Otse põhisisu juurde

Kiidame küündimatust

Maikuus toimunud rattamarsruutide kaardistamisse sai ka oma panus antud. Ootan pikisilmi puuduvaid ühendusteid, et ei peaks sõiduteel autodega rinda pistma. Ühte puuduvat paarisajameetritst parasjagu tehakse.
Kadaka teel ehitamisel paarisajameetrine kergliiklusteejupike..
Kui need teejupid omavahel lõpuks ühendatud saavad, siis ei saa keegi enam öelda, et jalgrattaga ei ole võimalik liigelda.
Näiteks valmis Eesti rikkaimas vallas tervelt 2,2km kergliiklusteed, mis piltide järgi meenutab asfaldiga kindlustatud maantee kraavi. Piltidele mahtusid kohalikud vallajuhid, aga ka regionaalminister! Ju siis on projektil regionaalpoliitilist mõõdet. Õnneks oli avamisel ilus ilm ja autod ei pritsinud regionaalministrit märjaks..
Peagi saame aga näha Edgarit lõikamas linti Hiiu-Harku vanale raudteetammile ehitatava kergtee avamisel. Vaevalt siis ministreid näha saab..

Ma olen seda valmivat teed sõitnud ja mõelnud, et kas kergteed peab tõesti projekteerima ja ehitama nagu raudteed?


Kogu projekt on ideevaene lausasfaldist tuulekoridor. Kui kergtee teha ühesuguse kattega 5,5m lai, kas siis mahuvad kõik liiklejad sinna ära? Praktika juba näitab, et ei mahu. Kui puuduvad füüsilised eraldused, siis ukerdavad emad ja lapsed, koerad ja uisutajad kõik suvaliselt ja täidavad neile antud ruumi. Selle kadalilpu läbimiseks pidin seisma jääma, sest rattakella ei kuuldud.
Projektis ei ole üldse arvestatud ristuvate liikumisteede ja radadega. Mitmed kohad, kus täna on aktiivne ristisuunaline liiklus, on jäetud lihtsalt lahendamata. 


Selleks, et linnainimesed saaksid kergliiklustee imega tutvuma tulla, on projekteeritud parklad sõiduautodele Hiiule ja ristumisele Tähetorni tänavaga. Need parklad on isegi hullemad, kui keskmise kaubanduskeskuse parkla. Miks on vaja tohutult alalt sadevett kokku korjata ja kanalisatsiooni juhtida? Siin on ometigi liivpinnas! Kus on haljastus!?


Kuhu lükatakse parklast talvel lumi? Ilmselt kergliiklusteele.


Kas me sellist kergliiklusteed tahtsimegi? Lindi lõikamisel ei ole muidugi üldse oluline, kas tee vastab ka lõpptarbija ootustele. See jutt siin on justkui tagantjärele targutus, aga millal oli meil võimalus projektile kaasa rääkida?

Kõik saab alguse sellest, et lõpptarbija on poliitiku ja ametniku jaoks tüütu putukas. Parem ei räägi, parem ei küsi. Ostame odava projekti, teeme kuidagi ära ja Edgar saab linti lõigata. Muu ei ole oluline. Mul oleks hea meel, kui keegi tõestaks vastupidist!

Kui ma juba sõna võtsin, siis küsin, miks on Ülemiste liiklussõlme ehitusel peaaegu aasta otsa seisnud kergliiklustee jupp, mida inimesed kasutada ei tohi?


Kõige muu juures on siin vaja vaid tühine töö teha, täita ja tihendada peenrad ning paigaldada tunnelisse vihmaveerennid/restid ja teekate.



Kohutav mutikäik. Mitte millegagi ei oska põhjendada sellist inimvaenulikkust. 

Jällegi tuleb tunnistada, et suure liiklussõlme ehitus on omaette eesmärk. Tellija tellib, töövõtja ehitab. Kas lõpptarbijale väärtust luuakse, on teisejärguline.

Kommentaarid

  1. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  2. Hiiu Harku kergliiklustee ristumistele peaks tulema nii teekattemärgistus kui liiklusmärgid. Sellega olen nõus, et mõlemale poole oleks ristuvale teele võinud teha asfaldist mahasõidu. Aga tegu on ikkagi veel pooliku objektiga (võibolla veel tehakse, kuigi kahtlen).
    Sama ka Ülemiste osas. Kuna tegu on ehitusobjektidga siis pole see ka liikluseks veel avatud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi