Kaarel Tarand arvab ja otsib süüdlasi meie ehituskvaliteedi puuduses. Ja paneb täiega rappa.
See on arusaadav, et ehitusvõhikule jäävad pinnud silma seal, kus spetsialist probleemi ei näe. Näiteks ebatasasus silla pealesõitudel on paratamatus, kuivõrd tee muldkehas toimuvad alati järelvajumid, milles ehitajat süüdistada ei saa. Kui aga sild peaks paigast liikuma, siis oleks küll põhjust süüdlast otsida. Madalate mullete puhul ei pruugi need vajumid Kaarli silmas pinnuks olla, aga mida kõrgem on muldkeha, seda suuremad on vajumid ja seda suurem tõenäosus, et peale suuremate vajumiste toimumist tuleb tee profiili korrigeerida. Küll on meil veel palju õppida vuugikonstruktsioonide ehitamisest, ka Puurmani sillal vajasid vuugid garantiiremonti.
Mäo möödasõidu süvendisse valguvat vett mitte ainult oleks pidanud ette nägema, vaid seda ka nähti ette. Kuna eelprojekti tegid soomlased, kelle jaoks väikesest süvendist pinnavee välja pumpamine on tavaline nähtus, siis mindigi riskile (jah, riske on meie ümber igalpool ja neid tuleb endale teadvustada ning võimalusel maandada). Alternatiiv olnuks viia kõrvaltee üle Tartu maantee. Loo moraal on see, et geoloogilised tingimused siin ja sealpool Soome lahte on sootuks erinevad ning geoloogia puhul tuleb usaldada kohalikke spetsialiste. Kui pinnavee asemel ründab põhjavesi, siis ei ole pumpamine enam reaalne.
Mida Hr. Tarand ei tea, on see, et Mäo möödasõidu hankelepingus on sätestatud garantiiperioodiks 5 aastat seaduses nõutud 2 aasta asemel. Samaks perioodiks on sõlmitud ka järelevalveleping. Kuid garantiiperioodi pikkus, nagu ka järelevalve ise on tegelemine tagajärgede, mitte põhjustega. Vastan ka Kaarli küsimusele, miks pikem garantiiperiood suurendab ehitusmaksumust: garantii ei ole tasuta. Selleks, et garantii ka toimiks, peab ta olema finantsiliselt tagatud. See tähendab, et osa ehitusmaksumusest jääb ehitajale välja maksmata kuni garantiiperioodi lõpuni. Ehitaja peab samas maksma kinni kõik kulutused. Puuduv raha tuleb laenata ja see maksab. Mida pikem on periood, seda rohkem maksab.
Kokkuvõtteks ei ole garantiiperiood mingisugune edu garantii, vaid lisakindlustus, juriidika. Garantiiperiood, sõltumata pikkusest, ei aita juba tehtud sitast saia teha. USAs ei ole seaduses garantiiperioodi üldse sätestatud. Ometi tegutsevad seal ehitusfirmad isalt-pojale, mille ajalugu on sajandite pikkune. Kui tegemist on selgelt ehitaja veaga, siis ehitaja ei riski oma nimega. Siinkohal on huvitav teada, et maailma vanim teadaolev ettevõte on Jaapani ehitusfirma Kongö Gumi, mille teadaolev ajalugu algab aastast 578. Mitu "ehitusfirmat" on Eestis tegevuse lõpetanud viimase kahe aasta jooksul?
Kohalik või import killustik?
Hr. Tarandi spekulatsioon, et pikem garantii sunnib ehitajat valima paremaid materjale, näiteks asendama lubjakivi killustikku imporditava tardkivikillustikuga, võib isegi tõene olla. Aga.. kas me siis lepingutingimuseks panemegi ainult garantiiperioodi ja see lahendab kõik probleemid? Siis võiksime ära jätta ka igasuguse eelneva projekteerimise, ei ole ju mõtet näha vaeva ja dimensioneerida katendikonstruktsiooni ning määrata materjalide nõutavaid parameetreid?
Kaarel vastab artiklis iseendale, et tegelikult tekivad ebamõistlikult pikkade garantiiperioodide korral projektipõhised firmad ja lõputud juriidilised vaidlused ning üleüldine vastutamatus.
Kvaliteeti tuleb osta!
Hr Tarand puudutab oma artiklis riigihangete teemat ja odavuse kriteeriumit, kuid ei jõua selle aruteluga kuhugile keerutades ikka garantiiperioodi ümber. Garantiiperiood ja ehitusmaksumus ei ole kvaliteedi mõõdupuud ja neid ostavad rumalad. Osta tuleb kvaliteeti. Mis asi see selline on ja kust seda saab ja kuidas? Need on küsimused, mis tuleb riigihangeldajal enda ja avalikkuse jaoks vastata.
See on arusaadav, et ehitusvõhikule jäävad pinnud silma seal, kus spetsialist probleemi ei näe. Näiteks ebatasasus silla pealesõitudel on paratamatus, kuivõrd tee muldkehas toimuvad alati järelvajumid, milles ehitajat süüdistada ei saa. Kui aga sild peaks paigast liikuma, siis oleks küll põhjust süüdlast otsida. Madalate mullete puhul ei pruugi need vajumid Kaarli silmas pinnuks olla, aga mida kõrgem on muldkeha, seda suuremad on vajumid ja seda suurem tõenäosus, et peale suuremate vajumiste toimumist tuleb tee profiili korrigeerida. Küll on meil veel palju õppida vuugikonstruktsioonide ehitamisest, ka Puurmani sillal vajasid vuugid garantiiremonti.
Mäo möödasõidu süvendisse valguvat vett mitte ainult oleks pidanud ette nägema, vaid seda ka nähti ette. Kuna eelprojekti tegid soomlased, kelle jaoks väikesest süvendist pinnavee välja pumpamine on tavaline nähtus, siis mindigi riskile (jah, riske on meie ümber igalpool ja neid tuleb endale teadvustada ning võimalusel maandada). Alternatiiv olnuks viia kõrvaltee üle Tartu maantee. Loo moraal on see, et geoloogilised tingimused siin ja sealpool Soome lahte on sootuks erinevad ning geoloogia puhul tuleb usaldada kohalikke spetsialiste. Kui pinnavee asemel ründab põhjavesi, siis ei ole pumpamine enam reaalne.
Mida Hr. Tarand ei tea, on see, et Mäo möödasõidu hankelepingus on sätestatud garantiiperioodiks 5 aastat seaduses nõutud 2 aasta asemel. Samaks perioodiks on sõlmitud ka järelevalveleping. Kuid garantiiperioodi pikkus, nagu ka järelevalve ise on tegelemine tagajärgede, mitte põhjustega. Vastan ka Kaarli küsimusele, miks pikem garantiiperiood suurendab ehitusmaksumust: garantii ei ole tasuta. Selleks, et garantii ka toimiks, peab ta olema finantsiliselt tagatud. See tähendab, et osa ehitusmaksumusest jääb ehitajale välja maksmata kuni garantiiperioodi lõpuni. Ehitaja peab samas maksma kinni kõik kulutused. Puuduv raha tuleb laenata ja see maksab. Mida pikem on periood, seda rohkem maksab.
Kokkuvõtteks ei ole garantiiperiood mingisugune edu garantii, vaid lisakindlustus, juriidika. Garantiiperiood, sõltumata pikkusest, ei aita juba tehtud sitast saia teha. USAs ei ole seaduses garantiiperioodi üldse sätestatud. Ometi tegutsevad seal ehitusfirmad isalt-pojale, mille ajalugu on sajandite pikkune. Kui tegemist on selgelt ehitaja veaga, siis ehitaja ei riski oma nimega. Siinkohal on huvitav teada, et maailma vanim teadaolev ettevõte on Jaapani ehitusfirma Kongö Gumi, mille teadaolev ajalugu algab aastast 578. Mitu "ehitusfirmat" on Eestis tegevuse lõpetanud viimase kahe aasta jooksul?
Kohalik või import killustik?
Hr. Tarandi spekulatsioon, et pikem garantii sunnib ehitajat valima paremaid materjale, näiteks asendama lubjakivi killustikku imporditava tardkivikillustikuga, võib isegi tõene olla. Aga.. kas me siis lepingutingimuseks panemegi ainult garantiiperioodi ja see lahendab kõik probleemid? Siis võiksime ära jätta ka igasuguse eelneva projekteerimise, ei ole ju mõtet näha vaeva ja dimensioneerida katendikonstruktsiooni ning määrata materjalide nõutavaid parameetreid?
Kaarel vastab artiklis iseendale, et tegelikult tekivad ebamõistlikult pikkade garantiiperioodide korral projektipõhised firmad ja lõputud juriidilised vaidlused ning üleüldine vastutamatus.
Kvaliteeti tuleb osta!
Hr Tarand puudutab oma artiklis riigihangete teemat ja odavuse kriteeriumit, kuid ei jõua selle aruteluga kuhugile keerutades ikka garantiiperioodi ümber. Garantiiperiood ja ehitusmaksumus ei ole kvaliteedi mõõdupuud ja neid ostavad rumalad. Osta tuleb kvaliteeti. Mis asi see selline on ja kust seda saab ja kuidas? Need on küsimused, mis tuleb riigihangeldajal enda ja avalikkuse jaoks vastata.
Kui veeprobleem täies tõsiduses ilmnes, tehtigi ettepanek asendada tunnel sillaga. Majanduslikult tuleks see odavam ka siis, kui selleks hetkeks valminud sild lammutada. Paraku ei olnud tellija valmis analüüsiks ja järeldusteks.
VastaKustuta