wips

Eelmisel aastal pakkus minulegi pinget presidendi sõnavõistlus ehk sõnaus . Nagu välja tuleb oli sõnameistreid palju ja saak rohke. Sain minagi tänukaardi osalemise eest, sest osalemine on ju peamine. Hoolimata rohkest osavõtust ei leitud seekord kõikidele otsitud sõnadele eestipäraseid vasteid ja need mis leiti, on ka küsitavad. Ainus, mida minu keel on nõus väänama ja praktikas kasutama, on sõna "kestlik" ehk jätkusuutlik. Ka selle sõna kohta üks irvhammas arvas, et see viitab kestale, ehk kestalisusele :). Kurvem lugu on aga sõnavõistluse võidusõnaga, mis küll kõlab hästi, sest sisaldab ühele tähelepanu tõmbavale sõnale vajalikke vokaale, tugevaid kaashäälikuid ja ka põrisevat erri. Selline hea poisslapse nimi see taristu . Ilmselt see tugev ja selge kõla tõmbas vaiba alt ära pelgalt humanitaaridest koosneval sõnause töörühmal . Infrastruktuur, mis kahtlemata on üks tuntud rahvusvaheline sõna, tähendab palju enamat, kui kogum konstruktsioone. Räägime sotsiaalsest- ja t...

Nii segast ja ajuvaba aastat, nagu see eelmine kakstuhatkümme, ei ole mina varem üle elanud. Samas ei mäleta ka nii fantastilise ilmaga aastat. Hanged nagu lapsepõlves, üle pea. Ja suvi oli ka võrratu, kusjuures muru ei kuivanud hoolimata kuumusest sugugi ära. Targemad inimesed räägivad tsüklitest, 40 aastat, 9, 33 ja 99 aastat, jne. Selles vanuses võib niisiis nendesse juttudesse juba süvenema hakata. Aitab ilmajutust, algab uusaastakõne. Tunduda võib, et oleme kõik saavutanud ja enam polegi kuhulegi trügida ega areneda. Oli suur eesmärk saada euro ja selle me saime. What`s next? Pakun märgusõnadeks väärtuspõhise majanduse, osalusdemokraatia ning strateegilise planeerimise. Aasta viimasel õhtul televisioonis luges Anu ette, mitme krooni eest erinevad omavalitsused ilutulestikku taevasse lasevad. Tüüpiline, haiglaslik eesti ajakirjandus. Ja mitte ainult ajakirjandus, kes pidevalt kroone loeb. Samal ajal kutsuti inimesi linna ilutulestikku vaatama. See on ju loomulik, et uusaastaöös...

Olen siinses blogis kirjutanud Songissepa kirstunaeladest ja tegemist on seni ka enimloetud artikliga. Arusaadavalt, sest kõik kes Tallinnas liiklevad, teavad, et Hr. Mati Songissepa juhtimisel paigaldatakse Tallinnas liiklusmärke ja värvitakse vöötradasid. Kuna lisaks liikluskorraldusele sakib Tallinna linnas ka palju muid asju, sealhulgas linna kodulehekülg, siis on loogiline, et guugeldajad satuvad minu artiklikese peale. Kas Mati on paha mees või mitte, sellele annab hinnangu kaitsepolitsei ja sealt edasi kohus. Kahjuks on nii, et Transpordiameti juhil Hr. Andres Harjol häid valikuid ei ole ja kommunismi tuleb tal ehitada nende ressurssidega, mis olemas on (V. I. Lenin). Pealegi, Tallinna linn ja selle ametid on niivõrd ülepolitiseeritud, et seal on terve mõistusega inimesel üleüldse võimatu tööd teha. Enam-vähem täpselt aasta tagasi tegin Transpordiameti juristile Hr. Talvo Rüütelmaale pakkumuse - viiksin Transpordiameti spetsialistidele läbi ühepäevase tasuta koolituse õigusse...

Ma pole üldse koomiksite fänn ja peale pesakonna ei ole ma ühtegi koomiksit viitsinud regulaarselt lugeda. Ok, vares ja kosmosemutid on ka cool. Küll olen arhitektuuriasjaarmastaja ja seetõttu pidin ma arhitektuurimaailma komeedi, Taani arhitekti Bjarke Ingelsi raamatu endale hankima. Muidugi huvitasid mind selles raamatus pildid, aga üsna pea avastasin ennast siiski lugemas ja osadel lehekülgedel muutusid pildid väheoluliseks. Arhikoomiksina vormistatud raamat annab ülevaate BIGroup i poolt esimese kümne aastaga loodud säravamatest projektidest. Wow. Mulle meeldib täiega see, kuidas BIG vaatab igat ülesannet sõltumata selle suurusest, kui linnaruumi terviklikku osa. Täiega raamidest väljas, täiega innovatsioon. Insenerina peaksin ma sageli tõmbama käsipidurit. Kuidas need ... hooned .. püsti peaks seisma? Minusuguse maailmaparandaja jaoks on nauditav, kuidas Bjarke oma arendajatest kliente mõnitab. Raha on igal pool ühesugune ja selle omanikud samuti. Ka on raamatus päevapoliitilis...

Tartu linnas viimati valminud Vabadussilla eest tõsteti ära professorite Johannes Aare ja Valdek Kulbachi projekteeritud Laia tänava jalakäijate sild, mida rahvasuus ka raudsillaks kutsuti . Nüüd on see sild kaks suve lõsutanud Oa tänava ääres ja ootab oma saatust. Kuuldavasti on kaalutud teist isegi vanarauaks müüa, aga tegelikult on ju suhteliselt uuel konstruktsioonil (ehitatud 1993!) sillana palju enam väärtust. Jalakäijate sildu võiks ju olla palju rohkem, kui neid täna on. Tartus ongi üle Emajõe ainult kaks jalakäijate silda, autodele on neid võimalusi 2 korda rohkem. Raudsild paiknes Laia tänava otsas, kus Emajõe säng on Tartus kitsaim, natuke üle 60 meetri. Kuna sild oli pisut nurga all, siis puhas ava pikkus oli tal ca 65 meetrit. Selle silla puhul on põnev see, et üheavalise saleda konstruktsiooni saavutamiseks peitsid professorid kaldasammaste sisse vastuankrud. Tänu suurele saledusele oli silla ületamine ka omamoodi elevust tekitav, sest silla ...

Postimehe pilt Kükita õnnetusest. Kas kiiruskaamerad hoiavad ära avariid? Üks minu esimesi postitusi sellel lehel 3 aastat tagasi puudutas liiklusõnnetuste või peaks ütlema avariide statistikat ning liiklusohutuse programmis seatud eesmärke. Tollal julgesin välja käia veksli, et meie riik suudab ilma mitte midagi erilist tegemata vähendada hukkunute arvu aastaks 2015 130ni. Juhtus aga nii, et ilma mitte midagi tegemata saavutasime aastaks 2015 seatud eesmärgi 100 või vähem hukkunut aastas juba eelmisel 2009 aastal. Kodanik ja hetkel ka ministrihärra Parts on nüüd välja mõelnud , et tuleb seada uued sihid, et mitte midagi tegemine vahepeal luhta ei läheks. Kuivõrd eesmärk saavutati eelmisel aastal, aga 16 kiiruskaamerat Tartu maanteel alustasid tööd käesoleval aastal, ei saa keegi väita, et nendel oleks olnud mingisugune mõju eesmärgi saavutamisele. Nii samuti ei saa ka ükski ministrihärra väita, et tema haldusalas on toimunud silmapaistev tegevus vastavalt liiklusohutuse programm...

 Viimati Soomes käies torkas raamatupoe riiulil silma Otso Kantokorpi " Sankarimatkailija Tallinnan raitiovaunuissa ja trolleybusseissa ". Soome kunstikriitiku, arhitektuuri- ja õllenautleja ülevaade Tallinna trammiliinidest ja natuke ka trolliliinidest annab hea ülevaate ning küllaltki konkreetsed (ei saa ühemehe hinnagut veel objektiivseks nimetada) hinnangud Tallinna arhitektuurile ning ühistranspordi ulatusse jäävatele toitlustusasutustele. Raamat on varustatud ka ohtrate faktidega. Alates 2005 aastast on sellest ilmunud juba kolmas, täiendatud trükk. Samas on ka selles juba MaSu tõttu aegunud informatsiooni. Raamat ise sai alguse ei miskist muust, kui Tallinna eriti turistivaenulikust taksondusest. Kuivõrd üle 90%  välisturistidest satub Eestisse Tallinna lennujaama või sadama kaudu, on Tallinna taksojuhid peale Euroopa Liiduga liitumist ja lauspiirikontrolli kadumist igale turistile esimene kontakt eestimaa inimesega. Ja millise kuvandi loovad Tallinna taksojuhid ...

Kuigi puhkus oli lühike, osutus paus blogimises pikemaks. Ilm on kuum. Kliima on endine. Enne pikemaid palasid huvitav leid Hiinast - trammivisioon väljaspool kasti. Ruumi efektiivne kasutus. Ei ole vaja sõiduradu kitsendada, et luua ühissõidukirada, mis enamus ajast on tühi. Ideel on jumet. Selle artikli järgi kavandatakse reaalset pilootprojekti! Mõnevõrra küsimusi tekitab, kuidas see riistapuu ikkagi ristmikel käitub. Suhteliselt lai kere (kaks sõiduraja laiust = 7..8m) eeldab ristmikel väikese pöörderaadiusega manöövrite tegemisel vägagi kummist konstruktsiooni.. videos tehakse manöövreid küll, kuid ei selgu, kuidas on see võimalik.

Hans Rosling on Rootsi sotsiaalteadlane, rahvusvahelise tervise professor, kelle ettekandeid on Tedis alati huvitav jälgida. Eelkõige seetõttu, et ta on ise loonud statistika visualiseerimise tarkvara Trendalyzer , mille ta Googlele 2007 aastal maha müüs, aga muidugi ka ettekannete sisu tõttu. Viimatine ettekanne on tema ennustus 2050 aasta maailma populatsioonide ja elatustasemete kohta. Seekord esitleb ta seda ilma nii-nagu-ta-ütleb ajast-ja-arust digitaalsete abivahenditeta, vaid analoogmeetodil kasutades IKEA toodangut. Ja teeb seda hästi. Tuleb välja, et meie peamine probleem ei ole mitte autode paljunemine, vaid inimeste paljunemine, mis on vaja saada kontrolli alla. Selles on määrava tähtsusega ellujäävate laste osakaal, mis muudab igaks juhuks rohkemate laste sigitamise tarbetuks. Siiski, autodel või teisisõnu tehnoloogial, on selle eesmärgi saavutamisel oluline roll. Tehnoloogial on aga viimane aeg liikuda taastuvate energiate ja elektriautode suunas, et päästerõngas ei muu...

American Dream, nagu seda nimetatakse. Äärelinna roheline kodu, kiirelt autoga kuhu vaja, kõik ostud ühest kohast.. see on meil olemas. Nagu viimase sajandi jooksul ikka, on ameeriklased meile ette näidanud, kuidas elama peab. Või siis on see lihtsalt inimloomus, mis sunnib käima sama spiraali. Keegi on jõudnud spiraalil kaugemale. Vähe sellest, et meil on juba kõik suuremad ristmikud ja liiklussõlmed hüpermarketeid täis ehitatud, planeeritakse neid ikka juurde. Hetkel tean vähemalt kolme Tallinna ümbruse projekti, mis kõik oma olemuselt on kohutavad, üks hullem, kui teine. Kaks neist paiknevad Rae vallas, üks Saue vallas. Tartu maanteele Mõiku kavandatakse Selverit, mida sealsed uuselanikud pikkisilmi ootavad. Jah, kohalikele on kohalikku poodi vaja, aga see tehakse ju Tartu maantee äärde, kus on liiklusega lood niigi kehvad. Ja hullemaks lähevad. Tehke aga see Selver sinna, kolm mahasõitu ka ja lennuvälja asukoht Paides hakkab tunduma veelgi mõistlikum. Veel on siiski võimalik mõist...