Otse põhisisu juurde

Rail Balticast ja ambitsioonidest

Mul ei oleks ka mitte midagi selle vastu, kui saaksingi Tallinnast astuda öörongile, et hommikul Varssavis ärgata. Iseasi, kas mul selle järele erilist vajadust oleks. Minu kodu on ju siin ja töö kah. Võimalik, et kui oleksin tööline, siis pakuks rong mulle alternatiivi minna odava tööjõuna hoopis lõunasse, mitte põhja. Milline võiks veel olla vajadus rongiga Euroopa südamesse sõita? Kord talve jooksul Alpides käia poleks paha? Miljoni dollari küsimus on aga, palju oleksin valmis selle lõbu eest maksma? Kui palju oleksid sina nõus maksma?

Sellest on juba mitu aastat möödas, kui mul oli mõte sõita Londonist Pariisi rongiga. Mis mulle ei sobinud siis ja ilmselt ei sobiks ka praegu - hind. Easyjetiga lendasin kuus korda väiksema raha eest. Tõsi küll, lisandus ka lennujaama jõudmise rongipilet ja aega kulus paar tundi rohkem.

Rong ei ole odav sõiduvahend. Hoolimata sellest, et Berliini rongijaama läbib igapäevaselt üle tuhande (1000) rongi, ei saa ka Saksamaal rongid hakkama dotatsioonideta. Kui näiliselt (numbriliselt) on raudtee dotatsioonid maantee omadest väiksemad, siis teepikkusele või läbisõidule taandades on raudtee palju enam toetatud.

Kui esmaspäeval räägiti kiirrongivisioonidest, siis kolmapäeval oli võimalik lugeda lausa kahte uudist Rail Baltica teemadel. Siim Kallas allkirjastas teineteisemõistmise memorandumi ja Urmas Glase ütles välja tõe.

Eesti on selle aasta lõpuks valmis pakkuma 120km/h ühenduskiirust. Jääb vaid üle oodata lätlaste ja leedukate järele jõudmist. Tallinnast Varssavisse võiks jõuda 10 tunniga. Samas tundub, et meil on jätkuvalt lõpuni selgeks rääkimata Rail Baltica asukoht ja rööpmelaius. Ikka ja jälle saame kuulda, et RB peab läbima Pärnut. Kui täna Pärnus rööbastele viskuda, siis võib enne nälga surra, kui rongi alla jääda. Tellimus puudub. Või miks ei ole neil piltidel siis Via Balticaga konkureerivat Rail Balticat?

Ambitsioon ei saa olla rööbaste mahapanemine, kui nende järele vajadus puudub. See on pigem nõdrameelsus. Iseasi on, kui maast leida rööpad ja need ära kasutada. Mitte üles võtta ja kuusakoskisse viia, vaid anda rongidele teine võimalus..

Kommentaarid

  1. Kui eesmärk on Varssavisse 10 tunniga jõuda, siis see on tõenäoliselt võimalik ka Tartu-Valga trassil. Kui aga kuskile kaugemale, tuleb kiiremat rongi ja otsemat trassi kasutada.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…