Otse põhisisu juurde

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.  Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast, kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on.
Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik, kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine".
Värskelt on valminud Rannamõisa teel Tiskres turbo-ringristmik, mida sattusin imetlema ja tegin ka lühikese video. Rohkem ei olnudki vaja ristmikul aega veeta, et apsakad üles leida. Sellel ringil on esmakordselt Eestis püütud sõiduradade vahele füüsilised tõkked teha, kuid need on saanud liiga madalad ja bemmimeeste hoogu maha ei võta.


Mõned still-kaadrid ka.
Miks on vaja elamurajoonist väljasõidule kahte eraldi sõidurada? Selle asfaldiga saanuks tõsisema  jalgrattatee teha!  NB! pildistamise ja filmimise ajal töötas puhastusmasin, et markeerijad saaks tulla objektile.

Anna teed märgile on eraldi post vajalik ilmselt seetõttu, et ringile liialt lähedale paigutatud postile otsa sõitmisel jääks liiklusmärk ikka püsti!

Nagu näha, on rekkal lahedasti ruumi. Hollandlased niimoodi asfaldiga ei laiuta.

Projekteerijal on muidugi kõige lihtsam jalgteed projekteerida "offset" käsuga. Mida arvavad sellest jalakäijad, kui neid sunnitakse ringe tegema? Ja muidugi peab märk olema jalakäija liiklusruumis, sest sõiduteele seda ju paigutada ei saa? Ja siis see suunaviitade teema, Põhja regioonis teeme niimoodi, aga mujal teeme standardi järgi.

Loomad tuleb kenasti aedade vahelt üle tee juhtida. Lahendus on muidu ok, aga need odavad torupiirded tuleb ära unustada. 

Muidu hea mõte, aga 15mm on vähe. Vaja on 60..80mm kattest kõrgemaid kive.  Profiil on iseenesest hea, kivid ei tohi autosid lõhkuda, aga peavad esimesel katsel selgeks tegema, et teist korda ei ole mõtet üle sõita.
Maanteeameti serverist leiab turboringristmike ja jalgrattateede teemalise aruande, millega tasuks projekteerijatel tutvuda.
Aktuaalses Kaameras arvas Aivo, et see, mis Rannamõisa teel on tehtud, ongi hea näide (vt alates 17:00). Noh, üldpildis ehk küll. Detailides mitte.
Moraal on see, et liiklusohutuse auditeerimisega oleks saanud neid probleeme ennetada. Paraku on liiklusohutuse auditeerimine kohustuslik vaid TEN-T võrgustikku kuuluvatel teedel, ehk siis enamusel põhimaanteedest. Ka selles osas on täna segadust piisavalt, sest nn direktiivi määrustesse on ministeeriumi ametnikud kirjutanud sellist soga, millest saab välja lugeda vaid seda, et mitte midagi ei pea tegema. Kui me vähegi hoolime teekasutajatest (inimestest) ja liiklusohutusest, siis me teeme kõikidele projektidele auditi. See ei maksa mitte midagi võrreldes nende tagajärgedega, mida ohtlikud projektid endaga kaasa toovad ja mida maksab nende ümberehitamine.
NB! liiklusohutuse audiitori koolituse läbimine on mul veel pooleli. Sellest kogemusest juba järgmistes postitustes.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi