Otse põhisisu juurde

Suur-Tallinn ja kärped

On kiire, sigakiire. Ma ei tunne oma ihul mingit majanduslangust, pigem vastupidi. Seetõttu ei leia mahti ka juba ammu alustatud postitusi lõpuni kirjutada ja teie ette tuua.
Viimase nädala uudistest aga vähemalt üks lausa nõuab kommenteerimist. See kesikute Suur-Tallinna idee, mille sisuks on Tallinna liitmine lähivaldadega või siis vastupidi.
Tegemist on ideega, mis ei ole jällegi uudne, sest kui ajalugu vaadata, siis Tallinn on oma 100 aasta tagustest piiridest 20 kordselt välja kasvanud, seda ikka valdade arvelt. Aimdust Tallinna linna territooriumist saab siit. discusmedia.com saidilt pärineb järgnev kaart aastast 1914.

Kujutage nüüd ette, et Tallinna linna halduspiirid oleks tänaseni just sellised, nagu 100 aastat tagasi. Kas oleks võimalik üldse mingit normaalset elu ette kujutada? Arvestades tänast seadusandlust, kus iga omavalitsus vastutab ühistranspordi eest oma haldusalas ja linna bussiliinid peale mõne erandi keeravad piirilt tagasi, oleks see üsna raske juhtum.
Idee juurde tagasi tulles - kindlasti ei ole see idee, mida peaks kohe looteveega välja viskama. Küsimus on pigem selles, kus on tänase Tallinna piir de-facto. Minu hinnang on mõningaste mööndustega, et piiriks on Tallinna ringtee. Tallinnaga ei ole täna mõtet liita naabervaldu mitte tervikuna, vaid ikka loogilisi piire pidi. Fakt on see, et täna elavad kuldse ringi vallad suuresti Tallinna kulul. Töökohad, mis paiknevad Tallinnas ja elukohad, mis paiknevad valdades, on infrastruktuuriga integreerimata.
Ainus, mis mind selle mõtte juures kohutab, on see, et linnaviletsus ei suuda kõigest hoolimata terviklikult kavandada infrastruktuuri ning kõigist teedest, mida täna Maanteeameti haldusalas majandatakse magistraalidena, saavad lihtsalt juurdepääsud. Nii on läinud krooni ajal Tallinna linnas kõigi magistraalidega.
Teine teema, mida natuke kommima peab, on krokodillid nr 2 ja teedelt võetud 600 miljonit krooni. Põhjendus: aktsiisi väiksem laekumine. Siin on paraku tegemist loogikaveaga. Kui eelmisel aastal võis isegi planeeritust vähem aktsiisi laekuda, sest nafta hind oli pool aastat erakordselt kõrge, siis täna on jällegi teistpidine olukord. Kui mootorkütuste hinnad on maas, siis aktsiisi ei ole ju vähendatud! Laekumist võib mõjutada ainult majanduskriisist tulenev väiksem mobiilsusvajadus. See mõjutab eelkõige veoautosid. Sõiduautosid võib seisma jääda, kuid sõitude vähenemine on ebatõenäoline. Tahaks ikka arvutusi nähe..
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

We need energy and security (not Fail Baltic)

The core nature of the imperialist Russian "culture" is expecting respect for nothing. Apart from the marginal minority they don't deserve any, and they know it. However, instead of looking into the mirror and fixing themselves, they keep blaming, and bullying everyone else, first and foremost their neighbours. Ne uvazajesh, stoli ? Estonia and other Baltic States have decided to cut off from the Russian electricity network. There are many reasons for that, but the most important one is that Ruzzians cannot be trusted. Russia has weaponized its energy and using it to spread "the Russian love" with rockets that have no analogs. Our  decision was made a long time ago and obviously, Orcs have taken it personally - another sign of disrespect that must be punished. It would have been extremely naive to think that Orcs are letting things just go. Potsemu nas ne ljubite ? Well, you have just proved the case, not the first time . Cutting the ties from Orcs started when ...
Postita kommentaar
Lisateave