Otse põhisisu juurde

Jätkusuutmatu Eesti: Tropparendajad ja troppomavalitsejad

Hoolimata kõigest, sealhulgas lõputust tööst, õnnestus teha rideout Rootsi kuningriiki kindla eesmärgiga. Kõik oli viimase peal, sestap oli kojujõudmine taaskord "äratundmisrõõm". Laevalt maha sõites jõudsin enne Toompuiesteed kokku lugeda rohkem kaevuluuke, kui terve 1450km pikkuse Rootsi kogemuse jooksul. See muidugi pole uudis, et meil linnatänavaid ei osata projekteerida, ehitada. Juba järgmisel päeval sain tööle sõita mööda Kadaka teed, mis teatavasti alles kaks suve tagasi kapitaalselt uuendati ja juba nüüd ära pinnati. Põhjus on aladimensioneeritud katendikonstruktsioon, mille tulemusena praktiliselt kogu lõigul asfaltkate võrkpragunes. Kahjuks ei ole veel leitud lahendust, kuidas pinnata kaevuluuke, seetõttu on niigi ära vajunud kaevuluukidest saanud kaevud, mille läbimine garanteerib teile emotsiooni. Seda emotsiooni väldib kommunaalameti juhataja Ain Valdmann, kes tavatseb oma kodust Veskimöldrest tööle sõita Laagri-Harku ja Paldiski maanteid pidi hoolimata suuremast tee pikkusest.
Tegelikult tahtsin aga sõna võtta sootuks teise kandi teema pealt.
Rae valda Tallinna ringtee ja Tartu maantee Jüri liiklussõlme juurde kavandatakse juba pikemat aega uhke nimega Ameerikanurga äriparki. Selle projekti kavandajad on tüüpilised Eesti "arendajad", kellel on raha uhke pintsaku ja maasturi soetamiseks, kuid reaalset arendusvõimsust neil ei ole. Kõlava nimega projektile on nüüdseks leitud soojematest kohtadest üleliigset lolli raha, nagu pressile on selgitatud. Selle projekti juures paneb hämmastama see, et kui raha on suisa 4 miljardit, siis sellest ei jätku suurejoonelise projekti teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri välja ehitamiseks. Rae vallavanema kommentaar, et projekti takistab maanteeamet nõudes liiklussõlme väljaehitamist, näitab, et tegemist on järjekordsete troppidega.
Ameerikanurga maatükk kuulus Rae vallale, mis müüdi enampakkumuse korras eraomandusse, koos siduva lubadusega kehtestada alale ärifunktsiooniga detailplaneering. Selline maa parseldamine võimaldas vallal saada kiiret ja lihtsat tulu vallaeelarvesse kahtlemata vajalike lasteaedade ehitamiseks, mille vajadus omakorda on tulenenud kaootilisest elamuehitusest vastavalt sama valla kehtestatud detailplaneeringutele. Tuues valda uusi asukaid, tekivad vallale tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri (avaliku teenuse) tagamise kohustused. Samas ei ole vallal kohustust kaootiliselt ja läbimõtlemata kehtestada detailplaneeringuid, mille tagajärjel vallal tekivad üle jõu käivad kohustused.. see on valla kaalutlusõigus, mida vähesed oskavad kasutada.
Ameerikanurga tükk müüdi kui põrsas kotis, sest teada ei olnud ametkondade tehnilised tingimused planeeringu koostamiseks. Vald lihtsalt ei tundnud nende vastu huvi. Samas andes lubaduse kehtestada detailplaneering, seadis vald ennast sundseisu. Tüüpiline arendaja püüab minimeerida investeeringut ja maksimeerida sellest saadavat tulu. Iga eraomanik loeb raha. Kui vähegi antakse võimalus kulutusi kellegi teise kraesse ajada, siis ka seda võimalust kasutatakse. Uukkivi lahendus on Maanteeameti materdamine oma lolluste eest.
Uskumatu, et rääkides äri- ja logistikapargist, kujutavad "arendajad" ette, et logistika on võimalik ilma asjakohase juurdepääsuta. Silmakirjalik ja küüniline on vallavanema arvamus, et riik peab kinni maksma kellegi kitsad era- ja kohalikud huvid. Selline arusaam on kohane ainult arengumaadele.
Tampere linna juures ehitatakse uut Ikeat. Kes siis Ikeat ei teaks - kohta, kust saab Rootsi kartulikrõpse, lastele näomaalingu ja muuseas ka odavat mööblit, mida kaenla all koju tassida.. kui Ikea ainult kodule lähemal paikneks.

Selliseid hulle palju ei näe, kes sealt jalgratta või ühistranspordiga laelampi tooks, sestap kaunistab poe esist suur parkla ja palju autosid. Ja seega ka palju autoliiklust. Vaid Taanis on Ikea klientidel võimalik rentida jalgratast või jalgratta järelkäru. Ikea on liiklusparasiit, millest on mõned omavalitsused ka aru saanud.
Tampere Ikea jaoks rajatakse riigimaanteele nr 3 uus liiklussõlm, mille maksab kinni Tampere linn, kui asjast huvitatud isik. Linn omakorda on teinud planeeringu ja müünud Ikeale maa, seega on vald saanud planeeritud maa müügist olulise osa investeeritavast rahast. Selge on see, et suurem osa tuludest omavalitsusele loodetakse saada töökohtadelt ja paraku ka uue tõmbekeskuse põhjustatud Ikeaturistidelt. Riik ei maksa ja ei peagi maksma sentigi. Pigem nõuab riik liiklejatele häiringutest põhjustatud kahju hüvitamiseks liiklusradade sulgemise ja kiiruse piiramise maksu.
Siinkohal soovitus (tasuta konsultatsioon) Eesti Maanteeameti uuele juhile teha vahet sõpradel ja tõbrastel. Õige hõlma ei hakka keegi ja jobusid ei ole mõtet karta. Prisket ka mitte. Meie teedel on vaja palju targemat ära teha, kui "ettevõtlust toetada". Tõsised ettevõtjad vajavad korralikult toimivat ja ohutut, see tähendab hierarhilist teedevõrku.
Maanteejuhi käsiraamat, põhimõte nr 1
Riigi põhimaantee ei ole juurdepääs ega äritänav (Teeseaduse §5).

Kommentaarid

  1. Oma kulutuste teiste kraesse keeramist nimetatakse Eestis äriks. Heaks ja lugupeetavaks.

    VastaKustuta
  2. Kahtlemata kõik õige aga...
    Kuhu peaks paigutama kõik need kommunikatsioonid, mis linnatingimustes teemaale peavad mahutuma- kergliiklusteede alla ei taheta neid samuti(kuigi pannakse), pole sinnagi luuke vaja- ja arvestades, et iga toru/kaabel tahab ca 2m laiust maariba ei mahuks meie kohati olematu laiusega kergliiklus-kõnniteede alla niiehknii midagi. Haljasribadega, kui need üldse eksisteerivad, sama lugu- lisaks kasvab seal ka kohati "hindamatu" väärtusega puid põõsaid millede lähedale igasuguste kaevetööde planeerimist võrdsustatakse kohati kuriteo sooritamisega.

    P.S Väga asjalik blogi -jõudu, jaksu uute ja ka vanade teemade käsitlemisel

    VastaKustuta
  3. tänud kommi eest!
    eks mujal ole asjad ju samamoodi, tehnovõrke on palju, nende paigutamisele kehtivad igasugu reeglid. samas suudetakse kõigele leida koht ja ka haljastust on kordades rohkem kui meil.. kõik algab konsultandist, kes suudab näha terviklahendusi. meil on ametis projekteerijad, kes on pigem ülesjoonestajad, kui konsultandid.. omavalitsustesse paraku erialaspetsialiste ei jagu ega mahu, kommunaalvaldkonnaga tegelevad tavalised haldusspetsialistid, kes on õppinud paber käes toast tuppa jalutama..

    VastaKustuta
  4. Kas kõik kommunikatsioonid peavad olema omaette? Mulle õpetati juba aegade eest et kommunikatsioonid peaksid olema ühes kommunikatsioonikanalis. Kanal selline kus inime sees käima mahub, kommunikatsioonid kanali seinale klambritega paigutatud. Kanalisse sissepääsu luugid haljasalal.

    Mis aga sadeveekanalisatsiooni puutub, siis need luugid ka Soomes näiteks äärekivi sees. Üldsegi mitte sõidutee all. Ja vastav sadeveekanalgi ilmselt ei ole sõidutee all vaid haljasalal.

    Mnjah, see nüüd küll detaili kallal närimine. Selles sissekandes on tglt mitmeid palju olulisemaid aspekte käsitsetud.
    Näiteks kasvõi see, milline on kohaliku omavalitsuse ja riigi vahekord ehk siis suhted infrastruktuuriga.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi