Otse põhisisu juurde

Maanteeameti järeltöö

Tegelikult minu enda järeltöö, sest eelmisest artiklist unustasin ära ühe viite. Nimelt juba juulis kirjutas Harry Tuul Äripäevas "Põlisametnikud ähvardavad ettevõtjat". Harryga 100% nõus. Aitähh!

Eelmisel nädalal toimus Tehnikaülikoolis liiklusohutuse teemaline seminar "Taristu ja selle mõju liiklusohutusele." Seminar oli ajendatud EL liiklusohutuse direktiivist, mis näeb ette mõned meetmed liiklusohutuse parendamiseks. Mul oli võimalus osaleda seminaripäeva lõpus paneeldiskussioonis ning enne seda teha omalt poolt ka väike ettekanne. Diskussiooniks oli püstitatud küsimus "Kas liiklusohutuse direktiivi meetmete rakendamine aitab parandada taristu liiklusohutust?"

Kõigepealt häiris mind selles küsimuses sõna taristu. Taristu, mis on tuletatud sõnast tarind, ei viita kuidagi infrastruktuurile. On põhimõtteline väärarusaam infrastruktuurist, kui kandekonstruktsioonide kogumist. Ma saan aru, et selle sõna kasuks räägib tema seksikas kõla, mis sõnause komisjoni liikmetel põlved nõrgaks tegi. Õigekeelsuse sõnaraamat annab infrastruktuurile adekvaatse definitsiooni - piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Kuigi ka konstruktsioonid (eriti näiteks sillad) pakuvad mulle vägagi huvi, keskendusin oma ettekandes süsteemile.
Niisiis, kas direktiivi meetmete rakendamine aitab parandada infrastruktuuri ohutust? Lühidalt on vastus: sõltub süsteemist. Et olla natukenegi positiivne ja pikem jutt vahele jätta, võib seda vastust sõnastada nii, et kui süsteem korda teha, siis jah.

Direktiivi meetmed on erinevad protseduurid, nagu suurte teeprojektide mõju hindamine teedevõrgu ohutusele, olemasoleva tee ohutuse hindamine, projektide liiklusohutusauditid, jne. Nendest meetmetest on tolku ainult siis, kui neid võetakse tõsiselt ning liiklusohutuse auditi tulemusel viiakse projekti sisse ka parandused. Maanteeametis on suurematele projektidele juba mõnda aeg tehtud liiklusohutuse auditeid. Paraku ei ole nende auditite tulemusi tõsiselt võetud ja parandused projektidesse on jäetud tegemata. Tekib küsimus, miks? Ehk nagu küsis Urmas Vaino - kas liiklusohutus on prioriteet? Või pigem, kas liiklusohutus ei ole siis prioriteet? Täna tundub küll nii, sest süsteem teatab külma kõhuga, et auditi ettepanekud on soovituslikud!!!

Oletame, et te olete tellinud oma majale ehitusprojekti. Kuna teie jaoks on oluline, et tulevane maja saaks olema ohutu ja püsiv, siis tellite eksperdilt hinnangu projektlahenduse sobivusele, eelkõige ohutusele. Ekspert näitab teile kätte projekti nõrgad kohad ja teeb ettepaneku projekti parandamiseks, et vundament ikka kannaks ja katus vett peaks. Kas te tuleksite selle peale, et häid soovitusi, mida ise olete küsinud, lihtsalt ignoreerida ja ehitada maja esialgse projekti järgi? Kusjuures eksperdi soovitusi järgides muutuks projekt ka odavamaks? Just sedasi süsteem täna käitub. Ehk teisisõnu ei ole direktiivi meetmete rakendamisest kasu, sest süsteem ei ole sellest kasust huvitatud. Miks?

Põhjused on lihtsad, võib-olla isegi inimlikud aga siiski andestamatult jaburad. See ei ole mitte Kaitsepolitsei (omakasupüüdlikkus), vaid Riigikontrolli (maksumaksja raha raiskamine lolluse läbi) uurimisvaldkond.
Esimene põhjus on see, et projekteerijad üldjuhul ei ole kursis ohutu tee projekteerimise printsiipidega. Nad viskavad süsteemile kulpi, joonistavad paberile ükskõik mida, sealjuures endale aru andmata, mida nad joonistavad ja millised võivad olla sorgeldise tagajärjed. Kui sillainsener tava kohaselt on silla liiklusele avamisel silla all, siis liikluskorralduse projekteerijat ei ähvarda mittemingisugune moraalne ega füüsiline vastutus.
Teine põhjus on see, et projekt tehakse ilma mõtlemata valmis, esitatakse peale tähtaega tellijale ja siis ei ole aega, raha ega tahtmist projekti muuta. Ka tellija ei taha tähtaega pikendada, ammugi mitte raha juurde maksta. Kuna vastutust ka ei tule kanda, siis puudub sisemine motivatsioon paranduste sisseviimiseks. Kuna ohutu tee projekteerimise printsiipe ka ei tunta, siis võib ka auditeerija pikalt saata.
Kolmas põhjus on see, et süsteem ei salli vigu. Kõige "parem" moodus vigu elimineerida on neid lihtsalt eitada. Davai-davai, patom posmootrim...

Just nii on juhtunud E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Aruvalla-Kose teelõigu eelprojektiga, mis liikluskorralduse osas ei kannata vähimatki kriitikat. Sellele projektile on läbiviidud igati pädeva taani spetsialisti poolt liiklusohutuse audit, millega on "soovitatud" projekt ümber teha. Seda ei ole tehtud. Vigase projekti alusel on korraldatud projekteerimis-ehitushange, mille vilju me täna sööme. Kuna tee ehitamist veel alustatud ei ole, siis on täna vähemalt teoreetiliselt võimalik see projekt ära parandada. See sõltub süsteemist, mis täna on väga tõrges.

Edaspidi saate lugeda paremaid palasid sellest projektist ning anda oma hinnangu süsteemi pädevusele. Olgu praegu antud definitsioonid:
Eelprojekt - EA Reng AS poolt koostatud eelprojekt Aruvalla-Kose teelõigule.
Audit - Cowi A/S eksperdi poolt teostatud liiklusohutuse audit Eelprojektile.
Klient - Maanteeamet.
Tellija Tingimused -  Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis-ehitushankes Kliendi poolt esitatud nõuded tee-ehitusprojektile ja tee ehitamisele.
Insener -  Maanteeameti poolt palgatud järelevalve insener, kelle ülesandeks on omanikujärelevalve ning projekti ekspertiisi teostamine vastavalt FIDICu lepingutingimustele.
Töövõtja - Ramboll Eesti ja Nordeconi konsortsium, kel on suurepärane võimalus projekti parandada ja teekasutajate ootustele vastavat teed projekteerida ning ehitada. Kui see vaid võimalik oleks...

Ohutut liiklemist!

Kommentaarid

  1. Cowi auditeeris EA Rengi?:) Auditit saab teha ainult tellijast ja projekteerijast sõltumatu isik. Punkt. Olles ise 2006. aastal EA Rengi ja Cowi ühispakkumise koostamises osalenud, on seda imelik lugeda.

    Alles eile lahkus üks Audi ilmselt liiga suure kiiruse tõttu tee pealt ja muutus vanarauaks kraavis oleva truubiga kohtudes. Enamik meie taastusremonditud maanteid on kokkuhoiu tõttu "not-forgiving" tüüpi. Kokkuhoid on suurem prioriteet kui ohutus.

    VastaKustuta
  2. Üldine aktsepteeritud arusaam Euroopas on, et auditeerija võib olla küll samast konsultatsiooniettevõttest, aga ta ei tohi olla projekteerimismeeskonna liige ega osalenud konkreetse projektlahenduse väljatöötamises. Rääkisime sellest just eelmisel nädalal Tom Granbergiga, Soomes on ka direktiivi rakendamine päevakorral ja komisjonis oli see küsimus just arutlusel.
    Mis puutub Cowi tehtud auditisse, siis tegemist on igati asjakohase dokumendiga. Järgnevates artiklites plaanin konkreetseid juhtumeid lahata ja ka auditit siia kopeerida.

    VastaKustuta
  3. Kindlasti on kuskil olemas kultuur ja ka sama ettevõtte inimene võib oma tööd ausalt ja sõltumatult teha aga ma ei kipuks kiirustama selle rakendamisega Eestis. Esiteks on meie konsultatsioonifirmade pingid lühikesed st tavaliselt on kõik eksperdid ühel või teisel moel suurde projekti kaasatud. Teisalt ei usu ma, et meie tänases kultuuris oleks ükski konsultant sellises situatsioonis vaba suukorvistamise ohust. Audit võib ettevõttele olulisi lisakulutusi tuua (juhul kui MNT hakkab nendega arvestama). Kits ei sobi kärneriks.

    VastaKustuta
  4. Mnjah, mis siin enam kiirustada, me oleme sedasi praktiseerinud viimased 5..6 aastat. Liiklusohutuse audit on ju projekteerimishanke osa olnud. Nii oli ta ka Aruvalla-Kose hankes.
    Selles suhtes Sinuga nõus, et meie tavapärane projekteerimisettevõte (kõlab rõvedalt) on lühikese pingiga ja sellist erapooletust ei ole võimalik tagada. Tellijal samas pole ju kohustust auditit tellida projekteerijalt endalt.. ehk ikka jõuame süsteemi juurde.

    VastaKustuta
  5. Me räägime erinevatest asjadest. Tegelikult on inspekteerimine ehk oleva tee olukorra analüüs olnud hangetes ja aruannetes auditi nime all. Auditi tellimiste kohta ei tea ma suurt midagi.

    VastaKustuta
  6. Millega siis seletada seda, et Cowi tegi auditi? Ei saanud ülesandest aru?
    Meil on Keila projektis selgesõnaliselt sees projektlahenduse liiklusohutuseaudit..

    VastaKustuta
  7. Võimalik, et see tulenes Cowi mingitest sisemistest reeglitest või peale mingeid vaidlusi tellijaga. Pakkumise koostamiest on liiga palju aega möödas, et ma mäletaks auditi olemasolu seal.
    Nagu ma aru saan, on see audit hästi tehtud ja seega suhteliselt sõltumatu. Kahjuks on seda sõltumatust sama ettevõtte siseselt väga raske tagada. Kas sa oleksid nõus, et K-Projekt teeks mõnele enda tehtud lahendusele auditi?:D

    VastaKustuta
  8. Viimasele küsimusele jätan poliitilise korrektsuse huvides vastamata.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…