalitsuse iba alla.
Eelnõu juurde me ei esitanud algselt DP maa-ala ettepanekut, vaid jätsime selle komisjonidele arutamiseks ning määratlemiseks. MP komisjoni arutelule esitasin omapoolse esmase ettepaneku ning seda sai seejärel kasutatud ka elukeskkondade ja kogukondade komisjonides. Kui on teada, et kettagolfi raja jaoks on vaja minimaalselt 10, soovitavalt 20 hektarit maad, siis on lihtne loogika, et sobiva maa-ala võiks leida pigem 80 hektariselt alalt, kui 5 hektariselt, kuhu vallavalitsus praegu vägisi omast tarkusest rada joonistab.
Arutelude käigus selgus ka, et suuremalt jaolt on juba need alad valla omanduses ning teisel pool Tallinna ringteed on suurem maatükk riigi omandis. Eraomanduses on vaid üks maatükk.
Lõpuks siis koostasin konkreetse maa-ala ettepaneku, mis sai eelnõule lisatud.
Amööbselt kõituv koostöö hääletas eelnõu maikuu volikogus maha.
MTÜ Saue Tammiku heaks on Saue valla kohtusse kaevanud ning taotlenud esialgset õiguskaitset.
Üldplaneeringu ülevaatus
Jaanuarikuu maa- ja planeeringute komisjoni koosolekul sai tõstatatud ettepanek komisjoni tööplaani koostamisest, sest volikogu ootab ees PlanS §92 tulenev üldplaneeringu ülevaatus. Üldplaneering on volikogu tööriist, millega pannakse paika omavalitsuse pika-ajaline ruumiline areng (millist valda me tahame?) ning see on vallavalitsusele suuniseks. Uue nn suure Saue valla üldplaneering on kehtestatud 2021 aastal ja seega tuleb tänavu ülevaatus läbi viia. Üldplaneeringu ülevaatus on samuti volikogu töövahend ehk protseduur, mille mõte on analüüsida üldplaneeringu ajakohasust, selle elluviimist ning teha järeldusi. Ülevaatus ei ole üldplaneeringu muutmine, kuid selle tulemusena võib selguda vajadus üldplaneeringu ajakohastamiseks kasvõi seetõttu, et õigusaktid on muutunud või kõrgema tasandi planeeringutest tulenevad sisendid nõuavad tingimuste muutmist või täpsustamist. Sellist tööd ei tee volikogu täiskogu, vaid vastav komisjon kui volikogu tööorgan või siis selleks tarbeks moodustatav komisjon või töögrupp.
Kuna komisjoni liikmed tööplaani mõttega nõustusid, siis sai kokkulepitud, et järgmisel komisjoni koosolekul tuleb tööplaan eraldi punktina arutlusele ja mina lubasin koostada tööplaani ettepaneku.
Selle ettepaneku ma koostasin ning saatsin komisjoni esimehele ja volikogu sekretärile varakult enne veebruarikuu koosolekut, et saaks selle koos päevakorraga komisjoni liikmetele välja jagada. Komisjoni esimeheks on meil Hüüru külavanem Arnold Õispuu, kes on muidu tore mees ja truu koostöölane, mistõttu on ta sobiv käpik oma baritoniga ja istub selle postil kolmandat tsüklit järjest. Kuivõrd minu saadetud ettepanekule ei laekunud mingisugust vastust ja esimees minu kõnele ka ei vastanud, siis küsisin sekretärilt üle, kas see eelnõu ikka kohale jõudis. No oli jõudnud.
Kui siis laekus komisjoni koosoleku päevakord, hakkasin aimama, et vallavanem U-sin on oma sõrad vahele ajanud. Päevakorda oli lisatud punkt "komisjoni liikme ettepaneku arutelu". Ei sõnagi tööplaanist ega üldplaneeringu ülevaatusest. Enne komisjoni koosolekut oli kuulda, et vallavanem oli helistanud komisjoni liikmeid läbi ja andnud ultimatiivseid korraldusi Rauli ettepanek maha hääletada.
Koosolekust endast on mõtet mainida ainult niipalju, et vallavanema sõnutsi "meil käivad asjad nii, et volikogu sisulist tööd ei tee ja vallavalitsus ajab kõik korda ja üldplaneeringuga on meil kõik hästi". Kui kõik on hästi, siis millest selline paanikaosakond? Komisjoni esimees otsustas ettepanekut isegi mitte hääletusele panna.. no ja siis sain võtta vastu "siirad tänud", et olin ikkagi vaeva näinud. Vaat kus loll, et kuningalt luba ei küsinud. Protokoll koos lisaga on siin.
Jäime siis selle teemaga ootele ja nüüd siis juunikuu komisjoni koosoleku päevakorda oli lisatud üldplaneeringu ülevaatuse otsuse eelnõu, kus ka kenasti juba kirjas resolutsioon, mis vallavanema varasemat seisukohta "kõik on hästi" kinnitab. Lugemiseks antud teos paralleelreaalsusest tõi silme ette "õigete vastuste peegli" ühest muinasjutust.
Mõned näited.
Väidetavalt ei ole alates ÜP kehtestamisest ühtegi üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut kehtestatud. No muidugi ei ole, kui volikogu on üldplaneeringu tõlgendamise jätnud vallavalitsuse otsustada ning vallavalitsus ei näe probleemi kui tootmisala juhtotstarbega alale kehtestatakse elamumaa detailplaneering, sest "vastuolu üldplaneeringuga pole vallavalitsuse hinnangul oluline" või paremgi veel, väikene nüanss üldplaneeringu juhtotstarbega jäetakse korralduses lihtsalt mainimata. Viimati kehtestati selline detailpaneering Hüüru külas Altmäe tee 7 ja Volle katastriüksustele. Jätan siinkohal mainimata, kes on planeeringust huvitatud isik, midagi võiks jääda ka uurivale ajakirjandusele.
Teisalt, elamualal toimiv sünnitusvabrik võiks ju ka nagu tootmise alla käia?
Eelnevalt käsiteltud Metsa tänava rohekoridori teemale jätkuna (PS. sellest rohekoridorist on 2025 kehtestatud DP-ga eraldatud veel üks elamukrunt, aga no pisiasi..) kõlab isegi humoorikalt "Rohevõrgustiku kaitse on üldplaneeringu üks tugevamaid elemente."
Ja muidugi me ei hakka tegema numbrit sellest, et suurem osa ehitamisest täna korraldatakse ära projekteerimistingimustega ka seal kus on detailplaneeringu kohustus.
Igatahes on see teos esimesel lugemisel juunikuu volikogus 25.06.2026. Komisjonis sai arutatud, et see vajaks kindlasti avalikkuse kaasamist ning sisu ka rohkem objektiivset faktipõhist analüüsi enne, kui üldse mingit järeldust üldplaneeringu toimivuse kohta teha saab. Kuidas sellega päriselt minema hakkab, saame sügiseks teada. Optimism on siin liigne.
Argumentum ad verecundiam
Kui vallavalitsusel on hädasti vaja midagi otsustada, aga adekvaatset argumentatsiooni jääb vajaka, siis päästab olukorrast "vallavalitsuse hinnang". Pole vahet, mis alal või teemal, vallavalitsus oskab anda pädeva hinnangu. Oskab ta muidugi. Ka siis kui paragrahv ei anna mingit kaalutlusruumi, leiab vallavalitsus ikka selle võimaluse. Kui paragrahv annab kaalutlusruumi, ka siis sisulise kaalutluse asemel piisab, kui on antud vallavalitsuse hinnang. Eesmärk pühendab abinõu.
Omaette koomiliseks on muutunud ka "valla juristid", mida muidugi ei kirjutata korraldustesse, aga kõlbab argumendiks komisjoni koosolekul või volikogu istungil, mis on omamoodi pääratud argumentum ad hominem (ainult meie teame). Juristid on meil edukalt tõendanud oskust seaduse tekste (ja vahel ka blogitekste) otsustesse kopeerida, et oleks usutavam.
Ahjaa, mitmete eelnõude puhul on seletuskirja seadusliku aluse lahtrisse sattunud "koalitsioonileping".
Põhimääruse muutmisest
Kolleeg Mart Jesse juhtis juba jaanuarikuus volikogu ja vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et meie kehtiv põhimäärus on ajale jalgu jäänud ja on kohati ka vastuolus kehtiva seadusega ning oleks igati põhjendatud põhimääruse avamine muudatusteks. Sest noh, kui me ammu enam istungitel käe tõstmisega otsuseid vastu ei võta, siis võiks põhimäärus kuidagi ka tegelikkusega kooskõlas olla. Hoolimata vihjetest nn koalitsioon ei liigutanud lillegi. Mart otsustas siis koostada eelnõu minimaalse muudatuste paketiga ning samas ka ettepaneku moodustada komisjon/töörühm suuremate muudatuste koostamiseks. Kuna meil oli juba kogemus volikogu liikme esitatud eelnõu (otsus52) tühistamisega, siis mõlemalt poolelt olid mingid õppetunnid olemas. Seekord oli volikogu esimees niipalju asjadest aru saanud, et Mardi eelnõu viidi küll korrektselt läbi komisjoni, kuid aprillikuu istungile ikka ei saanud korrektselt suunata. Pisut "viisakamal viisil" tühistamiseks ja volikogu liikmele koha kätte näitamiseks esitati omapoolne eelnõu, millega anti vallavalitsusele korraldus koostada põhimääruse muudatuse eelnõu. Ja päevakorras muidugi tagurpidises järjekorras ehk mitte eelnõude esitamise järjekorras, vaid ikka esimehe suva järjekorras. Ning kui esimene otsus tehtud, siis teist ju pole vaja ja sellegi võib nimetada "protokolliliseks otsuseks" ning taaskord mängida veel hääletusmasinaga "kõik on kõige poolt" mängu. Vallavalitsus siis võttiski valikuliselt Mardi esitatud eelnõu, mudis pisut ja maikuus oli juba esimene lugemine. Protsessi käigus muidugi tunnistati, et muudatusvajadus on suurem (üllatus!? miks me soovitasime komisjon moodustada?) ning suuremate muudatuste juurde tuleme tagasi sügisel.
Meil ei ole volikogus mingit obstruktsiooni peale selle, et Jaanika igati põhjendatult on nõudnud avalikku ehk nimelist hääletamist. Kui menetluses olevad eelnõud on asjakohased, siis võetakse otsuseid vastu ühehäälselt, vahel on mõni erapooletu. Kuid nn koalitsioonis istutakse vaikselt, kuulatakse ära ja siis hääletatakse põhimõttevabalt kõigele vastu, mis tuleb väljaspoolt koalitsiooni. Sest see ongi "koostöö" ja "nende vald".
Eks meile on koridorides teada antud, et opositsioon võiks konstruktiivselt vait olla. Tuleb teha "koostööd", mitte "seadus on nõrkadele" koalitsiooni aega "raisata" arupärimiste, küsimuste, sõnavõttude ja repliikidega.
Ja muidu elust olust
Enne jaanuarikuu volikogu istungit toimus ka korruptsiooni ennetuse koolitus volikogu liikmetele. Koolituse põhisõnum oli, et seadusega vastuollu minekuks on kaks võimalikku põhjust: 1. teadmatus, 2. korruptsioon. Püüan omalt poolt valda teadmatuse vähendamise osas aidata.Veebruaris toimus ka vabariigi sünnipäeva puhul valla pidu, kus volikogu esimehe ja vallavanema suht jaburate kõnede vahele pikiti veelgi jaburamad videoklipid (kui see pidi olema huumor, siis oli maotu). Kujutage ette, et lastega peredel ei olegi Eestis kusagil mujal võimalik normaalselt elada, kui ainult Saue vallas ja "stabiilsus on edasiminek". Idapiiri taga on see stabiilsus hästi näha. No meil on asjad veel selles mõttes ok, et mina ja sina võime omada ja väljendada oma arvamust ja need ei pea olema vallavanema arvamused. Kui just ei kuulu koostöö valimisliidu nimekirja.
Kolm päeva pärast pidu laekus riigikohtult otsus lapsevanema kasuks ja valla kahjuks. Kui vallavanem soovitab teil minna kohtusse (Saue valla "hea tava"), siis selle näite pealt on soovitav ikka minna lõpuni ja mitte leppida kompromissidega vaheastmetes. Respekt sellele kodanikule, kes käis pika tee lõpuni.
Kuna koostööl on vaja palju komisjonide kohti, siis on meil ka ülemäära palju komisjone. Mitmetes komisjonides on harva sisulisi teemasid ja need võiks kokku panna, nagu ühel esimestest istungitest Jaanika ka ettepaneku tegi. Lisaks on jabur, et ametnikud käivad samu teemasid ette kandmas nõrkemiseni. Maa- ja planeeringute komisjonil on alati palju teemasid ja koosolekud on pigem kahe-, sageli kolmetunnised.
Kõigist koosolekutel arutatud punktidest ei jõua aru anda. Kui märtsis infopunktina tutvustati meile ühte algatatud planeeringu eskiisi Ääsmäel/Jõgisool, siis oli hea meel on tõdeda, et mitmed komisjoni liikmed tegid eskiisi nähes sisukaid ettepanekuid, kuidas planeeringulahendust inimlikumaks teha. Tegelikult on nutune, et vald ise on planeerimisel hambutu ja ignorantne. Enamus planeeringuid vallas ei kannata kriitikat. Alustame planeeringute eesmärkidest, mis on arendaja eesmärgid, mitte valla eesmärgid. Kruntimine ei ole eesmärk, vaid tagajärg. Eesmärk peab olema kestliku elukeskkonna loomine, millega kaasneb PlanS §126 lg1 ülesannete hulgas ka kruntide ja nende ehitusõiguse määramine.
Kui planeeringute puhul on igaühel võimalik protsessis olla kaasatud ning komisjoni liikmetel võimalik ka anda soovitusi või ka lihtsalt küsimusi küsida koosolekul, siis keerulisem on lugu projekteerimistingimustega ja nende alusel ehitusloa menetlusega. Ja sealtkaudu kolistab vald ämbreid olles ise oma patoloogilise mantraga "ei planeerimisele" ülimalt rahul. Coopi kõrvale tehti rämpstöidu drive-in söökla projekteerimistingimustega, millega lõigati läbi jalakäijate ja ratturite trajektoor. Autokeskse rajatise ümber tehtud kitsuke kestliku liikuvuse asfaldiriba on õnneks siiski laiem kui võimlemispoom.
Samasse kõrvale tahetakse rajada boxoffice jällegi projekteerimistingimustega.
Laagrisse keskuses on vanade sigalate asemele kavandamisel "Elukeskus", mis eskiiside põhjal on pigem autokeskus.
Pean selleks korraks lõpetama. Ei oska lubada, millal järgmise kogemusloo avaldada jõuab, kuid kindlasti enne järgmisi kohalikke valimisi.
Huviga vaatame tulevikku, mida toovad järgmise aasta Riigikogu valimised meie valda, kui Parempoolsete sünnikohta. Kuidas töötavad paralleelreaalsused, verbaalsed lubadused eetris ja siis need väikesed teod rasvaringi vallakeses?
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!