Otse põhisisu juurde

Postitused

Tüng!

Kui Maanteeametile hakati avaliku konkursi kaudu uut juhti otsima, siis pani imestama, kui selgus, et lausa 13 kandidaati on kirjutanud essee ja sooviavalduse! See, mida pakuti, polnud ju teab, mis tõotatud maa - ilma puhkuseta rassimine, igavene meediapeks ja palka selle eest tagasihoidlikud 3000 eurot miinus maksud. Nädala lõpus säutsus M. minister Parts, et Maanteeametit hakkab juhtima pangandusinimene . Miks ma ei imesta, et 12 inimest, kes eeldatavasti erinevalt sellest ühest vastasid konkursitingimustele enam-vähem , said haleda tünga?  Oli ka Raasuke juba andnud vihjeid..   Eelmisel korral, kui korraldati "avalik konkurss", tähendas see pigem "avalikku saladust", kellele koht määratud on ja vähesed läksid õnge. Ei ole mul au tunda seda konkreetset hr Adamsoni , et mingeid ootusi üles kruvida. Olgu ta nii kõva inimeste juhtija, kui tahes, kerge tal olema ei saa. Kui "üldised teadmised Eesti transpordi- ja regionaalpoliitikast, teede-, ühistranspordi-,...

Kiidame küündimatust

Maikuus toimunud rattamarsruutide kaardistamisse sai ka oma panus antud. Ootan pikisilmi puuduvaid ühendusteid, et ei peaks sõiduteel autodega rinda pistma. Ühte puuduvat paarisajameetritst parasjagu tehakse. Kadaka teel ehitamisel paarisajameetrine kergliiklusteejupike.. Kui need teejupid omavahel lõpuks ühendatud saavad, siis ei saa keegi enam öelda, et jalgrattaga ei ole võimalik liigelda. Näiteks valmis Eesti rikkaimas vallas tervelt 2,2km kergliiklusteed , mis piltide järgi meenutab asfaldiga kindlustatud maantee kraavi. Piltidele mahtusid kohalikud vallajuhid, aga ka regionaalminister! Ju siis on projektil regionaalpoliitilist mõõdet. Õnneks oli avamisel ilus ilm ja autod ei pritsinud regionaalministrit märjaks.. Peagi saame aga näha Edgarit lõikamas linti Hiiu-Harku vanale raudteetammile ehitatava kergtee avamisel . Vaevalt siis ministreid näha saab.. Ma olen seda valmivat teed sõitnud ja mõelnud, et kas kergteed peab tõesti projekteerima ja ehitama nagu raudteed? ...

Rail Baltics | Kes otsustas, miks otsustas?

Sürrealism Tallinn-Paldiski raudteel. Padula jaam. Tükil ajal ei ole ma Rail Balticsi teemat üles võtnud. Nüüd, kui Vabariigi Valitsus on algatanud Rail Baltica planeeringu kolmes maakonnas , on viimane aeg sel teemal sõna võtta. Mina ei tea, kas Rail Baltica peaks käima läbi Pärnu, Viljandi või Tartu. Ilmselt ei tea seda tegelikult keegi, sest sellekohased pädevad uuringud puuduvad. Mida enam süveneda AECOMi uuringusse, seda selgemaks saab, et selles peituvad numbrid on bluff nii reisijate, kui kaubavoogude osas. Uuringus on üsna adekvaatselt selgitatud prognoosi metoodikat, modaalse jaotuse mõjutusi ning tuletatud koefitsiente, mis on sisestatud EMME/3 transpordimudelisse. Teoorias paistab kõik justkui korras olema, aga lõpptulemuse kohta seda väita ei saa. Vaatame uuringust kahte tabelit. Reisijate modaalne jaotus, 2009. AECOM Olemasolevate reisijate jaotus Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu suunal on usutav. Reisijate prognoos ja modaalne jaotus. AECOM Kui aastal 2009 on...

Betoonteedest, poolt ja vastu

Naljapäeval näitas ETV saates Püramiidi tipus eestlasest Austraalia teededinseneri Arvo Tinni saavutusi betoonteede ehitamisel. Vuukideta betoontee lahenduse väljamõtlemine ja selle mahamüümine on kahtlemata väga kõva sõna. Kui Arvo ütles saates, et betoontee ehitamine on võimalik ka Eestis, siis on tal õigus - tehniliselt on see muidugi võimalik. Küll on majanduslikud ja muud tehnilised kaalutlused, mis betoontee rajamise mõttekuse teevad küsitavaks. Esiteks betoontee alginvesteering, mis on oluliselt suurem elastse asfaltkattega teest. Eelmisel aastal käis Eestis Rootsi betoonteede spetsialist Erik Simonsen, kelle sõnul on vuukidega betoontee rajamine 46% kallim asfaltteest ( Äripäeva artiklis väidetud 2..5% ei saa olla tõene, sellisel juhul keegi asfaltteid ei ehitaks! ) . Guugeldamise tulemusena leidsin ka ühe islandlase magistritöö, kus on toodud ka erinevate uuringute tulemused. Viimastel andmetel on betoontee 40..50% kallim asfaltteest . Olgu öeldud, et vuukideta betoonteid...

Teehoolde teema jätkuks - postitõllad on tagasi!

Maanteeamet teatas , et on sõlminud hooldelepingu 5 maakonna teede hooldamiseks Eesti Teed ASiga. Pressiteates on tähelepanuväärne see lõik: Tema (Olari Karlson, juhatuse esimees) sõnul on oluliselt karmistunud nõuded ja mitmed senini tellimuse alusel teostatud lisatööd on muutunud teehooldaja ülesanneteks, millega seoses suureneb ennetustöö osatähtsus ja kiireneb reageerimine tee seisundi halvenemise korral. „See peaks ka liiklejatele meelepärane olema,“ märkis Karlson. Paneme siis stopperid käima! Uurides aga MKM koduelehel riigile kuuluvate äriühingute tausta avastasin, et ministeeriumi reageerimiskiirus iseenda uudistele meenutab aega, kui uudised liikusid postitõllaga. Mõned hobused on aga ära nõrkenud, sest MKM kodulehe info järgi ei ole AS Eesti Teed olemas ja ka Tehnokeskuse juhatuse liikmed on eelmisest vahetusest. Kui see nüüd aprillinali pole, siis on see küll hea nali! MKM pidavat tähendama Majandus- ja KOMMUNIKATSIOONI ministeeriumi! Olge siis ettevaa...

Lugusid Õnne tänavalt

Võtsin ette telefoni puhastuse ja piltide sorteerimise. Selgus, et mul on palju pilte sellisest nähtusest, nagu Laki tänav Tallinna linnas. Rambolli kontor asub niinimetatud Laki tänava läbimurde ja Tammsaare tee ristmikul, teate küll see oranž mitte-eriti-ilus-plastikkattega-plekkmaja. Õnne 34 Omamoodi ilu on aga ka sellel Laki tänaval, kus paikneb väga palju ettevõtteid ja töökohti. Täiesti eraldi võiks kirjutada sellest Laki tänava läbimurdest ja tohutust ristmikust. Sõltumata sellest, kas ma ületan seda ristmikku autoga, jalgrattaga või jalgsi, jääb mulle projekteerija mõte müstikaks. Sõidurajad ja pöördekoridorid on siin projekteeritud tankidele, enamus ruumist on raiskamine (jälgi markeeringuid!). Foorid on siin niivõrd üle optimeeritud, et kui sa eelmise tsükli ajal induktsioonanduri peale ei sõitnud, siis järgmise tsükli ajal sul pole lootustki rohelist tuld näha. Ja mida esmakordsed ristmiku kasutajad ei tea - induktsioonandurid on teisel pool stoppjoont, ehk kui sa s...

Lugusid haldusreformist | Teehoolde korraldusest

www.riigikontroll.ee Riigikontrolli teehoolde korralduse auditis heidetakse Maanteeametile ette peamiselt kolme probleemi: vähest konkurentsi teehoolde hangetel, nõrka järelevalvet ja olematuid sanktsioone. Haigus andis mulle võimaluse see audit läbi lugeda ja mõtted kirja panna. Konkurentsi tekitamine teehooldel jääb ka tulevikus sõltumata Maanteeameti pingutustest poliitikute märjaks soovmõtlemiseks. Konkurentsi tekkimine eeldab täieliku konkurentsi turu olemasolu. Teehoolde turg paraku on mikroökonoomika reeglite kohaselt pigem monopson (üks suur tellija, kes dikteerib reeglid), aga selle erisusega, et turule on ka küllaltki keerukas siseneda ja nõudlust esineb väga harva (hankelepingu perioodi pikkus kuni 8 aastat). Õigupoolest ei leiagi päris sobivat definitsiooni sellele nähtusele. Ehk midagi bilateraalse monopoli taolist? Eestis on teehoolde erastamisel lähtutud Põhjamaade eeskujust, kuid reform on läbi viidud olulise erinevusega. Soomes ja Rootsis moodustati riiklikud t...

Keskväljaku tragöödia

Lugedes Fred Pearce :i raamatust "When the rivers run dry" seda kohta, kus on juttu India lõunaosas toimuvast enesehävitusest, panin raamatu kõrvale ja otsisin välja loos viidatud artkli " The tragedy of the commons " (commons - lihtrahvas, lihtkodanikud, aga ka ühisomand, avalik ressurss). Garrett Hardini Artikkel on avaldatud ajakirjas Science 1968 aastal ja räägib huvitavast dilemmast. Olukorras, kus piiratud ressursid hakkavad otsa saama, hakkavad reguleerimata ühiskonnas inimesed omakasu maksimeerimise nimel toimima kõigi jaoks kahjulikul viisil. Kuigi kõik saavad aru, et selline tegutsemisviis ei ole mõistlik, sest on pikas perspektiivis hukatuslik kõigile, lepivad nad sellega, sest saadav kahju jaguneb kõigi vahel ning ei ole otseselt tuntav. Nii lähevad kõik kaasa ja hakkavad toimima samamoodi, sest kõik teevad sama. Miks jääda siis kõrvaltvaatajaks? Hardin pakkus välja, et igasugune ühisressurss on kahjulik ning ressursid tuleks erastada, sest eraomani...

Praktiline sild võib olla ka ilus (või ka vastupidi)

Peetri sild Norwichis, allikas: ramboll.co.uk Hiljuti lõppenud Maailma arhitektuurifestivalil 2011 pärjati transpordi kategoorias juba kuulsaks saanud Kurilpa sild Austraalias . Tegemist on tõesti ainulaadse projektiga. Veel paarkümmend aastat tagasi võinuks selle kohta öelda "hullumeelne". Kurilpa silla projekteerimine sai võimalikuks ainult tänu spetsiaalselt selle jaoks kirjutatud analüüsitarkvarale. Muidugi oli vaja ka arhitekti, kes mastidest ja raadest koosneva silla välja mõtleks, sest insener üldjuhul ei mõtle selle peale, kuidas oma elu keerukamaks teha. Siia sobib artikkel üheksast ilusast sillast, mida ei ole kavandanud Santiago Calatrava . Hmm, võib jääda mulje, et ülejäänud maailma sillad, mida pole projekteerinud Calatrava, on koledad.. Ilusate sildade, eriti jalakäijate sildade ehitamine on vana maailma linnades muutunud lausa kinnisideeks. Igal Inglismaa linnal peab olema oma Millenniumi sild! Jalakäijate sillad on arhitektidele hea võimalus vabalt mõelda...

Lugusid haldusreformist | Missioon: lõpptarbija rahulolu

Postimehe foto Maardu viadukti purikatest Kodanikena, maksumaksjatena, tarbijatena ja lastevanematena ootame, et meie poolt valitud rahvaasemikud, poliitikud ning riigiaparaati tööle rakendatud ametnikud teevad kõik selleks, et iga investeeritud rahaühik, iga kivinenud betooni kantmeeter, iga otsus vastab just meie ootustele. Me kõik teame, et me seda ootame, kuid samas teame ka seda, et süsteemis on jõud, mis töötavad sellele ootusele julmalt vastu. Me ei saa ju pahandada, kui linti lõigatakse. Rõõmu peab tundma! Ikkagi tehti midagi, linnuke sai kirja. Kui hiljem selguvad varjatud puudused, siis lepime, et läks nii nagu tavaliselt. Ühest Tartu maantee teelõigust olen siin kirjutanud küllalt. See on olnud kõik ettetarkus selles mõttes, et ehitus on alles alguses. Me teame, et projekt, mille järgi ehitatakse, ei vasta lõpptarbija ootustele - see on ohtlik ja kallis. Ühest teisest projektist on ajaleheveergudel tekkinud omamoodi artiklite seeria. Täna kirjutab leht sellest , et vast...