Otse põhisisu juurde

Liikluskorraldus on arusaamatu? Konsultant tõttab appi..

Olen siinses blogis kirjutanud Songissepa kirstunaeladest ja tegemist on seni ka enimloetud artikliga. Arusaadavalt, sest kõik kes Tallinnas liiklevad, teavad, et Hr. Mati Songissepa juhtimisel paigaldatakse Tallinnas liiklusmärke ja värvitakse vöötradasid. Kuna lisaks liikluskorraldusele sakib Tallinna linnas ka palju muid asju, sealhulgas linna kodulehekülg, siis on loogiline, et guugeldajad satuvad minu artiklikese peale.
Kas Mati on paha mees või mitte, sellele annab hinnangu kaitsepolitsei ja sealt edasi kohus. Kahjuks on nii, et Transpordiameti juhil Hr. Andres Harjol häid valikuid ei ole ja kommunismi tuleb tal ehitada nende ressurssidega, mis olemas on (V. I. Lenin). Pealegi, Tallinna linn ja selle ametid on niivõrd ülepolitiseeritud, et seal on terve mõistusega inimesel üleüldse võimatu tööd teha.
Enam-vähem täpselt aasta tagasi tegin Transpordiameti juristile Hr. Talvo Rüütelmaale pakkumuse - viiksin Transpordiameti spetsialistidele läbi ühepäevase tasuta koolituse õigusselge liikluskorralduse kavandamisest ning liikluskorraldusvahendite eesmärgipärasest kasutamisest. See pakkumus on siiani jõus, kuid seni ei ole tellimust esitatud. Võimalik, et tasuta teenus on liiga kallis ja peaksin peale maksma, et tekiks võimalus stressivabama linnakeskkonna kujundamisele kaasa aidata?

Konsultant tõttab appi
Ok, kui Transpordiamet minu teenuseid ei vaja, siis pakun oma kompetentsi ärakasutamiseks võimaluse kõigile lugejatele, vanadele ja uutele sõpradele. Kui liiklete ja leiate koha, kus teie arvates on liikluskorraldus kaheti mõistetav ehk lihtsamalt väljendudes arusaamatu, siis tehke pilt ja saatke mulle koos kirjeldusega wipsise ät gmail.com. Teen väikese analüüsi ja postitan blogisse kõigile lugemiseks. Igaüks saab kommenteerida ja ehk imekombel jõuab avalikkuse surve all midagi ka ametnike lauale.

Päevalehes ilmus lugu Tallinna Väike-Karja tänava segasest parkimiskorraldamatusest. Artikli initsiaatoriks oli Kaups, kelle auto sealt ära lohistati. Sealne märkide sümbioos on tragikoomiline ja paraku Tallinna jaoks tüüpiline.
Päevalehe foto Songissepa kirstunaelast
Ebaselgus nr 1. Tasulise parkimise ala algab koos parkimise keelualaga.
Ebaselgus nr 2. Õueala algab koos sõiduautode läbisõidu keelualaga. Õueala teatavasti keelab kõikide sõidukite peatumata läbisõidu!
Ebaselgus nr 3. Parkimise keelu alaga koos algab ajalise piiranguga parkimise keeluala.

Mis veel häirib, nagu ka mujal linnas, et absoluutselt igale poole parkimise keelumärkide juurde lisatakse tahvel "Sõidukite sundteisaldus". Teatavasti annab see lisatahvel "organitele" õiguse sõiduk teisaldada ilma kaalutluseta, kas pargitud sõiduk antud kohas tegelikult ka midagi takistab või ohustab. See on vesi Ühismaffia (MunPol + Ühisteenused) veskile, sest sundteisaldus on võte autoomanikult trahv siin, kohe ja praegu sisse nõuda ning lisaks teenida sotsiaalsetele töökohtadele (teisaldajad, killustikuplatsi valvurid) palgaraha. Kindel rahavoog ka parteikassasse.

Õiguslikult selge lahendus
Kuna tänavalõigul on parkimise keeld tõenäoliselt vajalik, tuleb alustada keelumärgiga, millele lisada vajadusel lisatahvlid täpsustavate tingimuste seadmiseks. Antud kohas ei kujutaks keelumärgi all parkivad autod ohtu ega takistaks ka liiklust, seega ei ole sundteisaldamine põhjendatud. Küll tuleb keelumärgi alla parkijaid trahvida.
Tasulise parkimise ala tuleb tähistada alates sellest kohast, kus on esimene võimalus parkida. Parkimist sisuliselt lubava tasulise parkimise ala piirkonnas ei ole loogiline kasutada parkimise keeluala, vaid kohad, kus parkimine ei ole lubatav, tuleb selgelt kohapeal tähistada vastavate märkidega.

Probleemiks on veel kahe erineva maksumusega parkimisala piiri asukoht. Autojuhid püüavad üldjuhul parkida soodsamasse tsooni, kui see on võimalik. Samas peaks olema aegsasti võimalik teada saada, kus lõpeb üks tsoon ja algab teine, et mitte teha asjatuid manöövreid. Antud juhul oleks pelgalt läbisõidukeelu märgi alt sissesõitmine ja välja tagurdamine juba reeglite rikkumine, aga kui eemalt paistab tasulise parkimise ala märk ning alles peale tänavale sisse keeramist on näha sellega vastuolus olev parkimise keeluala märk, siis on tegemist liikleja jaoks hilinenult saabunud informatsiooniga. Seega peaks tsooni muutumisest andma teada varem või tuleb paigutada tsoonide üleminek sellisesse kohta, kus parkimine on võimalik ning tegemist on tänavalõigu, mitte ristmikuga.

Ja veel, Eestis kasutatav tasulise parkimise ala märgistus on kaheti mõistetav, kuna märgil kasutatakse Parklat tähistava märgi kujutist. Samamoodi tähistatakse ka parkimisala ja see tekitab ka segadust.

NB! Kindlasti ei ole minu pakutav ainus võimalus, ega ka absoluutselt õige lahendus. Keerukates kohtades, kus on suured huvide konfliktid, kiputakse ikka ülereguleerima. Võiks ju üldse küsida, miks on vaja võimalust Väike-Karja tänava otsast sõidukite sissesõiduks? Sellistes kohtades kasutatakse dünaamilisi, kaugjuhitavaid füüsilisi tõkkeid ja märke ei ole üldse vaja. Kui aga eesmärk on linna- ja parteikassa täitmine, siis tuleks liikluskorraldust veelgi segasemaks ajada. Siiski oleks mul parem meel, kui keegi tõestaks, et see ei ole eesmärk.

Kommentaarid

  1. Kuidas on üldse lood nende nn europarki või analoogiliste, katteta või juhusliku killustik-kattega platsidega? Ses mõttes et kas tasulise parkimise ala, mis ei paikne transpordimaal, peaks olema ärimaa kirjas ja sellele vastavalt ka maksustatama?
    See küll nüüd veidi teine aspekt parkimise juures, su praeguse artikli teemaks on vaid märkide kahemõtteline kasutus...

    VastaKustuta
  2. Tegelikult on need killustiku platsid valdavalt kas ärimaa või elamumaa sihtotstarbega. Lihtsalt ei ole leitud sinna paremat rakendust, vanad hooned on kas maha lammutatud või pole veel ehitama hakatudki. Et maa niisama ei seisaks on selline parkijate pealt maamaksu tagasi teenimine ju igati mõistlik, aga.. nagu Sirk ütles ekraanil, et tehke siis see investeering tõkkepuusse ka ja ilus oleks asfalt või parkett ka maha panna. Jutt samamoodi kahemõttelisest teenuse pakkumisest.

    VastaKustuta
  3. Tegelikult tuleks siis esmalt kontrollida, kas on ikka ärimaaga tegemist. Elamumaalt lihtsalt seal viibimise eest raha küsida tundub mulle küll sihtotstarbe eiramisena.

    VastaKustuta
  4. Aga mis probleemi see sihtotstarbe eiramine põhjustab? Elamute õuedel võib ju ka parkida ja on tavaline, et haldaja müüb või rendib parkimiskohti.

    VastaKustuta
  5. Haldaja müüb või rendib parkimiskohti - selle maja üürnikele. Sisuliselt on tegemist põhiteenuse jagamisega. Tõepoolest, kui detailidesse minna, peaks sellisel juhul kui elamumaana määratletud ala sisaldab parklat, sihtotstarbed tükeldama - transpordi- või ärimaa sisse tooma. Sihtotstarbe määratluses esineb 10% mõiste - kategooriat mis moodustab jagamata tervikust alla 10%, eraldi ei käsitleta. Kunagi sai selline mõiste sisse kirjutatud.
    Kui aga tasuline parkla moodustab 90% elamumaana määratletud krundi territooriumist?
    Kuni ei ole tegemist eraldi teenuse osutamisega, ei teki ka probleemi.
    Samuti võiks vaadelda maa hindamise aspektist maa väärtuse kujunemist läbi renditulu. Kui antud krundi renditulu kujuneb tasulise parkimise tasudest ja mitte üürisummadest, siis on ju selge et tegemist ei ole elamumaaga.
    Huvi pärast võiks läbi rehkendada tasulise parkimise majanduslikud aspektid. St võrrelda sama ala rendiväärtust elamu ja parkimise korral. Ilmne erisus tekib investeeringu summa osas. Mis teeb suure tõenäosusega killustikuga kaetud platsi parklana kasutamise oluliselt tulusamaks.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi