Otse põhisisu juurde

Suur-Tallinn ja kärped

On kiire, sigakiire. Ma ei tunne oma ihul mingit majanduslangust, pigem vastupidi. Seetõttu ei leia mahti ka juba ammu alustatud postitusi lõpuni kirjutada ja teie ette tuua.
Viimase nädala uudistest aga vähemalt üks lausa nõuab kommenteerimist. See kesikute Suur-Tallinna idee, mille sisuks on Tallinna liitmine lähivaldadega või siis vastupidi.
Tegemist on ideega, mis ei ole jällegi uudne, sest kui ajalugu vaadata, siis Tallinn on oma 100 aasta tagustest piiridest 20 kordselt välja kasvanud, seda ikka valdade arvelt. Aimdust Tallinna linna territooriumist saab siit. discusmedia.com saidilt pärineb järgnev kaart aastast 1914.

Kujutage nüüd ette, et Tallinna linna halduspiirid oleks tänaseni just sellised, nagu 100 aastat tagasi. Kas oleks võimalik üldse mingit normaalset elu ette kujutada? Arvestades tänast seadusandlust, kus iga omavalitsus vastutab ühistranspordi eest oma haldusalas ja linna bussiliinid peale mõne erandi keeravad piirilt tagasi, oleks see üsna raske juhtum.
Idee juurde tagasi tulles - kindlasti ei ole see idee, mida peaks kohe looteveega välja viskama. Küsimus on pigem selles, kus on tänase Tallinna piir de-facto. Minu hinnang on mõningaste mööndustega, et piiriks on Tallinna ringtee. Tallinnaga ei ole täna mõtet liita naabervaldu mitte tervikuna, vaid ikka loogilisi piire pidi. Fakt on see, et täna elavad kuldse ringi vallad suuresti Tallinna kulul. Töökohad, mis paiknevad Tallinnas ja elukohad, mis paiknevad valdades, on infrastruktuuriga integreerimata.
Ainus, mis mind selle mõtte juures kohutab, on see, et linnaviletsus ei suuda kõigest hoolimata terviklikult kavandada infrastruktuuri ning kõigist teedest, mida täna Maanteeameti haldusalas majandatakse magistraalidena, saavad lihtsalt juurdepääsud. Nii on läinud krooni ajal Tallinna linnas kõigi magistraalidega.
Teine teema, mida natuke kommima peab, on krokodillid nr 2 ja teedelt võetud 600 miljonit krooni. Põhjendus: aktsiisi väiksem laekumine. Siin on paraku tegemist loogikaveaga. Kui eelmisel aastal võis isegi planeeritust vähem aktsiisi laekuda, sest nafta hind oli pool aastat erakordselt kõrge, siis täna on jällegi teistpidine olukord. Kui mootorkütuste hinnad on maas, siis aktsiisi ei ole ju vähendatud! Laekumist võib mõjutada ainult majanduskriisist tulenev väiksem mobiilsusvajadus. See mõjutab eelkõige veoautosid. Sõiduautosid võib seisma jääda, kuid sõitude vähenemine on ebatõenäoline. Tahaks ikka arvutusi nähe..

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi