Otse põhisisu juurde

Tüng!

Kui Maanteeametile hakati avaliku konkursi kaudu uut juhti otsima, siis pani imestama, kui selgus, et lausa 13 kandidaati on kirjutanud essee ja sooviavalduse! See, mida pakuti, polnud ju teab, mis tõotatud maa - ilma puhkuseta rassimine, igavene meediapeks ja palka selle eest tagasihoidlikud 3000 eurot miinus maksud.
Nädala lõpus säutsus M. minister Parts, et Maanteeametit hakkab juhtima pangandusinimene. Miks ma ei imesta, et 12 inimest, kes eeldatavasti erinevalt sellest ühest vastasid konkursitingimustele enam-vähem, said haleda tünga? Oli ka Raasuke juba andnud vihjeid.. Eelmisel korral, kui korraldati "avalik konkurss", tähendas see pigem "avalikku saladust", kellele koht määratud on ja vähesed läksid õnge.
Ei ole mul au tunda seda konkreetset hr Adamsoni, et mingeid ootusi üles kruvida. Olgu ta nii kõva inimeste juhtija, kui tahes, kerge tal olema ei saa. Kui "üldised teadmised Eesti transpordi- ja regionaalpoliitikast, teede-, ühistranspordi-, liiklusohutuse- ja liiklusvahenditega seotud poliitikate kujundamise põhialustest" pärinevad pangandusest ja kodu-töö marsruudil linnamaasturi (?) juhtimisest, siis on suur küsimus, kelle peale loota, kelle sõnu uskuda? Väga lihtne on lasta põhulõugadel ennast lollitada. Loodetavasti ei lõpe see katse samasuguse asendustegevuse otsimise farsiga, nagu eelmine..
Sellega peab küll nõus olema, et 3000 eurot on selle vastutuse eest mõnitamine. Ehk peaks ametile peadirektori teenust ostma üldse riigihankega? Vähemalt lihtmenetlusega.. hea harjutada väärtuspõhiste hangete korraldamist, millest M. ministeerium essugi ei tea. Aivol soovitan see esimese asjana endale selgeks teha. Edu!

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun