Otse põhisisu juurde

Sõnaus jätkub

Eelmisel aastal pakkus minulegi pinget presidendi sõnavõistlus ehk sõnaus. Nagu välja tuleb oli sõnameistreid palju ja saak rohke. Sain minagi tänukaardi osalemise eest, sest osalemine on ju peamine.
Hoolimata rohkest osavõtust ei leitud seekord kõikidele otsitud sõnadele eestipäraseid vasteid ja need mis leiti, on ka küsitavad. Ainus, mida minu keel on nõus väänama ja praktikas kasutama, on sõna "kestlik" ehk jätkusuutlik. Ka selle sõna kohta üks irvhammas arvas, et see viitab kestale, ehk kestalisusele :).
Kurvem lugu on aga sõnavõistluse võidusõnaga, mis küll kõlab hästi, sest sisaldab ühele tähelepanu tõmbavale sõnale vajalikke vokaale, tugevaid kaashäälikuid ja ka põrisevat erri. Selline hea poisslapse nimi see taristu.
Ilmselt see tugev ja selge kõla tõmbas vaiba alt ära pelgalt humanitaaridest koosneval sõnause töörühmal.
Infrastruktuur, mis kahtlemata on üks tuntud rahvusvaheline sõna, tähendab palju enamat, kui kogum konstruktsioone. Räägime sotsiaalsest- ja tehnilisest infrastruktuurist, räägime tugistruktuurist, jne. Infrastruktuur on süsteem, mis koosneb muuhulgas ka konstruktsioonidest, kuid lisaks sellele inimestest, neid ühendavast haldusstruktuurist, informatsioonist ja infosüsteemidest. Tarind samas on väga kitsa tähendusega - kandekonstruktsioon - ja õnneks on insenerid seda sõna viimasel ajal ka aktiivsemalt kasutama hakanud.
Minu soovitus on otsida edasi ja seniks jääda üheselt arusaadava infrastruktuuri juurde. Sõnaus jätkub..

Kommentaarid

  1. Taristaatorid taristavad Taristu divisjonis kestlikke taristuid.
    Esimestes uudistes oli uudissõna kohe kasutatud ka - Teede REV 2 on teede- ja taristufirma.

    VastaKustuta
  2. iseenesest ongi nii, et teekonstruktsiooni ei kipu ka tarindiks nimetama, ju siis ei sobi ka teed taristute hulka :)
    aga avastasin, et MKM kodukal on ka selline mõiste/teema nagu "kvaliteedi infrastruktuur". vaata http://www.mkm.ee/326336/

    Neid asju, mida seal kvaliteediinfrastruktuuri osana märgitakse, ei anna kuidagi tarinditeks nimetada..

    VastaKustuta
  3. 'Kestlik' kõlab minu meelest nagu üks seitsmest pöialpoisist :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.

Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis! Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat. TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel. HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit. Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme Võrdlusparameeter Tramm nr 2 D-Terminaal, Tallinn Tramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi     Trammipeatuse kaugus terminali uksest 480m 95m Kogu teekond trammilt laevale 880m 400m Parkimismaja kaugus terminaalist 0 m 250m    Summa 0 3 Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminal...