Otse põhisisu juurde

Learning by doing - Harku ristmik

Enne kui hakkame lahkama Aruvalla-kose projekti, toome veel ühe praktilise näite.
Tallinn-Paldiski maantee ja Laagri-Harku maantee ristmik nägi 2006 aasta alguses välja selline:
Kuna puudusid eraldavad liiklussaared, siis kahtlemata oli tegemist ohtliku ristmikuga. laiad konfliktalad, ebaselged liikumistrajektoorid, suured kiirused manöövritel (Tallinn-Laagri ja Laagri-Tallinn suunad). Jalakäijatel oli võimatu bussipeatusest üle tee pääseda. Ohtlik ristmik lausa karjus muudatuse järgi ning 2007 aastal nägi ristmik välja selline:
Ebastandardne lahendus, kus Tallinn-Laagri suuna vasakpöördel säilitati suur kiirus. Laagri poolt tulles tekkis arusaamatu hargnemiskoht enne ristmikku. Põhimaanteele rajatud eraldussaared parandasid küll oluliselt jalakäijate ohutust, kuid puuduliku lahenduse tõttu kaasnes hulganisti plekimõlkimist. Suure kolmnurksaare peale kerkis esistangede virn..
Eelmisel aastal parandati viga ja ehitati ristmik taaskord ümber, seekord lisati ka foorid, sest ristmikule tekkis neljas haru (planeerimisviga) - kalapoe juurdepääs. Kui nüüd parandati ära Tallinn-Laagri suuna vasakpööre, siis Laagri-Tallinn suunaline parempööre jäi ikka parandamata, õigemini kiirenduslüüsi kaotamisega tehti see veel hullemaks. See ei jää nagunii sellele ristmikule viimaseks paranduseks.

Iseenesest ei ole midagi halba katse-eksitusmeetodi kasutamises, kui seda teha laboris. Katsete tegemine aga reaalsete inimestega reaalses liikluskeskkonnas peaks olema lubamatu. Peaks, oleks, tuleks, .. Palju maksab selline katse-eksitamine?
Just seetõttu on vajalik projektidele teha liiklusohutuse auditeid, et sellist mõttetut pillamist ära hoida. Või mis meil sellest pillamisest, räägime ikka inimeste elust, tervisest ja varast? Just sellepärast jauran ma siin blogis ja enne ei jäta, kui süsteem korda saab! Sest siiani ei ole sellest katse-eksitamisest süsteem veel midagi õppinud ja jätkab raiskamist.

Lisaks eelnevale on selgunud, et paigaldatud foorid piiravad oluliselt ristmiku läbilaskvust. See on siis hommikune liikluse rahustamine :)

Kommentaarid

  1. Audit - jah, seda juba nõutakse. Kuid kellele? Täna veel pelgalt linnukese tarbeks sest audiitori soovitustel on ainult soovituslik jõud ehk mitte enamat kui tindi kaal paberilehel.

    VastaKustuta
  2. Audiitor saabki soovitada, mitte käskida. Vahel võib audiitori soovitus tähendada ka olulist finantskulu - projekti kallinemist. Sellisel juhul on otsustamine raskem, kuid selge seisukoht tuleks siiski võtta. Nagu aga elu näitab, võib audiitori soovitusel olla valdavalt vastupidine efekt - ülemäära keeruka lahenduse saab asendada lihtsama ja loogilisemaga ning projekti realiseerimine läheb odavamaks. Ümberprojekteerimine on alati odavam, kui ümberehitamine. Seega ei tohiks otsuse tegemine olla nii konti murdev, nagu ta täna on.

    VastaKustuta
  3. Tagasi teemasse - miks kõik kardavad otsustamist? Ka siis kui näha on, et lepingu täitmine sellisel kujul nagu kunagi kirja pandud, toob halva tulemuse? Kas küsimus on juriidiline, kriminaalne või poliitiline?

    VastaKustuta
  4. Kui poliitiline, siis kas majanduspoliitiline, hariduspoliitiline või kultuuripoliitiline?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun