Otse põhisisu juurde

Idee: bensiini hind lukku!

Eile panin paagi täis. 50 liitrit ja 600 krooni. Millal viimati paagitäis nii vähe maksis?
Kui kütuse (energia) hind pidevalt kasvab, siis sellega põhjendatakse ka kõigi teiste hindade tõusu. Kütuse hind on üks inflatsioonimootoritest. Kas aga on keegi oma toodete või teenuste hinda alandanud, sest kütuse hind väheneb? Kas vahepeal kallinenud bussipilet läheb odavamaks?
Kuna nafta hinda ei suuda Eesti kuidagi mõjutada, siis on tegemist justkui paratamatusega - võimatu on ennustada hindade kujunemist ja seeläbi tarbimist, maksude laekumist. Samuti tekivad probleemid eraettevõtjatele mahaparseldatud kommunaalteenuste ohjamisega, sest lepingus ei ole keegi osanud arvestada, et hind võib aastaga 50% tõusta ja siis jälle langeda.
Mis oleks kui fikseeriks kütuse hinna lõpptarbijale? Kui aktsiis oleks ujuva suurusega ja moodustaks vahe fikseeritud hinna ja maailmaturuhinna vahel, siis on võimalik tekitada aktsiisireservid, tasandada maailmaturu hinna kõikumised ja samas katta ka aktsiisist rahastatavad eelarve read. Selge, et sellise süsteemi haldamine on tehniliselt keerulisem, kuid mitte võimatu. Küsimus on, kuidas kütuse jaemüügiga tegelvad ettevõtted oma noosi teenivad ja kuidas tekitada huvi hea teenuse pakkumise vastu.
Idee ei ole muidugi uus, Norra majandus toimib suuresti riikliku naftapumpaja toel ja kütuse hinnaga reguleeritakse ka sisetarbimist. Erinevus meiega on see, et meil naftat ei leidu.
Idee realiseerumisel on ilmselt ainsaks reaalseks tehniliseks takistuseks Euroopa Liidu leping, milles on sätestatud aktsiisimäärade rakendamine (ühtlustamine).
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...
Postita kommentaar
Lisateave