Enne kui hakkame lahkama Aruvalla-kose projekti, toome veel ühe praktilise näite.
Tallinn-Paldiski maantee ja Laagri-Harku maantee ristmik nägi 2006 aasta alguses välja selline:
Kuna puudusid eraldavad liiklussaared, siis kahtlemata oli tegemist ohtliku ristmikuga. laiad konfliktalad, ebaselged liikumistrajektoorid, suured kiirused manöövritel (Tallinn-Laagri ja Laagri-Tallinn suunad). Jalakäijatel oli võimatu bussipeatusest üle tee pääseda. Ohtlik ristmik lausa karjus muudatuse järgi ning 2007 aastal nägi ristmik välja selline:
Ebastandardne lahendus, kus Tallinn-Laagri suuna vasakpöördel säilitati suur kiirus. Laagri poolt tulles tekkis arusaamatu hargnemiskoht enne ristmikku. Põhimaanteele rajatud eraldussaared parandasid küll oluliselt jalakäijate ohutust, kuid puuduliku lahenduse tõttu kaasnes hulganisti plekimõlkimist. Suure kolmnurksaare peale kerkis esistangede virn..
Eelmisel aastal parandati viga ja ehitati ristmik taaskord ümber, seekord lisati ka foorid, sest ristmikule tekkis neljas haru (planeerimisviga) - kalapoe juurdepääs. Kui nüüd parandati ära Tallinn-Laagri suuna vasakpööre, siis Laagri-Tallinn suunaline parempööre jäi ikka parandamata, õigemini kiirenduslüüsi kaotamisega tehti see veel hullemaks. See ei jää nagunii sellele ristmikule viimaseks paranduseks.
Iseenesest ei ole midagi halba katse-eksitusmeetodi kasutamises, kui seda teha laboris. Katsete tegemine aga reaalsete inimestega reaalses liikluskeskkonnas peaks olema lubamatu. Peaks, oleks, tuleks, .. Palju maksab selline katse-eksitamine?
Just seetõttu on vajalik projektidele teha liiklusohutuse auditeid, et sellist mõttetut pillamist ära hoida. Või mis meil sellest pillamisest, räägime ikka inimeste elust, tervisest ja varast? Just sellepärast jauran ma siin blogis ja enne ei jäta, kui süsteem korda saab! Sest siiani ei ole sellest katse-eksitamisest süsteem veel midagi õppinud ja jätkab raiskamist.
Lisaks eelnevale on selgunud, et paigaldatud foorid piiravad oluliselt ristmiku läbilaskvust. See on siis hommikune liikluse rahustamine :)
Tallinn-Paldiski maantee ja Laagri-Harku maantee ristmik nägi 2006 aasta alguses välja selline:
Kuna puudusid eraldavad liiklussaared, siis kahtlemata oli tegemist ohtliku ristmikuga. laiad konfliktalad, ebaselged liikumistrajektoorid, suured kiirused manöövritel (Tallinn-Laagri ja Laagri-Tallinn suunad). Jalakäijatel oli võimatu bussipeatusest üle tee pääseda. Ohtlik ristmik lausa karjus muudatuse järgi ning 2007 aastal nägi ristmik välja selline:
Ebastandardne lahendus, kus Tallinn-Laagri suuna vasakpöördel säilitati suur kiirus. Laagri poolt tulles tekkis arusaamatu hargnemiskoht enne ristmikku. Põhimaanteele rajatud eraldussaared parandasid küll oluliselt jalakäijate ohutust, kuid puuduliku lahenduse tõttu kaasnes hulganisti plekimõlkimist. Suure kolmnurksaare peale kerkis esistangede virn..
Eelmisel aastal parandati viga ja ehitati ristmik taaskord ümber, seekord lisati ka foorid, sest ristmikule tekkis neljas haru (planeerimisviga) - kalapoe juurdepääs. Kui nüüd parandati ära Tallinn-Laagri suuna vasakpööre, siis Laagri-Tallinn suunaline parempööre jäi ikka parandamata, õigemini kiirenduslüüsi kaotamisega tehti see veel hullemaks. See ei jää nagunii sellele ristmikule viimaseks paranduseks.
Iseenesest ei ole midagi halba katse-eksitusmeetodi kasutamises, kui seda teha laboris. Katsete tegemine aga reaalsete inimestega reaalses liikluskeskkonnas peaks olema lubamatu. Peaks, oleks, tuleks, .. Palju maksab selline katse-eksitamine?
Just seetõttu on vajalik projektidele teha liiklusohutuse auditeid, et sellist mõttetut pillamist ära hoida. Või mis meil sellest pillamisest, räägime ikka inimeste elust, tervisest ja varast? Just sellepärast jauran ma siin blogis ja enne ei jäta, kui süsteem korda saab! Sest siiani ei ole sellest katse-eksitamisest süsteem veel midagi õppinud ja jätkab raiskamist.
Lisaks eelnevale on selgunud, et paigaldatud foorid piiravad oluliselt ristmiku läbilaskvust. See on siis hommikune liikluse rahustamine :)
Audit - jah, seda juba nõutakse. Kuid kellele? Täna veel pelgalt linnukese tarbeks sest audiitori soovitustel on ainult soovituslik jõud ehk mitte enamat kui tindi kaal paberilehel.
VastaKustutaAudiitor saabki soovitada, mitte käskida. Vahel võib audiitori soovitus tähendada ka olulist finantskulu - projekti kallinemist. Sellisel juhul on otsustamine raskem, kuid selge seisukoht tuleks siiski võtta. Nagu aga elu näitab, võib audiitori soovitusel olla valdavalt vastupidine efekt - ülemäära keeruka lahenduse saab asendada lihtsama ja loogilisemaga ning projekti realiseerimine läheb odavamaks. Ümberprojekteerimine on alati odavam, kui ümberehitamine. Seega ei tohiks otsuse tegemine olla nii konti murdev, nagu ta täna on.
VastaKustutaTagasi teemasse - miks kõik kardavad otsustamist? Ka siis kui näha on, et lepingu täitmine sellisel kujul nagu kunagi kirja pandud, toob halva tulemuse? Kas küsimus on juriidiline, kriminaalne või poliitiline?
VastaKustutaKui poliitiline, siis kas majanduspoliitiline, hariduspoliitiline või kultuuripoliitiline?
VastaKustuta