Otse põhisisu juurde

Lugusid Õnne tänavalt

Võtsin ette telefoni puhastuse ja piltide sorteerimise. Selgus, et mul on palju pilte sellisest nähtusest, nagu Laki tänav Tallinna linnas. Rambolli kontor asub niinimetatud Laki tänava läbimurde ja Tammsaare tee ristmikul, teate küll see oranž mitte-eriti-ilus-plastikkattega-plekkmaja.
Õnne 34
Omamoodi ilu on aga ka sellel Laki tänaval, kus paikneb väga palju ettevõtteid ja töökohti. Täiesti eraldi võiks kirjutada sellest Laki tänava läbimurdest ja tohutust ristmikust. Sõltumata sellest, kas ma ületan seda ristmikku autoga, jalgrattaga või jalgsi, jääb mulle projekteerija mõte müstikaks. Sõidurajad ja pöördekoridorid on siin projekteeritud tankidele, enamus ruumist on raiskamine (jälgi markeeringuid!). Foorid on siin niivõrd üle optimeeritud, et kui sa eelmise tsükli ajal induktsioonanduri peale ei sõitnud, siis järgmise tsükli ajal sul pole lootustki rohelist tuld näha. Ja mida esmakordsed ristmiku kasutajad ei tea - induktsioonandurid on teisel pool stoppjoont, ehk kui sa stoppjoone taha seisma jääd, siis jäädki sinna rohelist tuld ootama! Kasvõi terve päev! Igapäevased kasutajad on fooride filosoofia endale selgeks teinud, sõidavad üle stoppjoone ja sõidavad punasega. Ma olen ammu mõelnud, et kui politsei peaks tulema sellele ristmikule "korda looma", siis ma saadaks nad transpordiametit trahvima. Kui linn paigaldab ristmikele valvekaameraid, siis siia võiks panna ka veebikaamera ja riputada selle mõnele koomiksilehele üles.
Pilt on tehtud puhkepäeval. Jälgisin kohvipausi ajal diagonaalis läbi tankla liikuvaid jalakäijaid.
Jalakäijana ma sellel ristmikul foore enam ei järgi. Ühel hetkel tekkis selline tunne, nagu oleks piilukaameras. Keegi teeb inimeste kannatustega katseid. Kahju on lastega emadest, kes ei taha anda halba eeskuju ja kannatlikult äärekivil seisavad.

Ristmikul on sagedasti ka selliseid olukordi, kus autojuht hindab liikluskorraldust valesti ja sõidab vastassuunavööndisse. Kui need oleks üksikjuhtumid, siis võiks ju öelda, et leidub ikka igasuguseid, kellele load on antud. Pigem on tegu siiski liiklejatele arusaamatu liikluskorraldusega. Enne ristmikku peaks ehitama peatumiseks tasku, kuhu paigaldada infotabloo koos ristmiku kasutusjuhendiga.
Golfi juht oli sunnitud tagurdama, et lasta läbi rohelise tulega vasakpööret sooritavat  kaubikut.

Pilt on tehtud läbi vihmase akna, aga näha on rohelist tuld ootav valge auto, millest must mersu  pidi vasakult ehk samuti vastassuuna kaudu mööduma :)
Ristmiku kõrval paikneb kindlustusfirma, kus saab lahendada liikluses tekkinud mured. Ja nagu näha pildilt, vahel sajab meil ka taevast kirveid!
Selles kohas, kus laiaks ehitatud tänav ühendub vana ja kitsa Laki tänavaga, oli ARKi eksaminaatoritel kombeks tulevasi autojuhte eksamil läbi kukutada. Kui juhtumisi autokooli õpetaja ei olnud seda konkreetset kohta õpilasele tutvustanud, siis enamus sõitis siin täiega vastassuunavööndisse ja põrus. Äärmiselt inetu eksamineerijate poolt, aga mitte vähem inetum autorite poolt, kes sellise olukorra üldse tekitasid.
Kuna ka täiesti legaalsed autojuhid igapäevaselt samasse lõksu sattusid, ehitati liikluskorralduse selgitamiseks samasse kohta 2009 aasta veebruaris omapärane torupiiretest eraldussaar.

Eelneval kahel pildil on ka näha, kuidas jalgteed lihtsalt lõpevad ära. Tõsi küll, paremat kätt on lõiguti jalgteed, kuid kasutusel parklana. Edasi liikudes on siin tööpäeviti võimalik laveerida autode ja porilompide vahel. Puhkepäevadel on siin ainult lombid ja tuul.
Laki tänaval ei liigu ühistransporti, see tänava lõik jääb kahe suurema tänava vahele, kus liiguvad bussid. Tegemist on tüüpilise Tallinna äritänava kvaliteediga kesklinnast väljaspool, kus tänavaruumis ei ole uuendusi tehtud peale raamatutrükikoja ehitamist 1985 aastal. Huvitav, et see ei sega kõiki neid ettevõtteid siin tegutsemast...
Linnaisadel paistab raha küll olema, kui lollitatakse inimesi tasuta ühistranspordi tasulise küsitlusega. Samal ajal on linna avalik ruum nagu kloaak.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...