Majanduskasvust ja autodest

Majanduskasvust

Mitte väga ammu (11.03.2009) teatas Statistikaamet, et 2008 aastal vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt 3,6% võrra. Kusjuures tegemist on esialgsete andmetega. Seega tulemus veel täpsustub. Mõnda aega varem (17.02.2009) teatas aga Maanteeamet, et liiklussagedus Eesti teedel vähenes 2008 aastal keskmiselt 4,1%.

Aasta tagasi (10.03.2008) oli Statistikaameti andmetel 2007 aasta majanduskasv 7,1%, Maanteeameti andmetel (25.02.2008) liiklussageduse kasv 12,6%.

Majanduskasvu ja liiklussageduse vahel on alati olnud väga hea korrelatsioon. Majanduse hetkeseisu on aga reaalajas väga raske määrata. Liiklussagedust samas äärmiselt lihtne. Eesti maanteedel on juba 52 püsiloenduspunkit, kust kogutakse informatsiooni reaalajas ööpäeva- ja aastaringselt. Seda infot on teoreetiliselt võimalik töödelda ka reaalajas ja joonistada ujuvat keskmist liiklussagedust, millest võib teha üsna üheselt ka järeledusi majanduse olukorra kohta. Tõsi küll, liiklussagedused aastalõikes on küllaltki vahelduvad, talvel liigeldakse vähem, suvel rohkem, kuid see muster on igal aastal sama. Niisiis soovitus kodanikele Ansip ja Padar - nõudke endale liiklussageduse reaalaja monitooringut ja olete rohkem informeeritud, kui Barack Obama.

Autodest

Ikka leidub neid, kes arvavad, et nafta saab otsa ja koos sellega ka autod. Ja ka autodega sõitmine. Seega ei ole mõtet uusi teid ehitada, eksole. Ja isegi, kui nafta otsa ei saa, siis tema kättesaamine muutub järjest kallimaks ja seega ka hinnad tõusevad nii kõrgeks, et autoga lihtsalt ei ole võimalik enam sõita.

Senine ajalugu näitab seda, et kütuse hinna kallinemine ei ole avaldanud mingit mõju inimeste mobiilsusvajadusele, autostumisele ja autokasutamisele. Küll aga on energia hinna kasv positiivne selles mõttes, et paneb otsima alternatiive. Ja neid ka leitakse.

Järgnevas videos räägib Shai Agassi sellest, kuidas teisitimõtlemine võib lahendada keerulisi probleeme. Ei ole vaja hübriide ega vesinikku, rohelise-elektri-autod on homne reaalsus.