wips

Hoolimata kõigest, sealhulgas lõputust tööst, õnnestus teha rideout Rootsi kuningriiki kindla eesmärgiga . Kõik oli viimase peal, sestap oli kojujõudmine taaskord "äratundmisrõõm". Laevalt maha sõites jõudsin enne Toompuiesteed kokku lugeda rohkem kaevuluuke, kui terve 1450km pikkuse Rootsi kogemuse jooksul. See muidugi pole uudis, et meil linnatänavaid ei osata projekteerida, ehitada. Juba järgmisel päeval sain tööle sõita mööda Kadaka teed, mis teatavasti alles kaks suve tagasi kapitaalselt uuendati ja juba nüüd ära pinnati. Põhjus on aladimensioneeritud katendikonstruktsioon, mille tulemusena praktiliselt kogu lõigul asfaltkate võrkpragunes. Kahjuks ei ole veel leitud lahendust, kuidas pinnata kaevuluuke, seetõttu on niigi ära vajunud kaevuluukidest saanud kaevud, mille läbimine garanteerib teile emotsiooni. Seda emotsiooni väldib kommunaalameti juhataja Ain Valdmann, kes tavatseb oma kodust Veskimöldrest tööle sõita Laagri-Harku ja Paldiski maanteid pidi hoolimata suurema...

Kuidas mina volbril käisin? Alustasin postkontorist, kuhu oli saabunud pakike Amazonist. Sain kätte Daniel Sperlingu ja Deborah Gordoni raamatu Two Billion Cars Driving Toward Sustainability , kust loodan leida huvitavaid fakte ja vastuseid küsimusele, kuidas on võimalik  panna kogu maailma rahvas sõitma neljal rattal nii, et me kõik sealjuures ka ellu jääme. Seejärel rattale ja Tartu poole uhama. Peale aastast pausi siis jälle Tartus volbril. Viimati sadas lund, seekord täitsa mõnus kevad. Pikemalt detailidel peatumata viskusin peale Ska faktorit kuskile madratsile, sest keegi oli välja mõelnud mõttetalgud. Kuidas mina Mõttetalgutel käisin? Talgud oli võimalus ühendada meeldiv kasulikuga ja vastupidi. Meeldiva hulka kuulus ka volber. Neli tundi und oli seekord piisav. Kõik, kes enne ja pärast talguid on talgute mõtet iseeneses kritiseerinud, jäid seekord sellest lihtsalt ilma, on lollid ja kadedad. Mul ei ole kombeks kõrvale jääda ja siis poriseda. Ma võtan osa ja porisen. Sest porise...

Majanduskasvust Mitte väga ammu (11.03.2009) teatas Statistikaamet, et 2008 aastal vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt 3,6% võrra. Kusjuures tegemist on esialgsete andmetega. Seega tulemus veel täpsustub. Mõnda aega varem (17.02.2009) teatas aga Maanteeamet, et liiklussagedus Eesti teedel vähenes 2008 aastal keskmiselt 4,1%. Aasta tagasi (10.03.2008) oli Statistikaameti andmetel 2007 aasta majanduskasv 7,1%, Maanteeameti andmetel (25.02.2008) liiklussageduse kasv 12,6%. Majanduskasvu ja liiklussageduse vahel on alati olnud väga hea korrelatsioon. Majanduse hetkeseisu on aga reaalajas väga raske määrata. Liiklussagedust samas äärmiselt lihtne. Eesti maanteedel on juba 52 püsiloenduspunkit, kust kogutakse informatsiooni reaalajas ööpäeva- ja aastaringselt. Seda infot on teoreetiliselt võimalik töödelda ka reaalajas ja joonistada ujuvat keskmist liiklussagedust, millest võib teha üsna üheselt ka järeledusi majanduse olukorra kohta. Tõsi küll, liiklussagedused aastalõikes on küllaltki ...

Taani ja Saksamaa vahele kavandatakse püsiühendust. Asjast on peamiselt huvitatud Taani riik, kuid ka sakslased osalevad projektis. Projekt on pika vinnaga, seda kavandatakse juba aastakümneid, nüüd jõutakse pisut konkreetsemate plaanideni. Põhimõtteliselt on paika pandud püsiühenduse asukoht ning ristlõige: kaks rööpapaari rongidele ja neljarajaline maantee. Hiljuti lõppes projekteerimishange, mille tulemusena valiti välja kaks konsultantide meeskonda. Üks meeskondadest teeb silla projekti, teine tunneli. Justnimelt tehakse kaks võistlevat projekti ja muidugi on mõlemad tiimid huvitatud, et nende lahendus saab ka realiseeritud. Võte on kaval, sest vaid vaidluses saab sündida tõde. Kui mõlemat alternatiivi kavandaks üks meeskond, siis paratamatult kalduks eelistus ühe või teise kasuks subjektiivsuse põhjal. Tellijal on kasulikum maksta kahe projekti eest, kui ehitada vale lahendus. Tegemist on väga suure projektiga, mida saab põnevusega jälgida veel mitmeid aastaid, sest ainuüksi proje...

Barbi Bilbre paiskab Ekspressis õhku mitmeid küsimusi , muuhulgas: "Miks Tallinn ja lähivallad ei suuda teha koostööd kõige elementaarsemates valdkondades, nagu keskkond, transport ja ohutus?" Siinkohal on paslik meenutada paari kokkupuudet omavalitsusjuhtidega ajajärgust, mida võiks nimetada kui minu rännakut riigiametniku argiellu. Peale ühte nõupidamist, mille teemaks oli ühistranspordi ümberkorraldamine ja ühistranspordile juurdepääsu loomine Tallinna linna piiril seoses mitme omavalitsuse kehtestatud planeeringute tagajärgedega (loe: taandarendustegevuse ohjamisega), jätkasime ühe Tallinnast mitte kaugel paikneva omavalitsuse abilinnapeaga teemat. Ta nentis, et neil on küll raha, et ehitada linna serva maantee alt läbi jalakäijate tunnel, kuid on ka dilemma - seda tunnelit hakkavad ju kasutama ka naaberomavalitsuse inimesed. Naaberomavalitsuses paraku on võimul teine erakond ja edasi mõelge ise. Teine lugu on sellest, kuidas me koos projekteerijaga käisime Väo-Maardu pr...

Te ei usu, aga eile tekitas üks unemati Mustamäe tee-Tammsaare tee ristmikul umbes 17:20 kerge ummiku. Kes teab, võib-olla oleks sellest saanud suuremat sorti ummik, kui allakirjutanu ei oleks eristunud liiklejate üleüldisest apaatsusest. Ristmikul on Ehitajate tee poolt tulles väga lühike vasakpöörde rada ja veelgi lühem rohelise tule tsükkel. Tavaliselt jõuab selle tsükliga pöörde sooritada üks buss või kaks autot. Ristmikule jõudes oli minu ees terve rida autosid ja buss. Kui tükk aega liikumist ei toimunud, siis hakkas bussijuht rada vahetama. Sain aru, et meil on "probleem". Kuna ma ei näinud, mis ees toimub, kannatasin veel mitu tsüklit. Kui "probleemi" ja minu vahele oli jäänud üks õnnetu naisterahvas, hakkasin juba nägema ees seisvat probleemiga Scorpiot. Minus äratas kahtlust, et auto seisab, tagumised gabariittuled põlevad, mootor töötab aga auto ei liigu. Ohutuled ei vilgu. Kui saabus minu võimalus, sõitsin Scorpiost mööda ja keerasin tema ette ülekäigura...

On kiire, sigakiire. Ma ei tunne oma ihul mingit majanduslangust, pigem vastupidi. Seetõttu ei leia mahti ka juba ammu alustatud postitusi lõpuni kirjutada ja teie ette tuua. Viimase nädala uudistest aga vähemalt üks lausa nõuab kommenteerimist. See kesikute Suur-Tallinna idee, mille sisuks on Tallinna liitmine lähivaldadega või siis vastupidi. Tegemist on ideega, mis ei ole jällegi uudne, sest kui ajalugu vaadata, siis Tallinn on oma 100 aasta tagustest piiridest 20 kordselt välja kasvanud, seda ikka valdade arvelt. Aimdust Tallinna linna territooriumist saab siit . discusmedia.com saidilt pärineb järgnev kaart aastast 1914. Kujutage nüüd ette, et Tallinna linna halduspiirid oleks tänaseni just sellised, nagu 100 aastat tagasi. Kas oleks võimalik üldse mingit normaalset elu ette kujutada? Arvestades tänast seadusandlust, kus iga omavalitsus vastutab ühistranspordi eest oma haldusalas ja linna bussiliinid peale mõne erandi keeravad piirilt tagasi, oleks see üsna raske juhtum. Idee juur...

Hiljuti sõitsin Paldiski maanteel ja täheldasin, et kõik suured välireklaampinnad olid valged ja valgustamata. Küll oli kena. Kui nüüd keegi veel koristaks ära need koledad reklaamtahvlid ja istutaks eraldusribale mõned puud, siis silm ju puhkaks.. aga ei, selle asemel hädaldavad nemad, et välireklaami tellimused on ära kadunud. Erasektori huvi on lõigata kasu avaliku ruumi arvelt. See on sageli ja valdavalt vastuolus avaliku huviga. Meil aga tolereeritakse seda mõnuga, sest selles valdkonnas liigub kenakene meelehea.. Vaata, kuidas näeb Rob Forbes maailma läbi omatehtud piltide.

Eile panin paagi täis. 50 liitrit ja 600 krooni. Millal viimati paagitäis nii vähe maksis? Kui kütuse (energia) hind pidevalt kasvab, siis sellega põhjendatakse ka kõigi teiste hindade tõusu. Kütuse hind on üks inflatsioonimootoritest. Kas aga on keegi oma toodete või teenuste hinda alandanud, sest kütuse hind väheneb? Kas vahepeal kallinenud bussipilet läheb odavamaks? Kuna nafta hinda ei suuda Eesti kuidagi mõjutada, siis on tegemist justkui paratamatusega - võimatu on ennustada hindade kujunemist ja seeläbi tarbimist, maksude laekumist. Samuti tekivad probleemid eraettevõtjatele mahaparseldatud kommunaalteenuste ohjamisega, sest lepingus ei ole keegi osanud arvestada, et hind võib aastaga 50% tõusta ja siis jälle langeda. Mis oleks kui fikseeriks kütuse hinna lõpptarbijale? Kui aktsiis oleks ujuva suurusega ja moodustaks vahe fikseeritud hinna ja maailmaturuhinna vahel, siis on võimalik tekitada aktsiisireservid, tasandada maailmaturu hinna kõikumised ja samas katta ka aktsiisist ra...

Alustuseks olgu öeldud, et ma olen peale kuningriiklaste kadumist poliitiliselt areenilt kõigil valimistel olnud reformistide toetaja kuni viimaste riigikogu valimisteni. Meelemuutuse tingis kaks asjaolu. Esiteks muidugi see, et tekkis uus poliitiline jõud (loe: jõuetus). Teiseks reformistide pähe löönud piss ehk süvenev savisaarlus. Kuulasin peaminister Ansipi esinemist viimatises Reporteritunnis ( 19.12.2008, Vikerraadio ). Nõustusin enamusega Andruse kiidulaulust, kuidas meie valitsejad on targasti säästnud ja nüüd on meil olemas reservid, et majanduses halvemaid aegu üle elada. Siis aga jõuti teemaga haldusreformini. Pea veerand tundi kulus Andrusel seletamiseks, kuidas haldureformiga ei ole võimalik vähendada kulutusi, on võimalik ainult parandada halduse kvaliteeti. No see on ikka tõesti koletu väljavaade, et on olemas oht omavalitsusteenuse kvaliteedi paranemiseks. Muidugi on Reformierakonna esimehel raske tunnistada, et lätlased on meist paremad reformistid, aga milleks ajada ...