Otse põhisisu juurde

Rail Balticast ja ambitsioonidest

Mul ei oleks ka mitte midagi selle vastu, kui saaksingi Tallinnast astuda öörongile, et hommikul Varssavis ärgata. Iseasi, kas mul selle järele erilist vajadust oleks. Minu kodu on ju siin ja töö kah. Võimalik, et kui oleksin tööline, siis pakuks rong mulle alternatiivi minna odava tööjõuna hoopis lõunasse, mitte põhja. Milline võiks veel olla vajadus rongiga Euroopa südamesse sõita? Kord talve jooksul Alpides käia poleks paha? Miljoni dollari küsimus on aga, palju oleksin valmis selle lõbu eest maksma? Kui palju oleksid sina nõus maksma?

Sellest on juba mitu aastat möödas, kui mul oli mõte sõita Londonist Pariisi rongiga. Mis mulle ei sobinud siis ja ilmselt ei sobiks ka praegu - hind. Easyjetiga lendasin kuus korda väiksema raha eest. Tõsi küll, lisandus ka lennujaama jõudmise rongipilet ja aega kulus paar tundi rohkem.

Rong ei ole odav sõiduvahend. Hoolimata sellest, et Berliini rongijaama läbib igapäevaselt üle tuhande (1000) rongi, ei saa ka Saksamaal rongid hakkama dotatsioonideta. Kui näiliselt (numbriliselt) on raudtee dotatsioonid maantee omadest väiksemad, siis teepikkusele või läbisõidule taandades on raudtee palju enam toetatud.

Kui esmaspäeval räägiti kiirrongivisioonidest, siis kolmapäeval oli võimalik lugeda lausa kahte uudist Rail Baltica teemadel. Siim Kallas allkirjastas teineteisemõistmise memorandumi ja Urmas Glase ütles välja tõe.

Eesti on selle aasta lõpuks valmis pakkuma 120km/h ühenduskiirust. Jääb vaid üle oodata lätlaste ja leedukate järele jõudmist. Tallinnast Varssavisse võiks jõuda 10 tunniga. Samas tundub, et meil on jätkuvalt lõpuni selgeks rääkimata Rail Baltica asukoht ja rööpmelaius. Ikka ja jälle saame kuulda, et RB peab läbima Pärnut. Kui täna Pärnus rööbastele viskuda, siis võib enne nälga surra, kui rongi alla jääda. Tellimus puudub. Või miks ei ole neil piltidel siis Via Balticaga konkureerivat Rail Balticat?

Ambitsioon ei saa olla rööbaste mahapanemine, kui nende järele vajadus puudub. See on pigem nõdrameelsus. Iseasi on, kui maast leida rööpad ja need ära kasutada. Mitte üles võtta ja kuusakoskisse viia, vaid anda rongidele teine võimalus..

Sildid:

Kommentaarid

  1. Ain Kendra25. juuni 2010, 22:46:00

    Kui eesmärk on Varssavisse 10 tunniga jõuda, siis see on tõenäoliselt võimalik ka Tartu-Valga trassil. Kui aga kuskile kaugemale, tuleb kiiremat rongi ja otsemat trassi kasutada.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

We need energy and security (not Fail Baltic)

The core nature of the imperialist Russian "culture" is expecting respect for nothing. Apart from the marginal minority they don't deserve any, and they know it. However, instead of looking into the mirror and fixing themselves, they keep blaming, and bullying everyone else, first and foremost their neighbours. Ne uvazajesh, stoli ? Estonia and other Baltic States have decided to cut off from the Russian electricity network. There are many reasons for that, but the most important one is that Ruzzians cannot be trusted. Russia has weaponized its energy and using it to spread "the Russian love" with rockets that have no analogs. Our  decision was made a long time ago and obviously, Orcs have taken it personally - another sign of disrespect that must be punished. It would have been extremely naive to think that Orcs are letting things just go. Potsemu nas ne ljubite ? Well, you have just proved the case, not the first time . Cutting the ties from Orcs started when ...
Postita kommentaar
Lisateave