wips

Eelmise,  2012 aasta liiklusohtlikkuse statistika näitab paranemist võrreldes üleeelmise aastaga, kuid parima 2010 aasta tasemele me veel ei küündinud. Nagu ka aasta tagasi kirjutasin , ei ole liiklusohutuse edendamisel lõpp-peatust, see on ja peab olema pidev töö, mis vajab visiooni. Kas paranemine on toimunud ametkondade töö tulemusena või tuleneb see lihtsalt sellest, et inimesi ja seega ka liiklejaid on jälle vähemaks jäänud? Asjaolu, et õnnetustes ei osalenud joobes juhid, võiks justkui järelevalvetöö saavutuseks lugeda? Samas saame me teada, et avariid ei juhtu ainult joobes juhtide tõttu. Meie liikluskeskkond on jätkuvalt ohtlik ka kainete liiklejate jaoks. Kui tehnoloogiline areng on aidanud motoristidel avariisid vältida ja kergemate tagajärgedega leppida, siis vähemkaitstud liiklejate - jalakäijate ja ratturite - jaoks ei ole midagi muutunud. Aasta lõpus on ilmunud Teelehe  uus topeltnumber 71-72, milles Urvekas kirjutab lk 37 teemal "Liiklusohutus või ohutu liikle...

Minu ootused eelmise aasta radikaalsuse osas said kuhjaga ületatud . Edasi saab minna ainult paremaks. Valitsus saab minna paremaks. Hanked saavad minna paremaks. Projektid saavad minna paremaks. Planeerimine saab minna paremaks. Ametnikud saavad minna paremaks. Kõik saame minna paremaks.  Hakkame siis minema paremaks minema. Paremat uut aastat!

Maanteeamet teatas reedel, et Väo sõlme praeguse projektiga ja detailplaneeringuga edasi ei minda . Ettekäändeks toodi projektist leitud puudused, mida ei olnud kirjas liiklusohutuse auditis. Projektis oli nii palju puudusi, et kõigi nende üleslugemisel ei olnud mingit mõtet. Mõistlikud inimesed saavad aru, kui miski on mäda ja sellega edasi minna ei ole mõtet. Vaja on julgust seda välja öelda. Selle julguse leidmiseks oligi vaja leida ettekääne, sest siiani oli Maanteeamet vähemalt ametlikult lükanud tagasi kõigi ekspertide ja audiitorite seisukohad. Kas aga need puudused oleks nüüd leitud, kui ei oleks esitatud vastuväidet planeeringule? Kindlasti on palju neid, kes selle otsuse ja kogu eelneva protsessi üle õnnelikud ei ole. Lisaks projekteerijale, tanklaketile ja mõnele maanteeametnikule on ilmselt põhjust joriseda neil, kes igapäevaselt Väos liiklevad. Mina ka ei ole õnnelik, sest vastuväidete esitamine kodanikualgatusena on kõike muud, kui meeldiv tegevus. Kui meie banaanivab...

Momentum for Change, pilt kliimakonverentsilt Dohas. See slogan sobiks ka  Väo sõlme juhtumile. Allikas:  http://www.flickr.com/photos/90595710@N06/8248749067/in/pool-cop18_cmp8/ Siin Dohas kolleegiga rääkisime tellijatest, ametnikest. Nimelt on meil siin konkreetse projekti puhul juhtunud olema väga mõistlik tellija esindaja, kes vaatab asju sisuliselt, mõistlikult, mitte kantseliitlikult. Häda kõigi maailma ametnikega (mitte ainult Eesti ametnikega) on see, et heade, jätkusuutlike, säästlike, ohutute, sisulise kvaliteediga otsuste eest ei ole neil vähimatki lootust tunnustusele, positiivsele tähelepanule. Materiaalsetest boonustest rääkimata, iseasi, kas need üldse vajalikud ja mõistlikud on ( loe Daniel Pinki "Drive" ). Samas on üsna kindel see, et kui teha formaalselt vale otsus, siis leiad näpud sahtli vahelt. Noored entusiastlikud ametnikud kindlasti tahavad maailma parandada, kuid peagi murrab "motivatsioonisüsteem" ka kõige tugevama iseloomu või hääletab...

Tükk aega on Väo sõlme teemas olnud vaikus. Selgus, et Maanteeamet tellis täiendava liiklusohutuse auditi ja see on ka valminud. Kui ma sellest kuulsin, ei julgenud ma eriti midagi peale uue pettumuse loota. Pettumusest ilma jäämise pettumust võib nimetada vist meeldivaks üllatuseks? Tinter-Projekti spetsialistid on teinud vägagi põhjaliku töö ja on vältinud ka kahemõtteliste "käib kah" lausendite kirja panemist. Audit annab projektile õiglaselt hävitava hinnangu . Nüüd ei jaa muud üle, kui projekt korda teha ja seejärel uuesti auditeerida. Detailplaneeringu kehtestamine tuleb ka edasi lükata. Kui see minu teha oleks, siis ma kindlasti ei annaks Väo sõlme projekteerimist enam Kallutatud ja Kinnimakstud projektbüroole teha.

Delfi on reastanud jaburaid teeprojekte peldikuseina kirjutiste põhjal ning küsinud peldiku külastajate vihjeid teiste jaburduste kohta . Teekasutajate tagasiside on asi, millega peaks tegelema Maanteeamet ja kohalikud omavalitsused, aga täname siis ajakirjanikke, et nad sellise aktsiooni ette võtsid. Paraku nagu tavaliselt, on meedia huvitatud ainult negatiivsest tagasisidest. Kahtlemata on vajalik teada saada, millega rahul ei olda, aga see ei aita ei Maanteeametit ega projekteerijaid leidma paremaid lahendusi, kui me küsi ega räägi sellest, mis siis tõesti hästi ja toimivalt välja on kukkunud. Või ei olegi midagi hästi välja kukkunud? Peldikuseina tagasisidet tuleb lugeda ka reserveeritult, sest paljuski kostub "minu-bemmil-uued-kummid" tüüpi "tahan-otse-ilma-piduriteta" meeleavaldusi. Näiteks paistab välja ringliiklusristmike, ehk ringristmike (mida ekslikult ringteedeks nimetatakse) massiviha. Kui filtreerida, siis ikka midagi põhjendatut ka lauale jääb, m...

Mäo sõlm, allikas Autoleht Eelmise nädala Kapitali saates kõlas mitmeid huvitavaid väiteid , mida lihtsalt peab kommenteerima. Aivo jutt prognooside kohta. Mitte ühtegi prognoosi ei tehta viie aasta peale. Majandus on tsükliline, kasvu järel on langus, millele järgneb suurem kasv, kui eelmine. Pangandusest peaks seda teadma küll. Ok, pangandusest peaks teadma ka seda, et 2006-2007 olid ebanormaalse kasvu aastad, mida utreerisid just pangad ise, täpsemalt Rootsi pangad. See ei tähenda seda, et prognoosid ei realiseeru pikas perspektiivis. Kui infrastruktuuriprojektide otsuseid teha lühikeste lainete pealt, siis see ei ole teps mitte odavam. Võti on projektide etapiviisiline realiseerimine. On ka teada tõsiasi, et teeprojektide prognoosimisel eksitakse keskmiselt null protsendiga (valdavalt +/- 20%), samas, kui raudtee prognoosidel keskmiselt +60 protsendiga. Põhimaanteedel on kasv alati suurem ja pigem prognoositakse allapoole. Näiteks Rootsi riik, kus autosid on elanike arvu koh...

Akrobaten sild, allikas bridge-info.org Ramboll ja L2 Arkitekten võitsid parima jalakäijate silla auhinna Euroopa teraskonstruktsioonide konvendilt  (European Convention for Constructional Steelwork). Akrobateni sild asub Oslo rongijaamas ja ületades raudteejaama haruteid on 206m pikk. Tegemist on sõrestiku külge riputatud õhulise käiguteega. Sild näitab sillaehituse viimast moodi - klaasist piirded ilma vahepostideta.  Rohkem pilte vaata siit . Kolm aastat tagasi oli mul võimalik näha selle silla mudelit kolleegi arvutiekraanil Rambolli Drammeni kontoris. Lahe, kui saad tegeleda lahedate asjadega. Kadedaks teevad. Nii insenerina, kui jalakäijana.

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"...

Käes on seminaride ja konverentside hooaeg. Osalesin Äripäeva konverentsil Teede äriplaan 2013 , kus esines ka Aivo Adamson. Ettevõtjad kuulsid palju lootustandvaid positiivseid lubadusi, kokkuvõtvalt võib öelda, et maailma ei saa otsa aastal 2012. Põlevkivi ei saa ka veel otsa, seda jätkub ja jätkub ka katelde ehitus. Ka majandusminister jätkab... Jätkub ka Väo sõlme lugu.  Sain MKMist vastuse selgitustaotlusele , mida siinkohal lahkame. Esiteks selline tähelepanek, et MKM on saatnud vastuse koopia ka Tallinna linnavalitsusele, mis võib viidata sellele, et MKM on asjaosaline ja tahab linnavalitsuse tegevust suunata. Mina ei ole selgitustaotluse koopiat linnavalitsusele saatnud. Tõsi küll, ma palusin MKMi ametnikel vastata võimalikult kiiresti, et Väo sõlme arutelu ajaks oleks teada MKMi loodetavasti mõistlik seisukoht. Arutelu ajaks ei tulnud vastust. Mõistus jäigi tulemata. Kui liiklusohutuse direktiiv räägib mõjust liiklusvoole, siis mõeldakse seal mõju liiklusvoo ohutuse...