Otse põhisisu juurde

Majanduskasvust ja autodest

Majanduskasvust
Mitte väga ammu (11.03.2009) teatas Statistikaamet, et 2008 aastal vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt 3,6% võrra. Kusjuures tegemist on esialgsete andmetega. Seega tulemus veel täpsustub. Mõnda aega varem (17.02.2009) teatas aga Maanteeamet, et liiklussagedus Eesti teedel vähenes 2008 aastal keskmiselt 4,1%.
Aasta tagasi (10.03.2008) oli Statistikaameti andmetel 2007 aasta majanduskasv 7,1%, Maanteeameti andmetel (25.02.2008) liiklussageduse kasv 12,6%.
Majanduskasvu ja liiklussageduse vahel on alati olnud väga hea korrelatsioon. Majanduse hetkeseisu on aga reaalajas väga raske määrata. Liiklussagedust samas äärmiselt lihtne. Eesti maanteedel on juba 52 püsiloenduspunkit, kust kogutakse informatsiooni reaalajas ööpäeva- ja aastaringselt. Seda infot on teoreetiliselt võimalik töödelda ka reaalajas ja joonistada ujuvat keskmist liiklussagedust, millest võib teha üsna üheselt ka järeledusi majanduse olukorra kohta. Tõsi küll, liiklussagedused aastalõikes on küllaltki vahelduvad, talvel liigeldakse vähem, suvel rohkem, kuid see muster on igal aastal sama. Niisiis soovitus kodanikele Ansip ja Padar - nõudke endale liiklussageduse reaalaja monitooringut ja olete rohkem informeeritud, kui Barack Obama.
Autodest
Ikka leidub neid, kes arvavad, et nafta saab otsa ja koos sellega ka autod. Ja ka autodega sõitmine. Seega ei ole mõtet uusi teid ehitada, eksole. Ja isegi, kui nafta otsa ei saa, siis tema kättesaamine muutub järjest kallimaks ja seega ka hinnad tõusevad nii kõrgeks, et autoga lihtsalt ei ole võimalik enam sõita.
Senine ajalugu näitab seda, et kütuse hinna kallinemine ei ole avaldanud mingit mõju inimeste mobiilsusvajadusele, autostumisele ja autokasutamisele. Küll aga on energia hinna kasv positiivne selles mõttes, et paneb otsima alternatiive. Ja neid ka leitakse.
Järgnevas videos räägib Shai Agassi sellest, kuidas teisitimõtlemine võib lahendada keerulisi probleeme. Ei ole vaja hübriide ega vesinikku, rohelise-elektri-autod on homne reaalsus. 


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...
Postita kommentaar
Lisateave