wips

The core nature of the imperialist Russian "culture" is expecting respect for nothing. Apart from the marginal minority they don't deserve any, and they know it. However, instead of looking into the mirror and fixing themselves, they keep blaming, and bullying everyone else, first and foremost their neighbours. Ne uvazajesh, stoli ? Estonia and other Baltic States have decided to cut off from the Russian electricity network. There are many reasons for that, but the most important one is that Ruzzians cannot be trusted. Russia has weaponized its energy and using it to spread "the Russian love" with rockets that have no analogs. Our  decision was made a long time ago and obviously, Orcs have taken it personally - another sign of disrespect that must be punished. It would have been extremely naive to think that Orcs are letting things just go. Potsemu nas ne ljubite ? Well, you have just proved the case, not the first time . Cutting the ties from Orcs started when ...

Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis! Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat. TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel. HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit. Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme Võrdlusparameeter Tramm nr 2 D-Terminaal, Tallinn Tramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi     Trammipeatuse kaugus terminali uksest 480m 95m Kogu teekond trammilt laevale 880m 400m Parkimismaja kaugus terminaalist 0 m 250m    Summa 0 3 Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminal...

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Tartu linnal on nõuka-ajast nuhtluseks kaelas Sõpruse nimeline sild, mis sisuliselt tegi võimalikuks Annelinna elamurajooni ehitamise, kuid mis on ilmatu pirakas (400m pikk ja 20m lai) ja kehva kvaliteediga talasild. Pärast tehnikumi lõppu töötasin Projekteerimisinstituudi Eesti Projekt 5 osakonnas ja ühe tööna sain ma joonistada variante, kuidas Sõpruse sillalt jätkata 4-rajalist prospekti läbi Karlova. Nagu teame, siis Sõpruse sild on täna ühendatud kahe "tuhara" abil Turu tänavaga ja nende tuharate vahelt saab ka Karlova kitsastele elutänavatele, mida ka läbisõiduna kasutatakse (irooniliselt sümboolne!). See harjutus oli suht vägivalgne pliiatsi ja kustukummi piinamine, et selgeks teha, kas sotsialismi viljastuvates tingimustes lateraalne kahju oleks majade lammutamisel väiksem paremal või vasemal pool Õnne tänavat. Õnneks läks nii, et Eesti sai vabaks ja Õnne tänavale jäid kõik majad alles. Nüüd (35 aastat hiljem) on Tartu linnavalitsus ette valmistanud projekti Sõpruse s...

  Täna twitteriXis üks kena politseinik teatas, et ilma küsimata nõuandmine pidavat olema samaväärne liputamisega. Tuli tahtmine liputada. Leidsin digiarhiivist sellise kritselduse.

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun...

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...

Tallinn avalikustas Humala ja Laki tänavate projekteerimistingimused koos eskiisiga . Mina avalikule arutelule ei jõudnud, aga saatsin kiire kommentaari abilinnapeadele.  Iseenesest on ju hea, et projekteerimistingimuste juurde lisatakse eskiisid ja visuaalid, et saaks nagu päriselt ka aru, mida kavatsetakse tegema hakata. Veelgi parem oleks, kui need eskiisid oleks kohe ka parema funktsionaalse kvaliteediga. Häda selles, et pärast projekteerimistingimuste avalikku arutelu ei ole seadus ette näinud rohkem arutelusid, ehk lõplik lahendus on ehitusloa väljastamise aluseks ja siis on ainus õlekõrs linnakodanikul kohtu kaudu hankida ehitusloa tühistamist, kui projektlahendus ei rahulda. Kui menetletakse projekteerimistingimusi, siis küsimus tekib, milliste tingimuste järgi projekteerija on joonistanud projekteerimistingimuste lisaks olevad eskiisid!? Vastuseid ootamata panen siia oma tähelepanekud ja soovituse, ehk panen oma eskiisi üles enne, kui on lootusetult hilja.. Lisaks konkreet...

Tallinn kuulutab, et algab Tondi eritasandilise raudteeriste ehitus. Projekteerimise algfaasis tegin kiire skeemi, kuidas võiks inimsõbralik lahendus välja näha. Kuna näoraamatusse kaovad asjad ära, siis panen selle nüüd siia. Eskiisis ei ole käsitletud trammitee jätkamist piki Tondi tänavat ja ega linn ise ka sellele ei mõtle, see aga oleks äärmiselt mõistlik, sest kogu Mustamäe ja selle tagamaa vajab rööbastransporti. Elluviidavas projektis on maha magatud ka võimalus Tondi rongipeatuse perroone nihutada ristele lähemale, samuti on perroonid omavahel kehvasti ühendatud (loe: pikad ringühendused üles-alla).

Sillad on erilised rajatised, mis lisaks ühendavale funktsionaalsele väärtusele loovad tihti ka emotsionaalset ja esteetilist väärtust avalikku ruumi. Sillad on maamärgid mille abil orienteerutakse ja mida kasutatakse reklaami- ja selfitaustana. Suured sillad on sageli ka valimiste teemaks, Muhu püsiühendus on radaril olnud üle poole sajandi ja ei pruugi ka mina seda oma silmadega näha, küll aga kuuleme sellest teatava regulaarsusega. Järjekordne protsess on käima lükatud, et kas ja kuhu ja millist ühendust ikka oleks õige teha, ehk päris kindel võib olla, et püsiühedust enne 2030 aastat ehitama ei hakata.  "Luts" - Pärnu uue silla konkursil hindamata jäetud töö. 3+1 arhitektid, Maanteed OÜ Sildade esteetikat olen varem ääriveeri puudutanud laiemas funktsionaalses kontekstis. Sild on insenertehniline rajatis, mille puhul kehtivad suhteliselt lihtsad reeglid, millega edu saavutada. Elementaarne, kuid siiski oluline fakt kipub sageli ununema neil, kes korraldavad arhitektuurik...