Otse põhisisu juurde

Sõnaus jätkub

Eelmisel aastal pakkus minulegi pinget presidendi sõnavõistlus ehk sõnaus. Nagu välja tuleb oli sõnameistreid palju ja saak rohke. Sain minagi tänukaardi osalemise eest, sest osalemine on ju peamine.
Hoolimata rohkest osavõtust ei leitud seekord kõikidele otsitud sõnadele eestipäraseid vasteid ja need mis leiti, on ka küsitavad. Ainus, mida minu keel on nõus väänama ja praktikas kasutama, on sõna "kestlik" ehk jätkusuutlik. Ka selle sõna kohta üks irvhammas arvas, et see viitab kestale, ehk kestalisusele :).
Kurvem lugu on aga sõnavõistluse võidusõnaga, mis küll kõlab hästi, sest sisaldab ühele tähelepanu tõmbavale sõnale vajalikke vokaale, tugevaid kaashäälikuid ja ka põrisevat erri. Selline hea poisslapse nimi see taristu.
Ilmselt see tugev ja selge kõla tõmbas vaiba alt ära pelgalt humanitaaridest koosneval sõnause töörühmal.
Infrastruktuur, mis kahtlemata on üks tuntud rahvusvaheline sõna, tähendab palju enamat, kui kogum konstruktsioone. Räägime sotsiaalsest- ja tehnilisest infrastruktuurist, räägime tugistruktuurist, jne. Infrastruktuur on süsteem, mis koosneb muuhulgas ka konstruktsioonidest, kuid lisaks sellele inimestest, neid ühendavast haldusstruktuurist, informatsioonist ja infosüsteemidest. Tarind samas on väga kitsa tähendusega - kandekonstruktsioon - ja õnneks on insenerid seda sõna viimasel ajal ka aktiivsemalt kasutama hakanud.
Minu soovitus on otsida edasi ja seniks jääda üheselt arusaadava infrastruktuuri juurde. Sõnaus jätkub..

Kommentaarid

  1. Taristaatorid taristavad Taristu divisjonis kestlikke taristuid.
    Esimestes uudistes oli uudissõna kohe kasutatud ka - Teede REV 2 on teede- ja taristufirma.

    VastaKustuta
  2. iseenesest ongi nii, et teekonstruktsiooni ei kipu ka tarindiks nimetama, ju siis ei sobi ka teed taristute hulka :)
    aga avastasin, et MKM kodukal on ka selline mõiste/teema nagu "kvaliteedi infrastruktuur". vaata http://www.mkm.ee/326336/

    Neid asju, mida seal kvaliteediinfrastruktuuri osana märgitakse, ei anna kuidagi tarinditeks nimetada..

    VastaKustuta
  3. 'Kestlik' kõlab minu meelest nagu üks seitsmest pöialpoisist :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sketshid sahtlist: Laagri rongijaam ja tunnel

Üle 30 aasta tagasi iseseisvumise taastamise künnisel võõrustasime ühte Saksa inseneeria tudengit, kes viibis Eestis praktikal. Praktika lõpus sai küsitud, et kas oli siis ka midagi õppida? Tema vastuse leiad artikli lõpust. 2021 aasta augustis käisime koos Tormi Taboriga Eesti Raudtees selgitamas, miks nende projekt on kõlbmatu ja tuleks ümber teha. See käik oli nagu hane selga vesi ehk projekt läks sama targalt ehitusse 2022 aastal. Siin on ajaloolise tõe huvides slaidid, mida sai raudteelastele näidatud. Kuigi Eesti Raudtee (EVR) organisatsioonis on 30 aastaga toimunud verevahetust, siis kahjuks on sügav nõuka-aja mentaliteet selles organisatsioonis ikka veel sees. Asi ei ole mitte rööpalaiuses, mis on nö "vene oma", sest seegi pole tegelikult vene vaid hoopis brittide vana. Paratamatult on EVR jätkuvalt olnud seotud Vene raudteega kaubavedude tõttu, igasugused normatiivid on tulnud seetõttu sealt. Kuni v...