Otse põhisisu juurde

Kommentaar: Katkiste asjade ehitamisest

Kaarel Tarand arvab ja otsib süüdlasi meie ehituskvaliteedi puuduses. Ja paneb täiega rappa.
See on arusaadav, et ehitusvõhikule jäävad pinnud silma seal, kus spetsialist probleemi ei näe. Näiteks ebatasasus silla pealesõitudel on paratamatus, kuivõrd tee muldkehas toimuvad alati järelvajumid, milles ehitajat süüdistada ei saa. Kui aga sild peaks paigast liikuma, siis oleks küll põhjust süüdlast otsida. Madalate mullete puhul ei pruugi need vajumid Kaarli silmas pinnuks olla, aga mida kõrgem on muldkeha, seda suuremad on vajumid ja seda suurem tõenäosus, et peale suuremate vajumiste toimumist tuleb tee profiili korrigeerida. Küll on meil veel palju õppida vuugikonstruktsioonide ehitamisest, ka Puurmani sillal vajasid vuugid garantiiremonti.
Mäo möödasõidu süvendisse valguvat vett mitte ainult oleks pidanud ette nägema, vaid seda ka nähti ette. Kuna eelprojekti tegid soomlased, kelle jaoks väikesest süvendist pinnavee välja pumpamine on tavaline nähtus, siis mindigi riskile (jah, riske on meie ümber igalpool ja neid tuleb endale teadvustada ning võimalusel maandada). Alternatiiv olnuks viia kõrvaltee üle Tartu maantee. Loo moraal on see, et geoloogilised tingimused siin ja sealpool Soome lahte on sootuks erinevad ning geoloogia puhul tuleb usaldada kohalikke spetsialiste. Kui pinnavee asemel ründab põhjavesi, siis ei ole pumpamine enam reaalne.
Mida Hr. Tarand ei tea, on see, et Mäo möödasõidu hankelepingus on sätestatud garantiiperioodiks 5 aastat seaduses nõutud 2 aasta asemel. Samaks perioodiks on sõlmitud ka järelevalveleping. Kuid garantiiperioodi pikkus, nagu ka järelevalve ise on tegelemine tagajärgede, mitte põhjustega. Vastan ka Kaarli küsimusele, miks pikem garantiiperiood suurendab ehitusmaksumust: garantii ei ole tasuta. Selleks, et garantii ka toimiks, peab ta olema finantsiliselt tagatud. See tähendab, et osa ehitusmaksumusest jääb ehitajale välja maksmata kuni garantiiperioodi lõpuni. Ehitaja peab samas maksma kinni kõik kulutused. Puuduv raha tuleb laenata ja see maksab. Mida pikem on periood, seda rohkem maksab.
Kokkuvõtteks ei ole garantiiperiood mingisugune edu garantii, vaid lisakindlustus, juriidika. Garantiiperiood, sõltumata pikkusest, ei aita juba tehtud sitast saia teha. USAs ei ole seaduses garantiiperioodi üldse sätestatud. Ometi tegutsevad seal ehitusfirmad isalt-pojale, mille ajalugu on sajandite pikkune. Kui tegemist on selgelt ehitaja veaga, siis ehitaja ei riski oma nimega. Siinkohal on huvitav teada, et maailma vanim teadaolev ettevõte on Jaapani ehitusfirma Kongö Gumi, mille teadaolev ajalugu algab aastast 578. Mitu "ehitusfirmat" on Eestis tegevuse lõpetanud viimase kahe aasta jooksul?
Kohalik või import killustik?
Hr. Tarandi spekulatsioon, et pikem garantii sunnib ehitajat valima paremaid materjale, näiteks asendama lubjakivi killustikku imporditava tardkivikillustikuga, võib isegi tõene olla. Aga.. kas me siis lepingutingimuseks panemegi ainult garantiiperioodi ja see lahendab kõik probleemid? Siis võiksime ära jätta ka igasuguse eelneva projekteerimise, ei ole ju mõtet näha vaeva ja dimensioneerida katendikonstruktsiooni ning määrata materjalide nõutavaid parameetreid?
Kaarel vastab artiklis iseendale, et tegelikult tekivad ebamõistlikult pikkade garantiiperioodide korral projektipõhised firmad ja lõputud juriidilised vaidlused ning üleüldine vastutamatus.
Kvaliteeti tuleb osta!
Hr Tarand puudutab oma artiklis riigihangete teemat ja odavuse kriteeriumit, kuid ei jõua selle aruteluga kuhugile keerutades ikka garantiiperioodi ümber. Garantiiperiood ja ehitusmaksumus ei ole kvaliteedi mõõdupuud ja neid ostavad rumalad. Osta tuleb kvaliteeti. Mis asi see selline on ja kust seda saab ja kuidas? Need on küsimused, mis tuleb riigihangeldajal enda ja avalikkuse jaoks vastata.

Kommentaarid

  1. Kui veeprobleem täies tõsiduses ilmnes, tehtigi ettepanek asendada tunnel sillaga. Majanduslikult tuleks see odavam ka siis, kui selleks hetkeks valminud sild lammutada. Paraku ei olnud tellija valmis analüüsiks ja järeldusteks.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin