Otse põhisisu juurde

Liiklusohutuse uued eesmärgid

Postimehe pilt Kükita õnnetusest.
Kas kiiruskaamerad hoiavad ära avariid?
Üks minu esimesi postitusi sellel lehel 3 aastat tagasi puudutas liiklusõnnetuste või peaks ütlema avariide statistikat ning liiklusohutuse programmis seatud eesmärke. Tollal julgesin välja käia veksli, et meie riik suudab ilma mitte midagi erilist tegemata vähendada hukkunute arvu aastaks 2015 130ni. Juhtus aga nii, et ilma mitte midagi tegemata saavutasime aastaks 2015 seatud eesmärgi 100 või vähem hukkunut aastas juba eelmisel 2009 aastal. Kodanik ja hetkel ka ministrihärra Parts on nüüd välja mõelnud, et tuleb seada uued sihid, et mitte midagi tegemine vahepeal luhta ei läheks.
Kuivõrd eesmärk saavutati eelmisel aastal, aga 16 kiiruskaamerat Tartu maanteel alustasid tööd käesoleval aastal, ei saa keegi väita, et nendel oleks olnud mingisugune mõju eesmärgi saavutamisele. Nii samuti ei saa ka ükski ministrihärra väita, et tema haldusalas on toimunud silmapaistev tegevus vastavalt liiklusohutuse programmile.
Mis siis ikkagi tõi õnne meie õuele? Lisaks minu vanas postituses mainitud demograafilisele situatsioonile on teiseks ja peamiseks asjaoluks majandus:

  • Buumi ajal osteti palju uusi ja turvalisi autosid, mistõttu avariide tagajärjed on kergemad.
  • Masu ajal vähenes liiklus tervikuna ning ka kiirused, kuivõrd kuhugile pole kiirustada. Vähem liiklust tähendab väiksemat võimalust avariisse sattuda. Väiksemad kiirused kergemaid tagajärgi.

Programmi on aga tõesti vaja, sest masu saab otsa. Osaliselt masu tulemusena on muutunud populaarseks kõikvõimalikud kaherattalised, mis aitavad suhteliselt kiiresti edasi, aga on vähem kulukad. Paraku on nad ka ohtlikumad.
Igatahes soovin ministrile jõudu eesmärkide püstitamisel ja eelkõige soovitan võtta eeskuju põhjamaade nullvisioonist. Näiteks rootslaste omast. Siis ei pea kukalt kratsima hakkama, kui mõni vahepealne eesmärk ootamatult varem täidetud saab ja mitte midagi tegemist kuskile suunata ei oska. Ehk hakkab siis mitte midagi tegemine andma tulemust ka korralike teede projekteerimise normide näol, mis siiani on ministeeriumi elupõliste ametnike juurde ära surnud?  No loodame vähemalt, eksoleju.

Kommentaarid

  1. Normid on ära surnud. Viimased täiendused vist 2005 aastast, needki vastu võtmata. Kuid elu on edasi läinud, nüüd oskaks rohkemat normides näha tahta. Mitu aastat normiuuendust tegelikult tuleks teha - eeldusel et antaks võimalus. Ma mõtlen nii asja kokkupanekut kui kolleegidega läbinärimist. Võimalik, et selleks tuleks esmalt jänkistani suhtuued normid ka läbi töötada...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sketshid sahtlist: Laagri rongijaam ja tunnel

Üle 30 aasta tagasi iseseisvumise taastamise künnisel võõrustasime ühte Saksa inseneeria tudengit, kes viibis Eestis praktikal. Praktika lõpus sai küsitud, et kas oli siis ka midagi õppida? Tema vastuse leiad artikli lõpust. 2021 aasta augustis käisime koos Tormi Taboriga Eesti Raudtees selgitamas, miks nende projekt on kõlbmatu ja tuleks ümber teha. See käik oli nagu hane selga vesi ehk projekt läks sama targalt ehitusse 2022 aastal. Siin on ajaloolise tõe huvides slaidid, mida sai raudteelastele näidatud. Kuigi Eesti Raudtee (EVR) organisatsioonis on 30 aastaga toimunud verevahetust, siis kahjuks on sügav nõuka-aja mentaliteet selles organisatsioonis ikka veel sees. Asi ei ole mitte rööpalaiuses, mis on nö "vene oma", sest seegi pole tegelikult vene vaid hoopis brittide vana. Paratamatult on EVR jätkuvalt olnud seotud Vene raudteega kaubavedude tõttu, igasugused normatiivid on tulnud seetõttu sealt. Kuni v...