Otse põhisisu juurde

Roolikott

Te ei usu, aga eile tekitas üks unemati Mustamäe tee-Tammsaare tee ristmikul umbes 17:20 kerge ummiku. Kes teab, võib-olla oleks sellest saanud suuremat sorti ummik, kui allakirjutanu ei oleks eristunud liiklejate üleüldisest apaatsusest.
Ristmikul on Ehitajate tee poolt tulles väga lühike vasakpöörde rada ja veelgi lühem rohelise tule tsükkel. Tavaliselt jõuab selle tsükliga pöörde sooritada üks buss või kaks autot. Ristmikule jõudes oli minu ees terve rida autosid ja buss. Kui tükk aega liikumist ei toimunud, siis hakkas bussijuht rada vahetama. Sain aru, et meil on "probleem". Kuna ma ei näinud, mis ees toimub, kannatasin veel mitu tsüklit. Kui "probleemi" ja minu vahele oli jäänud üks õnnetu naisterahvas, hakkasin juba nägema ees seisvat probleemiga Scorpiot. Minus äratas kahtlust, et auto seisab, tagumised gabariittuled põlevad, mootor töötab aga auto ei liigu. Ohutuled ei vilgu. Kui saabus minu võimalus, sõitsin Scorpiost mööda ja keerasin tema ette ülekäigurajale, ohutuled põlema ja "probleemiga" tutvuma.
Näen, et istub seal nooremapoolne mees, pea õlale vajunud, silmad kinni. Nonii, variandid on, kas väsinud roolijoodik või terviserike. Avan ukse, muusika mängib, mees ei liiguta. Müksan teda õlast. Mees võpatab. "Mis magad siin keset ristmikku?. "Ei maga", kõlab kiire vastus. "Oled kaine?". "Jah". Kuna lõhnasid ei olnud tunda, siis leppisin olukorraga. Selliste kohta ei kõla rooliunekott kuigi hästi, sestap võiks juhtumit nimetada lihtsalt roolikotiks.
Mis selle juhtumi juures aga eriliselt jahmatama paneb on see, et terve rida autojuhte ei viitsinud süübida olukorda ja ignorantselt otsis lihtsalt "probleemist" möödumise ja edasiliikumise võimalust. Roolikott oli lihtsalt väsinud, aga kõik ülejäänud seltskond on lihtsalt jobud.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...
Postita kommentaar
Lisateave