Otse põhisisu juurde

Learning by doing - Harku ristmik

Enne kui hakkame lahkama Aruvalla-kose projekti, toome veel ühe praktilise näite.
Tallinn-Paldiski maantee ja Laagri-Harku maantee ristmik nägi 2006 aasta alguses välja selline:
Kuna puudusid eraldavad liiklussaared, siis kahtlemata oli tegemist ohtliku ristmikuga. laiad konfliktalad, ebaselged liikumistrajektoorid, suured kiirused manöövritel (Tallinn-Laagri ja Laagri-Tallinn suunad). Jalakäijatel oli võimatu bussipeatusest üle tee pääseda. Ohtlik ristmik lausa karjus muudatuse järgi ning 2007 aastal nägi ristmik välja selline:
Ebastandardne lahendus, kus Tallinn-Laagri suuna vasakpöördel säilitati suur kiirus. Laagri poolt tulles tekkis arusaamatu hargnemiskoht enne ristmikku. Põhimaanteele rajatud eraldussaared parandasid küll oluliselt jalakäijate ohutust, kuid puuduliku lahenduse tõttu kaasnes hulganisti plekimõlkimist. Suure kolmnurksaare peale kerkis esistangede virn..
Eelmisel aastal parandati viga ja ehitati ristmik taaskord ümber, seekord lisati ka foorid, sest ristmikule tekkis neljas haru (planeerimisviga) - kalapoe juurdepääs. Kui nüüd parandati ära Tallinn-Laagri suuna vasakpööre, siis Laagri-Tallinn suunaline parempööre jäi ikka parandamata, õigemini kiirenduslüüsi kaotamisega tehti see veel hullemaks. See ei jää nagunii sellele ristmikule viimaseks paranduseks.

Iseenesest ei ole midagi halba katse-eksitusmeetodi kasutamises, kui seda teha laboris. Katsete tegemine aga reaalsete inimestega reaalses liikluskeskkonnas peaks olema lubamatu. Peaks, oleks, tuleks, .. Palju maksab selline katse-eksitamine?
Just seetõttu on vajalik projektidele teha liiklusohutuse auditeid, et sellist mõttetut pillamist ära hoida. Või mis meil sellest pillamisest, räägime ikka inimeste elust, tervisest ja varast? Just sellepärast jauran ma siin blogis ja enne ei jäta, kui süsteem korda saab! Sest siiani ei ole sellest katse-eksitamisest süsteem veel midagi õppinud ja jätkab raiskamist.

Lisaks eelnevale on selgunud, et paigaldatud foorid piiravad oluliselt ristmiku läbilaskvust. See on siis hommikune liikluse rahustamine :)

Kommentaarid

  1. Audit - jah, seda juba nõutakse. Kuid kellele? Täna veel pelgalt linnukese tarbeks sest audiitori soovitustel on ainult soovituslik jõud ehk mitte enamat kui tindi kaal paberilehel.

    VastaKustuta
  2. Audiitor saabki soovitada, mitte käskida. Vahel võib audiitori soovitus tähendada ka olulist finantskulu - projekti kallinemist. Sellisel juhul on otsustamine raskem, kuid selge seisukoht tuleks siiski võtta. Nagu aga elu näitab, võib audiitori soovitusel olla valdavalt vastupidine efekt - ülemäära keeruka lahenduse saab asendada lihtsama ja loogilisemaga ning projekti realiseerimine läheb odavamaks. Ümberprojekteerimine on alati odavam, kui ümberehitamine. Seega ei tohiks otsuse tegemine olla nii konti murdev, nagu ta täna on.

    VastaKustuta
  3. Tagasi teemasse - miks kõik kardavad otsustamist? Ka siis kui näha on, et lepingu täitmine sellisel kujul nagu kunagi kirja pandud, toob halva tulemuse? Kas küsimus on juriidiline, kriminaalne või poliitiline?

    VastaKustuta
  4. Kui poliitiline, siis kas majanduspoliitiline, hariduspoliitiline või kultuuripoliitiline?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.

Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis! Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat. TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel. HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit. Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme Võrdlusparameeter Tramm nr 2 D-Terminaal, Tallinn Tramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi     Trammipeatuse kaugus terminali uksest 480m 95m Kogu teekond trammilt laevale 880m 400m Parkimismaja kaugus terminaalist 0 m 250m    Summa 0 3 Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminal...