Prognoosid, planeerimine ja kärpimine

Mäo sõlm, allikas Autoleht

Eelmise nädala Kapitali saates kõlas mitmeid huvitavaid väiteid, mida lihtsalt peab kommenteerima.

Aivo jutt prognooside kohta. Mitte ühtegi prognoosi ei tehta viie aasta peale. Majandus on tsükliline, kasvu järel on langus, millele järgneb suurem kasv, kui eelmine. Pangandusest peaks seda teadma küll. Ok, pangandusest peaks teadma ka seda, et 2006-2007 olid ebanormaalse kasvu aastad, mida utreerisid just pangad ise, täpsemalt Rootsi pangad. See ei tähenda seda, et prognoosid ei realiseeru pikas perspektiivis. Kui infrastruktuuriprojektide otsuseid teha lühikeste lainete pealt, siis see ei ole teps mitte odavam. Võti on projektide etapiviisiline realiseerimine.
On ka teada tõsiasi, et teeprojektide prognoosimisel eksitakse keskmiselt null protsendiga (valdavalt +/- 20%), samas, kui raudtee prognoosidel keskmiselt +60 protsendiga. Põhimaanteedel on kasv alati suurem ja pigem prognoositakse allapoole. Näiteks Rootsi riik, kus autosid on elanike arvu kohta pea 2 korda rohkem, kui meil, prognoostakse ikkagi põhimaanteede aastaseks liikluskasvuks 2%!
Tuleb aru saada ka sellest, et meil on liiklus kahanenud oluliselt ka seetõttu, et suur hulk kaasmaalasi on siit ära läinud lühemaks või pikemaks ajaks, tekitades liiklust Soomes ja mujalgi. See ei tähenda, et asjad nii jäävadki. Vähemalt oleks see ebanormaalne niimoodi eeldada, et meie kaasmaalased ei tulegi tagasi.

Mäo sõlmest. On kaks asja, mis on Mäo sõlmes on liiast. Pärnu-Rakvere 4 rada ja Mäeküla poolne nn Neste liiklussõlm. Viimane oli puhtalt kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate nõue, mis oli projekti kooskõlastamise eelduseks. Kuna projekt oli sellest hoolimata tasuv, ei olnud otseselt põhjust aastatepikkusesse vaidlusesse laskuda. Pealegi oli kiiresti vaja projekti, kuhu uputada EL raha. Kahjuks prevaleerib Eestis primitiivne arusaam kohaliku omavalitsuse absoluutsest planeerimisõigusest, mis ei ole küll seaduste sisu ja mõttega kooskõlas. Kohalikud omavalitsused ei planeeri üleriigilisi infrastruktuure. Neil ei ole selleks volitusi ja veel vähem on neil selleks vahendeid. Mis ei tähenda seda, et planeerimisel ei peaks mõistlikku koostööd tegema.
Pärnu-Rakvere neli rada ei olnud samuti esialgses eelprojektis, see tekkis hiljem ja tõesti buumi tipus tehtud kahtlasevõitu prognooside pealt. Kurvem on, et selle nelja raja juures säilitati esialgne sõlme skeem. Seetõttu on siin juhtunud raskeid õnnetusi. Probleemi on üsna lihtsalt kirjeldatud selles artiklis...

Jaano Vink jättis ütlemata tõsiasja, et me temaga siiski püüdsime Maanteeametit vägagi maa peale tuua ja tegime ka Aruvalla-Kose alternatiivprojekti, millega samal trassil, sama maa-ala raames oleks hoitud kokku ca 100 miljonit krooni, 300 tuhat m3 pinnast, paranenud olnuks ka liiklusohutus, jne. Valikuid tegid  tõesti teised ja küsimus on kas nad lähtusid teekasutajate ja maksumaksjate huvidest või millestki muust?

Cuppsi meestel soovitan tegeleda teenuse sisuga. See, et midagi paistab tee peale, ei tee seda veel heaks. Kohvil ei ole viga, aga kui olen tüdrukutelt küsinud, miks ma ei saa katuse alla tooli peale istuma tulla ja miks on tualett tasuline, siis ei oska nad midagi mõistlikku vastata. Miks arvate, et head kohvi peab jooma autoroolis? Tegelikult ei ole seda Cuppsi ja Neste tanklat sugugi raske leida sellest mittevajalikust ja ca 40..50 miljonit krooni maksma läinud liiklussõlmest. Et Statoil oma katuse jaoks asukoha valikuga päikese all puusse pani, on küll nende oma mure.

Ja veel planeerimise-projekteerimise ajast. Väo sõlme projekteeriti pea kolm aastat koos keskkonnamõju hindamisega ja valmis see 2005. Siis arvati linnavalitsuses, et tuleb koostada detailplaneering (täpsemalt küll läbi viia planeerimismenetlus). Nüüd on seitse aastat planeeritud, tulemuseks on mitte just odavam lahendus, kui esialgne, kuid liikleja jaoks oluliselt kehvem ning ainus saavutus on lihtsasti leitav tankla. Voila!
Küsimus ei ole ainult planeerimise ajas. Küsimus on mõtteviisis. Kuidas te korraldate hankeid? Kuidas te juhite hankeid? Kes projekteerib? Mis on projekti eesmärgid? Jah, ameti planeerimisoskus peab paranema! Ei saa rohkem nõus olla. Siiski tuleb vältida ühest äärmusest teise liikumist. Raudtee ei asenda Eestis maanteid. Meeldib see või mitte, aga maantee asendab raudteed küll. Ka siis, kui kõik mootorid on seisma jäänud, on maanteel ikka mõnusam jalutada, kui raudteeliipreid tippida.

NB! kes ei ole kursis saates esinenud rongijuht Neeme Sihvi blogiga, soovitan soojalt! Vahepeatustest tuleb ohtrasti postitusi ja ühiskonnakriitikat!