Roolikott

Te ei usu, aga eile tekitas üks unemati Mustamäe tee-Tammsaare tee ristmikul umbes 17:20 kerge ummiku. Kes teab, võib-olla oleks sellest saanud suuremat sorti ummik, kui allakirjutanu ei oleks eristunud liiklejate üleüldisest apaatsusest.

Ristmikul on Ehitajate tee poolt tulles väga lühike vasakpöörde rada ja veelgi lühem rohelise tule tsükkel. Tavaliselt jõuab selle tsükliga pöörde sooritada üks buss või kaks autot. Ristmikule jõudes oli minu ees terve rida autosid ja buss. Kui tükk aega liikumist ei toimunud, siis hakkas bussijuht rada vahetama. Sain aru, et meil on "probleem". Kuna ma ei näinud, mis ees toimub, kannatasin veel mitu tsüklit. Kui "probleemi" ja minu vahele oli jäänud üks õnnetu naisterahvas, hakkasin juba nägema ees seisvat probleemiga Scorpiot. Minus äratas kahtlust, et auto seisab, tagumised gabariittuled põlevad, mootor töötab aga auto ei liigu. Ohutuled ei vilgu. Kui saabus minu võimalus, sõitsin Scorpiost mööda ja keerasin tema ette ülekäigurajale, ohutuled põlema ja "probleemiga" tutvuma.

Näen, et istub seal nooremapoolne mees, pea õlale vajunud, silmad kinni. Nonii, variandid on, kas väsinud roolijoodik või terviserike. Avan ukse, muusika mängib, mees ei liiguta. Müksan teda õlast. Mees võpatab. "Mis magad siin keset ristmikku?. "Ei maga", kõlab kiire vastus. "Oled kaine?". "Jah". Kuna lõhnasid ei olnud tunda, siis leppisin olukorraga. Selliste kohta ei kõla rooliunekott kuigi hästi, sestap võiks juhtumit nimetada lihtsalt roolikotiks.

Mis selle juhtumi juures aga eriliselt jahmatama paneb on see, et terve rida autojuhte ei viitsinud süübida olukorda ja ignorantselt otsis lihtsalt "probleemist" möödumise ja edasiliikumise võimalust. Roolikott oli lihtsalt väsinud, aga kõik ülejäänud seltskond on lihtsalt jobud.