Otse põhisisu juurde

Jätkusuutmatu Eesti: odav peaminister, sitt teenus

Alustuseks olgu öeldud, et ma olen peale kuningriiklaste kadumist poliitiliselt areenilt kõigil valimistel olnud reformistide toetaja kuni viimaste riigikogu valimisteni. Meelemuutuse tingis kaks asjaolu. Esiteks muidugi see, et tekkis uus poliitiline jõud (loe: jõuetus). Teiseks reformistide pähe löönud piss ehk süvenev savisaarlus.
Kuulasin peaminister Ansipi esinemist viimatises Reporteritunnis (19.12.2008, Vikerraadio). Nõustusin enamusega Andruse kiidulaulust, kuidas meie valitsejad on targasti säästnud ja nüüd on meil olemas reservid, et majanduses halvemaid aegu üle elada. Siis aga jõuti teemaga haldusreformini. Pea veerand tundi kulus Andrusel seletamiseks, kuidas haldureformiga ei ole võimalik vähendada kulutusi, on võimalik ainult parandada halduse kvaliteeti. No see on ikka tõesti koletu väljavaade, et on olemas oht omavalitsusteenuse kvaliteedi paranemiseks. Muidugi on Reformierakonna esimehel raske tunnistada, et lätlased on meist paremad reformistid, aga milleks ajada sellist savipätsi demagoogiat? Ja kui omavalitsuste liitmisega ei ole lootust kulutusi vähendada, miks siis valitsus loodab teistsugust tulemust riigiametite liitmisest? Millise teadusliku uuringu põhjal saab väita, et Maanteeameti ja Autoregistrikeskuse liitmisel saavutatakse majanduslik efekt.
Ja siis see jutt odavusest. Meie tööjõud on jätkuvalt Soome omast kaks korda odavam, sest ta on samapalju ka sitem. Kuulates peaministri sellist juttu, saame tõdeda, et see kehtib ka meie riigivalitsejate kohta - peaminister tuleb leida vähempakkumise teel!

Poliitikast ja poliitikutest hoolimata soovin ikkagi kõigile kvaliteetsemat uut aastat. Me väärime kindlasti paremat! Mõelge ise, mis see olla võiks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...