Kiidame küündimatust

Maikuus toimunud rattamarsruutide kaardistamisse sai ka oma panus antud. Ootan pikisilmi puuduvaid ühendusteid, et ei peaks sõiduteel autodega rinda pistma. Ühte puuduvat paarisajameetritst parasjagu tehakse.

Kadaka teel ehitamisel paarisajameetrine kergliiklusteejupike..

Kui need teejupid omavahel lõpuks ühendatud saavad, siis ei saa keegi enam öelda, et jalgrattaga ei ole võimalik liigelda.

Näiteks valmis Eesti rikkaimas vallas tervelt 2,2km kergliiklusteed, mis piltide järgi meenutab asfaldiga kindlustatud maantee kraavi. Piltidele mahtusid kohalikud vallajuhid, aga ka regionaalminister! Ju siis on projektil regionaalpoliitilist mõõdet. Õnneks oli avamisel ilus ilm ja autod ei pritsinud regionaalministrit märjaks..

Peagi saame aga näha Edgarit lõikamas linti Hiiu-Harku vanale raudteetammile ehitatava kergtee avamisel. Vaevalt siis ministreid näha saab..

Ma olen seda valmivat teed sõitnud ja mõelnud, et kas kergteed peab tõesti projekteerima ja ehitama nagu raudteed?

Kogu projekt on ideevaene lausasfaldist tuulekoridor. Kui kergtee teha ühesuguse kattega 5,5m lai, kas siis mahuvad kõik liiklejad sinna ära? Praktika juba näitab, et ei mahu. Kui puuduvad füüsilised eraldused, siis ukerdavad emad ja lapsed, koerad ja uisutajad kõik suvaliselt ja täidavad neile antud ruumi. Selle kadalilpu läbimiseks pidin seisma jääma, sest rattakella ei kuuldud.

Projektis ei ole üldse arvestatud ristuvate liikumisteede ja radadega. Mitmed kohad, kus täna on aktiivne ristisuunaline liiklus, on jäetud lihtsalt lahendamata. 

Selleks, et linnainimesed saaksid kergliiklustee imega tutvuma tulla, on projekteeritud parklad sõiduautodele Hiiule ja ristumisele Tähetorni tänavaga. Need parklad on isegi hullemad, kui keskmise kaubanduskeskuse parkla. Miks on vaja tohutult alalt sadevett kokku korjata ja kanalisatsiooni juhtida? Siin on ometigi liivpinnas! Kus on haljastus!?

Kuhu lükatakse parklast talvel lumi? Ilmselt kergliiklusteele.

Kas me sellist kergliiklusteed tahtsimegi? Lindi lõikamisel ei ole muidugi üldse oluline, kas tee vastab ka lõpptarbija ootustele. See jutt siin on justkui tagantjärele targutus, aga millal oli meil võimalus projektile kaasa rääkida?

Kõik saab alguse sellest, et lõpptarbija on poliitiku ja ametniku jaoks tüütu putukas. Parem ei räägi, parem ei küsi. Ostame odava projekti, teeme kuidagi ära ja Edgar saab linti lõigata. Muu ei ole oluline. Mul oleks hea meel, kui keegi tõestaks vastupidist!

Kui ma juba sõna võtsin, siis küsin, miks on Ülemiste liiklussõlme ehitusel peaaegu aasta otsa seisnud kergliiklustee jupp, mida inimesed kasutada ei tohi?

Kõige muu juures on siin vaja vaid tühine töö teha, täita ja tihendada peenrad ning paigaldada tunnelisse vihmaveerennid/restid ja teekate.

Kohutav mutikäik. Mitte millegagi ei oska põhjendada sellist inimvaenulikkust. 

Jällegi tuleb tunnistada, et suure liiklussõlme ehitus on omaette eesmärk. Tellija tellib, töövõtja ehitab. Kas lõpptarbijale väärtust luuakse, on teisejärguline.