Mitte_Projekteerimistingimused: Humala, Laki ja Marja tn

Tallinn avalikustas Humala ja Laki tänavate projekteerimistingimused koos eskiisiga. Mina avalikule arutelule ei jõudnud, aga saatsin kiire kommentaari abilinnapeadele. 

Iseenesest on ju hea, et projekteerimistingimuste juurde lisatakse eskiisid ja visuaalid, et saaks nagu päriselt ka aru, mida kavatsetakse tegema hakata. Veelgi parem oleks, kui need eskiisid oleks kohe ka parema funktsionaalse kvaliteediga. Häda selles, et pärast projekteerimistingimuste avalikku arutelu ei ole seadus ette näinud rohkem arutelusid, ehk lõplik lahendus on ehitusloa väljastamise aluseks ja siis on ainus õlekõrs linnakodanikul kohtu kaudu hankida ehitusloa tühistamist, kui projektlahendus ei rahulda.

Kui menetletakse projekteerimistingimusi, siis küsimus tekib, milliste tingimuste järgi projekteerija on joonistanud projekteerimistingimuste lisaks olevad eskiisid!?

Vastuseid ootamata panen siia oma tähelepanekud ja soovituse, ehk panen oma eskiisi üles enne, kui on lootusetult hilja..

Lisaks konkreetse ristmiku lahenduse probleemidele on projekteerimistingimuste eskiisis veel mitmeid funktsionaasleid probleeme:

• Kogu rattaliiklus on lahendatud ühesuunaliste rattateedega, mis paiknevad suhteliselt laias tänavaruumis pigem kinnistute servas, sageli ka ärikinnistuid teenindavate autoparklate taga. See loob hulganisti konflikte rattateed ületavate autoinimestega. Rattateed olgu pigem sõidutee ääres äärekiviga eraldatult minimaalsete konfliktidega ja geomeetria mõeldud sõitmiseks, mitte kõndimiseks
• Kui tänavaruum on lai, siis ühesuunalised teineteisest  kaugele jäävad rattateed ei toimi ühesuunalistena, neid hakatakse kasutama kahesuunalistena. Tallinnas on see näha isegi jalgrattaradadel, mis paiknevad samasuunaliste sõiduradade vahel! Eriti soodustavad kahesuunalist kasutust pikad sundringid, mis ei arvesta inimeste soovijoontega. 
• Piki Laki tänavat, kus paiknevad valdavalt ühel pool tänavat erinevad ettevõtted, võiks pigem planeerida ühe korraliku laiusega kahesuunalise rattatee, millel oleks minimaalselt konflikte mahasõitudega. See toimiks siin tõenäoliselt paremini, kui teoreetiliselt ühesuunalised rattateed.
• Ristmike juures on jalakäijate ja ratturite teeületuskohad viidud ristmikust eemale, mis on kestliku (aktiiv)liikuvuse seisukohalt kontraproduktiivne ehk eelistatakse autode läbilaskvust. Selleks ei ole siin ühtegi head põhjendust.
• Ärikvartali perimeetril olevatel jaotustänavatel nagu seda on Laki ja Marja, võiks julgemini kasutada sõidusuundade eraldamist puiestee stiilis. Puudub vajadus möödasõitudeks ja kiirustamiseks.
  
• Teede projekteerimisel tuleb alati iga tänava puhul mõista tema funktsiooni. Kui tegemist on ebamäärase segakasutusega, siis juurdepääsude eraldamine omaette teele on alati kõige kindlam viis ohutust parandada. See juurdepääs võiks olla kujundatud ka jalgrattatänavana. Eskiisis midagi sellist isegi Humala tänavale on hakatud tegema, kuid poolikult!
• Selget vahet tuleb teha juurdepääsul-mahasõidul ja ristmikul. Juurdepääsudel peab jalgratturile teed andma iga pöördel olev sõiduk ja rattateel ei tohi olla ristuvaid äärekive ega jõnkse.
• Samale ristmikule ei peaks ühendama erineva fuktsiooni ja kasutusega harusid. Võimalusel tuleks need eraldada ja lahendada teisel viisil. Vaatab eskiisi.

Sõltumata vussi keeratud ehitusseadustikust võiks linn enne ehitusloani jõudmist kodanikega rohkem visuaalset kahekõnet pidada nii, et kunagi ei ole hilja projekti parandada. Projekteerimine on alati odavam, kui valesti ehitamine.

Lisaks veel enne/pärast vaade