Otse põhisisu juurde

Kommentaar: Katkiste asjade ehitamisest

Kaarel Tarand arvab ja otsib süüdlasi meie ehituskvaliteedi puuduses. Ja paneb täiega rappa.
See on arusaadav, et ehitusvõhikule jäävad pinnud silma seal, kus spetsialist probleemi ei näe. Näiteks ebatasasus silla pealesõitudel on paratamatus, kuivõrd tee muldkehas toimuvad alati järelvajumid, milles ehitajat süüdistada ei saa. Kui aga sild peaks paigast liikuma, siis oleks küll põhjust süüdlast otsida. Madalate mullete puhul ei pruugi need vajumid Kaarli silmas pinnuks olla, aga mida kõrgem on muldkeha, seda suuremad on vajumid ja seda suurem tõenäosus, et peale suuremate vajumiste toimumist tuleb tee profiili korrigeerida. Küll on meil veel palju õppida vuugikonstruktsioonide ehitamisest, ka Puurmani sillal vajasid vuugid garantiiremonti.
Mäo möödasõidu süvendisse valguvat vett mitte ainult oleks pidanud ette nägema, vaid seda ka nähti ette. Kuna eelprojekti tegid soomlased, kelle jaoks väikesest süvendist pinnavee välja pumpamine on tavaline nähtus, siis mindigi riskile (jah, riske on meie ümber igalpool ja neid tuleb endale teadvustada ning võimalusel maandada). Alternatiiv olnuks viia kõrvaltee üle Tartu maantee. Loo moraal on see, et geoloogilised tingimused siin ja sealpool Soome lahte on sootuks erinevad ning geoloogia puhul tuleb usaldada kohalikke spetsialiste. Kui pinnavee asemel ründab põhjavesi, siis ei ole pumpamine enam reaalne.
Mida Hr. Tarand ei tea, on see, et Mäo möödasõidu hankelepingus on sätestatud garantiiperioodiks 5 aastat seaduses nõutud 2 aasta asemel. Samaks perioodiks on sõlmitud ka järelevalveleping. Kuid garantiiperioodi pikkus, nagu ka järelevalve ise on tegelemine tagajärgede, mitte põhjustega. Vastan ka Kaarli küsimusele, miks pikem garantiiperiood suurendab ehitusmaksumust: garantii ei ole tasuta. Selleks, et garantii ka toimiks, peab ta olema finantsiliselt tagatud. See tähendab, et osa ehitusmaksumusest jääb ehitajale välja maksmata kuni garantiiperioodi lõpuni. Ehitaja peab samas maksma kinni kõik kulutused. Puuduv raha tuleb laenata ja see maksab. Mida pikem on periood, seda rohkem maksab.
Kokkuvõtteks ei ole garantiiperiood mingisugune edu garantii, vaid lisakindlustus, juriidika. Garantiiperiood, sõltumata pikkusest, ei aita juba tehtud sitast saia teha. USAs ei ole seaduses garantiiperioodi üldse sätestatud. Ometi tegutsevad seal ehitusfirmad isalt-pojale, mille ajalugu on sajandite pikkune. Kui tegemist on selgelt ehitaja veaga, siis ehitaja ei riski oma nimega. Siinkohal on huvitav teada, et maailma vanim teadaolev ettevõte on Jaapani ehitusfirma Kongö Gumi, mille teadaolev ajalugu algab aastast 578. Mitu "ehitusfirmat" on Eestis tegevuse lõpetanud viimase kahe aasta jooksul?
Kohalik või import killustik?
Hr. Tarandi spekulatsioon, et pikem garantii sunnib ehitajat valima paremaid materjale, näiteks asendama lubjakivi killustikku imporditava tardkivikillustikuga, võib isegi tõene olla. Aga.. kas me siis lepingutingimuseks panemegi ainult garantiiperioodi ja see lahendab kõik probleemid? Siis võiksime ära jätta ka igasuguse eelneva projekteerimise, ei ole ju mõtet näha vaeva ja dimensioneerida katendikonstruktsiooni ning määrata materjalide nõutavaid parameetreid?
Kaarel vastab artiklis iseendale, et tegelikult tekivad ebamõistlikult pikkade garantiiperioodide korral projektipõhised firmad ja lõputud juriidilised vaidlused ning üleüldine vastutamatus.
Kvaliteeti tuleb osta!
Hr Tarand puudutab oma artiklis riigihangete teemat ja odavuse kriteeriumit, kuid ei jõua selle aruteluga kuhugile keerutades ikka garantiiperioodi ümber. Garantiiperiood ja ehitusmaksumus ei ole kvaliteedi mõõdupuud ja neid ostavad rumalad. Osta tuleb kvaliteeti. Mis asi see selline on ja kust seda saab ja kuidas? Need on küsimused, mis tuleb riigihangeldajal enda ja avalikkuse jaoks vastata.

Kommentaarid

  1. Kui veeprobleem täies tõsiduses ilmnes, tehtigi ettepanek asendada tunnel sillaga. Majanduslikult tuleks see odavam ka siis, kui selleks hetkeks valminud sild lammutada. Paraku ei olnud tellija valmis analüüsiks ja järeldusteks.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi