Otse põhisisu juurde

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.  Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast, kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on.
Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik, kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine".
Värskelt on valminud Rannamõisa teel Tiskres turbo-ringristmik, mida sattusin imetlema ja tegin ka lühikese video. Rohkem ei olnudki vaja ristmikul aega veeta, et apsakad üles leida. Sellel ringil on esmakordselt Eestis püütud sõiduradade vahele füüsilised tõkked teha, kuid need on saanud liiga madalad ja bemmimeeste hoogu maha ei võta.


Mõned still-kaadrid ka.
Miks on vaja elamurajoonist väljasõidule kahte eraldi sõidurada? Selle asfaldiga saanuks tõsisema  jalgrattatee teha!  NB! pildistamise ja filmimise ajal töötas puhastusmasin, et markeerijad saaks tulla objektile.

Anna teed märgile on eraldi post vajalik ilmselt seetõttu, et ringile liialt lähedale paigutatud postile otsa sõitmisel jääks liiklusmärk ikka püsti!

Nagu näha, on rekkal lahedasti ruumi. Hollandlased niimoodi asfaldiga ei laiuta.

Projekteerijal on muidugi kõige lihtsam jalgteed projekteerida "offset" käsuga. Mida arvavad sellest jalakäijad, kui neid sunnitakse ringe tegema? Ja muidugi peab märk olema jalakäija liiklusruumis, sest sõiduteele seda ju paigutada ei saa? Ja siis see suunaviitade teema, Põhja regioonis teeme niimoodi, aga mujal teeme standardi järgi.

Loomad tuleb kenasti aedade vahelt üle tee juhtida. Lahendus on muidu ok, aga need odavad torupiirded tuleb ära unustada. 

Muidu hea mõte, aga 15mm on vähe. Vaja on 60..80mm kattest kõrgemaid kive.  Profiil on iseenesest hea, kivid ei tohi autosid lõhkuda, aga peavad esimesel katsel selgeks tegema, et teist korda ei ole mõtet üle sõita.
Maanteeameti serverist leiab turboringristmike ja jalgrattateede teemalise aruande, millega tasuks projekteerijatel tutvuda.
Aktuaalses Kaameras arvas Aivo, et see, mis Rannamõisa teel on tehtud, ongi hea näide (vt alates 17:00). Noh, üldpildis ehk küll. Detailides mitte.
Moraal on see, et liiklusohutuse auditeerimisega oleks saanud neid probleeme ennetada. Paraku on liiklusohutuse auditeerimine kohustuslik vaid TEN-T võrgustikku kuuluvatel teedel, ehk siis enamusel põhimaanteedest. Ka selles osas on täna segadust piisavalt, sest nn direktiivi määrustesse on ministeeriumi ametnikud kirjutanud sellist soga, millest saab välja lugeda vaid seda, et mitte midagi ei pea tegema. Kui me vähegi hoolime teekasutajatest (inimestest) ja liiklusohutusest, siis me teeme kõikidele projektidele auditi. See ei maksa mitte midagi võrreldes nende tagajärgedega, mida ohtlikud projektid endaga kaasa toovad ja mida maksab nende ümberehitamine.
NB! liiklusohutuse audiitori koolituse läbimine on mul veel pooleli. Sellest kogemusest juba järgmistes postitustes.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun