Otse põhisisu juurde

Head Vabariiki!

Barbi Bilbre paiskab Ekspressis õhku mitmeid küsimusi, muuhulgas: "Miks Tallinn ja lähivallad ei suuda teha koostööd kõige elementaarsemates valdkondades, nagu keskkond, transport ja ohutus?"
Siinkohal on paslik meenutada paari kokkupuudet omavalitsusjuhtidega ajajärgust, mida võiks nimetada kui minu rännakut riigiametniku argiellu.
Peale ühte nõupidamist, mille teemaks oli ühistranspordi ümberkorraldamine ja ühistranspordile juurdepääsu loomine Tallinna linna piiril seoses mitme omavalitsuse kehtestatud planeeringute tagajärgedega (loe: taandarendustegevuse ohjamisega), jätkasime ühe Tallinnast mitte kaugel paikneva omavalitsuse abilinnapeaga teemat. Ta nentis, et neil on küll raha, et ehitada linna serva maantee alt läbi jalakäijate tunnel, kuid on ka dilemma - seda tunnelit hakkavad ju kasutama ka naaberomavalitsuse inimesed. Naaberomavalitsuses paraku on võimul teine erakond ja edasi mõelge ise.
Teine lugu on sellest, kuidas me koos projekteerijaga käisime Väo-Maardu projekti Eesti kõige paljurahvuslisemas linnas tutvustamas. See on vist Eestis ainus linn, mille linnapeal on kolm kõrgemat haridust ja seda saavad teada kõik, kes julgevad istuda, kui linnapea siseneb. Eesti keelt ei ole talle keegi selgeks suutnud teha, kuigi selle linna kodulehelt alla laetavast tseeveest saate teada midagi muud. Mina istusin ja sain hiljem teada, kes see dressides tolvan oli. Igatahes ei lasknud ma ennast ühest slaavi keeles räuskavast persevestist häirida ja rääkisin ümber laua istunud ametnikele, et projektiga on kavandatud muuseas ka jalakäijate tunnelid ja sillad, mis oluliselt parandavad jalakäijate ja ka teiste kergliiklejate ohutust. Muuhulgas viitasin ka sellele, et vaid kaks nädalat varem oli üks naisterahvas Harjumaa pikimal ülekäigurajal surma saanud. Selle peale reageeris naissoost linnainsener: "Heh, see oli ju Tallinna inimene!".

Kahtlemata on kesikute "haldusreformi" plaan läbinähtav. Selle ümber toimuv palagan ei näita kedagi neist paremana.
Püüan vastata Barbi küsimusele.
Esiteks, meie rahvaarv ja veelgi enam kodanikkonna arv lihtsalt ei võimalda valida kõikidesse omavalitsustesse ja riigaparaatidesse terve mõistusega inimesi. Ehk, .. loe teist vastust.
Teiseks, meil on liiga palju piire. Ehk, .. loe esimest vastust.
Kolmandaks, riik on andnud lollidele liiga palju üle jõu käivaid kohustusi ja on seeläbi ise ka loll.
Vabariigi aastapäevaks soovin ikka seda, mida ma ka varem olen soovinud - haldusreformi. Poliitikavaba, mõistusel ja kaalutlusel põhinevat haldusreformi. Kvaliteedile, mitte odavusele suunatud haldusreformi. Soovin võimatut?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin