Suur-Tallinn ja kärped

On kiire, sigakiire. Ma ei tunne oma ihul mingit majanduslangust, pigem vastupidi. Seetõttu ei leia mahti ka juba ammu alustatud postitusi lõpuni kirjutada ja teie ette tuua.

Viimase nädala uudistest aga vähemalt üks lausa nõuab kommenteerimist. See kesikute Suur-Tallinna idee, mille sisuks on Tallinna liitmine lähivaldadega või siis vastupidi.

Tegemist on ideega, mis ei ole jällegi uudne, sest kui ajalugu vaadata, siis Tallinn on oma 100 aasta tagustest piiridest 20 kordselt välja kasvanud, seda ikka valdade arvelt. Aimdust Tallinna linna territooriumist saab siit. discusmedia.com saidilt pärineb järgnev kaart aastast 1914.

Kujutage nüüd ette, et Tallinna linna halduspiirid oleks tänaseni just sellised, nagu 100 aastat tagasi. Kas oleks võimalik üldse mingit normaalset elu ette kujutada? Arvestades tänast seadusandlust, kus iga omavalitsus vastutab ühistranspordi eest oma haldusalas ja linna bussiliinid peale mõne erandi keeravad piirilt tagasi, oleks see üsna raske juhtum.

Idee juurde tagasi tulles - kindlasti ei ole see idee, mida peaks kohe looteveega välja viskama. Küsimus on pigem selles, kus on tänase Tallinna piir de-facto. Minu hinnang on mõningaste mööndustega, et piiriks on Tallinna ringtee. Tallinnaga ei ole täna mõtet liita naabervaldu mitte tervikuna, vaid ikka loogilisi piire pidi. Fakt on see, et täna elavad kuldse ringi vallad suuresti Tallinna kulul. Töökohad, mis paiknevad Tallinnas ja elukohad, mis paiknevad valdades, on infrastruktuuriga integreerimata.

Ainus, mis mind selle mõtte juures kohutab, on see, et linnaviletsus ei suuda kõigest hoolimata terviklikult kavandada infrastruktuuri ning kõigist teedest, mida täna Maanteeameti haldusalas majandatakse magistraalidena, saavad lihtsalt juurdepääsud. Nii on läinud krooni ajal Tallinna linnas kõigi magistraalidega.

Teine teema, mida natuke kommima peab, on krokodillid nr 2 ja teedelt võetud 600 miljonit krooni. Põhjendus: aktsiisi väiksem laekumine. Siin on paraku tegemist loogikaveaga. Kui eelmisel aastal võis isegi planeeritust vähem aktsiisi laekuda, sest nafta hind oli pool aastat erakordselt kõrge, siis täna on jällegi teistpidine olukord. Kui mootorkütuste hinnad on maas, siis aktsiisi ei ole ju vähendatud! Laekumist võib mõjutada ainult majanduskriisist tulenev väiksem mobiilsusvajadus. See mõjutab eelkõige veoautosid. Sõiduautosid võib seisma jääda, kuid sõitude vähenemine on ebatõenäoline. Tahaks ikka arvutusi nähe..