Väo sõlm: tagaistmel või kapoti all?

Käes on seminaride ja konverentside hooaeg. Osalesin Äripäeva konverentsil Teede äriplaan 2013, kus esines ka Aivo Adamson. Ettevõtjad kuulsid palju lootustandvaid positiivseid lubadusi, kokkuvõtvalt võib öelda, et maailma ei saa otsa aastal 2012. Põlevkivi ei saa ka veel otsa, seda jätkub ja jätkub ka katelde ehitus. Ka majandusminister jätkab...

Jätkub ka Väo sõlme lugu. Sain MKMist vastuse selgitustaotlusele, mida siinkohal lahkame.
Esiteks selline tähelepanek, et MKM on saatnud vastuse koopia ka Tallinna linnavalitsusele, mis võib viidata sellele, et MKM on asjaosaline ja tahab linnavalitsuse tegevust suunata. Mina ei ole selgitustaotluse koopiat linnavalitsusele saatnud. Tõsi küll, ma palusin MKMi ametnikel vastata võimalikult kiiresti, et Väo sõlme arutelu ajaks oleks teada MKMi loodetavasti mõistlik seisukoht. Arutelu ajaks ei tulnud vastust. Mõistus jäigi tulemata.

Kui liiklusohutuse direktiiv räägib mõjust liiklusvoole, siis mõeldakse seal mõju liiklusvoo ohutusele (loe artikkel 2 punkt 3 "liiklusohutusele avalduva mõju hindamine" – strateegiline võrdlev analüüs selle kohta, kuidas uus maantee või olemasoleva võrgu olulised muudatused avaldavad mõju teedevõrgu ohutusele;). Ministeerium leiab aga, et mõju liiklusvoole võib tähendada ainult liiklusvoo kasvu! Ma ei tea kindlasti liiklusest ja teedest kõike, aga niipalju olen aru saanud, et liiklusohutust mõjutavad igasugused muudatused liiklusvoos: kiirusrežiimi muutus, liikluskorralduse muutus, nähtavustingimuste muutus, uued liitumised, jalgteed, jne, jne. Muidugi, koolitus on mul veel läbimata, see on algaval nädalal plaanis!

Direktiiv ütleb, et liiklusohutusele avalduva mõju hindamine tuleb läbi viia kõikide infrastruktuuriprojektide puhul (artikkel 3 punkt 1), ministeerium arvab, et hindama peab neid projekte, mille puhul sõiduraja liiklusvoog kasvab üle 30%. Milliste projektide puhul kasvab sõiduraja liiklusvoog 30%? Oskate näiteid tuua? Kuidas on võimalik tuvastada sõiduraja liiklusvoo muutust projektis? Samatasandilise ristmiku ümberehitamine eritasandiliseks on väheoluline ja sellel mõju ei ole, sest endisi sõiduradugi ei ole, kõik ehitatakse ju ümber!?

Direktiiv ütleb, et liiklusohutusele avalduva mõju hindamine tuleb läbi viia esialgsel planeerimisetapil enne infrastruktuuriprojekti heakskiitmist. Määrus ütleb §2 lg 2, et seda tehakse siis, kui on teada tee paigutuse variantide põhilised võrreldavad geomeetrilised andmed, see tähendab enne uue tee paigutuse määramist sisalduva planeeringu jõustumist.
Ministeerium teatab oma kirjas, et esialgse planeerimisetapi all on mõeldud ennekõike maakonnaplaneeringut, sest maakonnaplaneeringuga toimub teede koridoride asukohtade määramine. Seega, antud määruse mõttes ei hinnata liiklusohutusele avalduvat mõju detailplaneeringu tegemise ajal.
No mine võta kinni, kas siis pannakse paika tee koridor või geomeetrilised andmed? Kust tuleb nüüd välja see maakonnaplaneering? Kui lugeda määruse seletuskirja, siis ei ole seal küll öeldud, kas on mõeldud maakonnaplaneeringut või mingit muud planeeringut. Õigupoolest on tegemist nii mõttetu seletuskirjaga, et selle võiks autorid endale kuhugile sooja kohta pista.

Kui sõnasõnalt lugeda määrust ja direktiivi, siis on mõeldud just seda planeeringut, mis eelneb teeprojektile ja mis võimalikult detailselt paneb paika tee koridoris tee parameetrid. Üldjuhul on selleks üldplaneering, erandjuhtudel detailplaneering. Mul ei ole küll mitte midagi selle vastu, kui liiklusohutusele avalduvat mõju hinnataks ka maakonnaplaneeringu tasandil, nagu ministeerium seda väidab. Sellisel juhul ma ei saa aru, miks ei ole põhimõttekindlad ministeeriumi ametnikud nõudnud liiklusohutusele avalduva mõju hindamist näiteks Via Baltica teemaplaneeringutes. Pärnu maavanem kehtestas alles hiljuti Via Baltica teemaplaneeringu, millele ei ole tehtud liiklusohutusele avalduva mõju hindamist. Harju maavanem võttis Via Baltica planeeringu vastu ja suunas avalikule arutelule, ka sellele planeeringule ei ole läbi viidud liiklusohutusele avalduva mõju hindamist! Mõlemad planeeringud on MKM kooskõlastanud!

Kuigi kirja lõpus kinnitatakse, et liiklusohutus on jätkuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prioriteet, ei peegeldu see ministeeriumi ametnike seisukohtadest ega tegevusest. Kahju.

Sellel autol on rõngad kulunud ja kui õli peale ei vala, siis jookseb kokku. Seega peaks ikka kapoti all tegutsema, mitte tagaistmel kaasa sõitma. Kui juht on vahetatud, siis juhi vastutada on ka mootori tehniline seisukord! Kapitaalremonti on vaja!
Muidu läheb nii, et Väo sõlmele tuleb ikkagi kasutusjuhend välja anda ja lähimas tanklas seda müüma hakata.