Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma. Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast, kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on.
Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik, kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine".
Värskelt on valminud Rannamõisa teel Tiskres turbo-ringristmik, mida sattusin imetlema ja tegin ka lühikese video. Rohkem ei olnudki vaja ristmikul aega veeta, et apsakad üles leida. Sellel ringil on esmakordselt Eestis püütud sõiduradade vahele füüsilised tõkked teha, kuid need on saanud liiga madalad ja bemmimeeste hoogu maha ei võta.
Mõned still-kaadrid ka.
Miks on vaja elamurajoonist väljasõidule kahte eraldi sõidurada? Selle asfaldiga saanuks tõsisema jalgrattatee teha! NB! pildistamise ja filmimise ajal töötas puhastusmasin, et markeerijad saaks tulla objektile.
Anna teed märgile on eraldi post vajalik ilmselt seetõttu, et ringile liialt lähedale paigutatud postile otsa sõitmisel jääks liiklusmärk ikka püsti!
Nagu näha, on rekkal lahedasti ruumi. Hollandlased niimoodi asfaldiga ei laiuta.
Projekteerijal on muidugi kõige lihtsam jalgteed projekteerida "offset" käsuga. Mida arvavad sellest jalakäijad, kui neid sunnitakse ringe tegema? Ja muidugi peab märk olema jalakäija liiklusruumis, sest sõiduteele seda ju paigutada ei saa? Ja siis see suunaviitade teema, Põhja regioonis teeme niimoodi, aga mujal teeme standardi järgi.
Loomad tuleb kenasti aedade vahelt üle tee juhtida. Lahendus on muidu ok, aga need odavad torupiirded tuleb ära unustada.
Muidu hea mõte, aga 15mm on vähe. Vaja on 60..80mm kattest kõrgemaid kive. Profiil on iseenesest hea, kivid ei tohi autosid lõhkuda, aga peavad esimesel katsel selgeks tegema, et teist korda ei ole mõtet üle sõita.
Maanteeameti serverist leiab turboringristmike ja jalgrattateede teemalise aruande, millega tasuks projekteerijatel tutvuda. Aktuaalses Kaameras arvas Aivo, et see, mis Rannamõisa teel on tehtud, ongi hea näide (vt alates 17:00). Noh, üldpildis ehk küll. Detailides mitte.
Moraal on see, et liiklusohutuse auditeerimisega oleks saanud neid probleeme ennetada. Paraku on liiklusohutuse auditeerimine kohustuslik vaid TEN-T võrgustikku kuuluvatel teedel, ehk siis enamusel põhimaanteedest. Ka selles osas on täna segadust piisavalt, sest nn direktiivi määrustesse on ministeeriumi ametnikud kirjutanud sellist soga, millest saab välja lugeda vaid seda, et mitte midagi ei pea tegema. Kui me vähegi hoolime teekasutajatest (inimestest) ja liiklusohutusest, siis me teeme kõikidele projektidele auditi. See ei maksa mitte midagi võrreldes nende tagajärgedega, mida ohtlikud projektid endaga kaasa toovad ja mida maksab nende ümberehitamine.
NB! liiklusohutuse audiitori koolituse läbimine on mul veel pooleli. Sellest kogemusest juba järgmistes postitustes.
Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal . Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun
Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki. Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis .. ah, parem mitte. Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi
"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!