Otse põhisisu juurde

Mitte_Projekteerimistingimused: Humala, Laki ja Marja tn


Tallinn avalikustas Humala ja Laki tänavate projekteerimistingimused koos eskiisiga. Mina avalikule arutelule ei jõudnud, aga saatsin kiire kommentaari abilinnapeadele. 

Iseenesest on ju hea, et projekteerimistingimuste juurde lisatakse eskiisid ja visuaalid, et saaks nagu päriselt ka aru, mida kavatsetakse tegema hakata. Veelgi parem oleks, kui need eskiisid oleks kohe ka parema funktsionaalse kvaliteediga. Häda selles, et pärast projekteerimistingimuste avalikku arutelu ei ole seadus ette näinud rohkem arutelusid, ehk lõplik lahendus on ehitusloa väljastamise aluseks ja siis on ainus õlekõrs linnakodanikul kohtu kaudu hankida ehitusloa tühistamist, kui projektlahendus ei rahulda.

Kui menetletakse projekteerimistingimusi, siis küsimus tekib, milliste tingimuste järgi projekteerija on joonistanud projekteerimistingimuste lisaks olevad eskiisid!?

Vastuseid ootamata panen siia oma tähelepanekud ja soovituse, ehk panen oma eskiisi üles enne, kui on lootusetult hilja..


Lisaks konkreetse ristmiku lahenduse probleemidele on projekteerimistingimuste eskiisis veel mitmeid funktsionaasleid probleeme:

  • Kogu rattaliiklus on lahendatud ühesuunaliste rattateedega, mis paiknevad suhteliselt laias tänavaruumis pigem kinnistute servas, sageli ka ärikinnistuid teenindavate autoparklate taga. See loob hulganisti konflikte rattateed ületavate autoinimestega. Rattateed olgu pigem sõidutee ääres äärekiviga eraldatult minimaalsete konfliktidega ja geomeetria mõeldud sõitmiseks, mitte kõndimiseks
  • Kui tänavaruum on lai, siis ühesuunalised teineteisest  kaugele jäävad rattateed ei toimi ühesuunalistena, neid hakatakse kasutama kahesuunalistena. Tallinnas on see näha isegi jalgrattaradadel, mis paiknevad samasuunaliste sõiduradade vahel! Eriti soodustavad kahesuunalist kasutust pikad sundringid, mis ei arvesta inimeste soovijoontega. 
  • Piki Laki tänavat, kus paiknevad valdavalt ühel pool tänavat erinevad ettevõtted, võiks pigem planeerida ühe korraliku laiusega kahesuunalise rattatee, millel oleks minimaalselt konflikte mahasõitudega. See toimiks siin tõenäoliselt paremini, kui teoreetiliselt ühesuunalised rattateed.
  • Ristmike juures on jalakäijate ja ratturite teeületuskohad viidud ristmikust eemale, mis on kestliku (aktiiv)liikuvuse seisukohalt kontraproduktiivne ehk eelistatakse autode läbilaskvust. Selleks ei ole siin ühtegi head põhjendust.
  • Ärikvartali perimeetril olevatel jaotustänavatel nagu seda on Laki ja Marja, võiks julgemini kasutada sõidusuundade eraldamist puiestee stiilis. Puudub vajadus möödasõitudeks ja kiirustamiseks.
  • Teede projekteerimisel tuleb alati iga tänava puhul mõista tema funktsiooni. Kui tegemist on ebamäärase segakasutusega, siis juurdepääsude eraldamine omaette teele on alati kõige kindlam viis ohutust parandada. See juurdepääs võiks olla kujundatud ka jalgrattatänavana. Eskiisis midagi sellist isegi Humala tänavale on hakatud tegema, kuid poolikult!
  • Selget vahet tuleb teha juurdepääsul-mahasõidul ja ristmikul. Juurdepääsudel peab jalgratturile teed andma iga pöördel olev sõiduk ja rattateel ei tohi olla ristuvaid äärekive ega jõnkse.
  • Samale ristmikule ei peaks ühendama erineva fuktsiooni ja kasutusega harusid. Võimalusel tuleks need eraldada ja lahendada teisel viisil. Vaatab eskiisi.


Sõltumata vussi keeratud ehitusseadustikust võiks linn enne ehitusloani jõudmist kodanikega rohkem visuaalset kahekõnet pidada nii, et kunagi ei ole hilja projekti parandada. Projekteerimine on alati odavam, kui valesti ehitamine.

Lisaks veel enne/pärast vaade

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...