Otse põhisisu juurde

Jätkusuutmatu Eesti: Tropparendajad ja troppomavalitsejad

Hoolimata kõigest, sealhulgas lõputust tööst, õnnestus teha rideout Rootsi kuningriiki kindla eesmärgiga. Kõik oli viimase peal, sestap oli kojujõudmine taaskord "äratundmisrõõm". Laevalt maha sõites jõudsin enne Toompuiesteed kokku lugeda rohkem kaevuluuke, kui terve 1450km pikkuse Rootsi kogemuse jooksul. See muidugi pole uudis, et meil linnatänavaid ei osata projekteerida, ehitada. Juba järgmisel päeval sain tööle sõita mööda Kadaka teed, mis teatavasti alles kaks suve tagasi kapitaalselt uuendati ja juba nüüd ära pinnati. Põhjus on aladimensioneeritud katendikonstruktsioon, mille tulemusena praktiliselt kogu lõigul asfaltkate võrkpragunes. Kahjuks ei ole veel leitud lahendust, kuidas pinnata kaevuluuke, seetõttu on niigi ära vajunud kaevuluukidest saanud kaevud, mille läbimine garanteerib teile emotsiooni. Seda emotsiooni väldib kommunaalameti juhataja Ain Valdmann, kes tavatseb oma kodust Veskimöldrest tööle sõita Laagri-Harku ja Paldiski maanteid pidi hoolimata suuremast tee pikkusest.
Tegelikult tahtsin aga sõna võtta sootuks teise kandi teema pealt.
Rae valda Tallinna ringtee ja Tartu maantee Jüri liiklussõlme juurde kavandatakse juba pikemat aega uhke nimega Ameerikanurga äriparki. Selle projekti kavandajad on tüüpilised Eesti "arendajad", kellel on raha uhke pintsaku ja maasturi soetamiseks, kuid reaalset arendusvõimsust neil ei ole. Kõlava nimega projektile on nüüdseks leitud soojematest kohtadest üleliigset lolli raha, nagu pressile on selgitatud. Selle projekti juures paneb hämmastama see, et kui raha on suisa 4 miljardit, siis sellest ei jätku suurejoonelise projekti teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri välja ehitamiseks. Rae vallavanema kommentaar, et projekti takistab maanteeamet nõudes liiklussõlme väljaehitamist, näitab, et tegemist on järjekordsete troppidega.
Ameerikanurga maatükk kuulus Rae vallale, mis müüdi enampakkumuse korras eraomandusse, koos siduva lubadusega kehtestada alale ärifunktsiooniga detailplaneering. Selline maa parseldamine võimaldas vallal saada kiiret ja lihtsat tulu vallaeelarvesse kahtlemata vajalike lasteaedade ehitamiseks, mille vajadus omakorda on tulenenud kaootilisest elamuehitusest vastavalt sama valla kehtestatud detailplaneeringutele. Tuues valda uusi asukaid, tekivad vallale tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri (avaliku teenuse) tagamise kohustused. Samas ei ole vallal kohustust kaootiliselt ja läbimõtlemata kehtestada detailplaneeringuid, mille tagajärjel vallal tekivad üle jõu käivad kohustused.. see on valla kaalutlusõigus, mida vähesed oskavad kasutada.
Ameerikanurga tükk müüdi kui põrsas kotis, sest teada ei olnud ametkondade tehnilised tingimused planeeringu koostamiseks. Vald lihtsalt ei tundnud nende vastu huvi. Samas andes lubaduse kehtestada detailplaneering, seadis vald ennast sundseisu. Tüüpiline arendaja püüab minimeerida investeeringut ja maksimeerida sellest saadavat tulu. Iga eraomanik loeb raha. Kui vähegi antakse võimalus kulutusi kellegi teise kraesse ajada, siis ka seda võimalust kasutatakse. Uukkivi lahendus on Maanteeameti materdamine oma lolluste eest.
Uskumatu, et rääkides äri- ja logistikapargist, kujutavad "arendajad" ette, et logistika on võimalik ilma asjakohase juurdepääsuta. Silmakirjalik ja küüniline on vallavanema arvamus, et riik peab kinni maksma kellegi kitsad era- ja kohalikud huvid. Selline arusaam on kohane ainult arengumaadele.
Tampere linna juures ehitatakse uut Ikeat. Kes siis Ikeat ei teaks - kohta, kust saab Rootsi kartulikrõpse, lastele näomaalingu ja muuseas ka odavat mööblit, mida kaenla all koju tassida.. kui Ikea ainult kodule lähemal paikneks.

Selliseid hulle palju ei näe, kes sealt jalgratta või ühistranspordiga laelampi tooks, sestap kaunistab poe esist suur parkla ja palju autosid. Ja seega ka palju autoliiklust. Vaid Taanis on Ikea klientidel võimalik rentida jalgratast või jalgratta järelkäru. Ikea on liiklusparasiit, millest on mõned omavalitsused ka aru saanud.
Tampere Ikea jaoks rajatakse riigimaanteele nr 3 uus liiklussõlm, mille maksab kinni Tampere linn, kui asjast huvitatud isik. Linn omakorda on teinud planeeringu ja müünud Ikeale maa, seega on vald saanud planeeritud maa müügist olulise osa investeeritavast rahast. Selge on see, et suurem osa tuludest omavalitsusele loodetakse saada töökohtadelt ja paraku ka uue tõmbekeskuse põhjustatud Ikeaturistidelt. Riik ei maksa ja ei peagi maksma sentigi. Pigem nõuab riik liiklejatele häiringutest põhjustatud kahju hüvitamiseks liiklusradade sulgemise ja kiiruse piiramise maksu.
Siinkohal soovitus (tasuta konsultatsioon) Eesti Maanteeameti uuele juhile teha vahet sõpradel ja tõbrastel. Õige hõlma ei hakka keegi ja jobusid ei ole mõtet karta. Prisket ka mitte. Meie teedel on vaja palju targemat ära teha, kui "ettevõtlust toetada". Tõsised ettevõtjad vajavad korralikult toimivat ja ohutut, see tähendab hierarhilist teedevõrku.
Maanteejuhi käsiraamat, põhimõte nr 1
Riigi põhimaantee ei ole juurdepääs ega äritänav (Teeseaduse §5).

Kommentaarid

  1. Oma kulutuste teiste kraesse keeramist nimetatakse Eestis äriks. Heaks ja lugupeetavaks.

    VastaKustuta
  2. Kahtlemata kõik õige aga...
    Kuhu peaks paigutama kõik need kommunikatsioonid, mis linnatingimustes teemaale peavad mahutuma- kergliiklusteede alla ei taheta neid samuti(kuigi pannakse), pole sinnagi luuke vaja- ja arvestades, et iga toru/kaabel tahab ca 2m laiust maariba ei mahuks meie kohati olematu laiusega kergliiklus-kõnniteede alla niiehknii midagi. Haljasribadega, kui need üldse eksisteerivad, sama lugu- lisaks kasvab seal ka kohati "hindamatu" väärtusega puid põõsaid millede lähedale igasuguste kaevetööde planeerimist võrdsustatakse kohati kuriteo sooritamisega.

    P.S Väga asjalik blogi -jõudu, jaksu uute ja ka vanade teemade käsitlemisel

    VastaKustuta
  3. tänud kommi eest!
    eks mujal ole asjad ju samamoodi, tehnovõrke on palju, nende paigutamisele kehtivad igasugu reeglid. samas suudetakse kõigele leida koht ja ka haljastust on kordades rohkem kui meil.. kõik algab konsultandist, kes suudab näha terviklahendusi. meil on ametis projekteerijad, kes on pigem ülesjoonestajad, kui konsultandid.. omavalitsustesse paraku erialaspetsialiste ei jagu ega mahu, kommunaalvaldkonnaga tegelevad tavalised haldusspetsialistid, kes on õppinud paber käes toast tuppa jalutama..

    VastaKustuta
  4. Kas kõik kommunikatsioonid peavad olema omaette? Mulle õpetati juba aegade eest et kommunikatsioonid peaksid olema ühes kommunikatsioonikanalis. Kanal selline kus inime sees käima mahub, kommunikatsioonid kanali seinale klambritega paigutatud. Kanalisse sissepääsu luugid haljasalal.

    Mis aga sadeveekanalisatsiooni puutub, siis need luugid ka Soomes näiteks äärekivi sees. Üldsegi mitte sõidutee all. Ja vastav sadeveekanalgi ilmselt ei ole sõidutee all vaid haljasalal.

    Mnjah, see nüüd küll detaili kallal närimine. Selles sissekandes on tglt mitmeid palju olulisemaid aspekte käsitsetud.
    Näiteks kasvõi see, milline on kohaliku omavalitsuse ja riigi vahekord ehk siis suhted infrastruktuuriga.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…