Otse põhisisu juurde

Kehv õpilane saadab tervisi

Eelmise, 2012 aasta liiklusohtlikkuse statistika näitab paranemist võrreldes üleeelmise aastaga, kuid parima 2010 aasta tasemele me veel ei küündinud. Nagu ka aasta tagasi kirjutasin, ei ole liiklusohutuse edendamisel lõpp-peatust, see on ja peab olema pidev töö, mis vajab visiooni. Kas paranemine on toimunud ametkondade töö tulemusena või tuleneb see lihtsalt sellest, et inimesi ja seega ka liiklejaid on jälle vähemaks jäänud? Asjaolu, et õnnetustes ei osalenud joobes juhid, võiks justkui järelevalvetöö saavutuseks lugeda? Samas saame me teada, et avariid ei juhtu ainult joobes juhtide tõttu. Meie liikluskeskkond on jätkuvalt ohtlik ka kainete liiklejate jaoks. Kui tehnoloogiline areng on aidanud motoristidel avariisid vältida ja kergemate tagajärgedega leppida, siis vähemkaitstud liiklejate - jalakäijate ja ratturite - jaoks ei ole midagi muutunud.
Aasta lõpus on ilmunud Teelehe uus topeltnumber 71-72, milles Urvekas kirjutab lk 37 teemal "Liiklusohutus või ohutu liiklemine" hästi ja õigesti:
On jõutud järeldusele, et ainuüksi liiklusreeglistik ehk siis kohustus anda teed (olles sõidukijuhi rollis) ja käituda ettevaatlikult (olles jalakäija rollis) ei taga automaatselt ohutut üle tee jõudmist seal, kuhu sõidutee ületamiseks ettenähtud koha tähistusena on püstitatud ülekäiguraja märk. Inimesed ei täida reegleid  sajaprotsendiliselt. Paraku üldlevinud arvamuse kohaselt jätab vaid liiklusmärgiga ja teekattele märgistatud sõidutee ületamise koht palju ruumi juhusteks, eksimusteks ja tahtlikuks ohtlikuks käitumiseks.
.. 
Liiklusõnnetuse toimumisel saab reeglina karistada juht, kes eksis, või jalakäija, kes ei täitnud liiklusreegleid, kuid pahatihti jääb tähelepanuta ülekäigukoha olemus ja olud, mis sellist käitumist või lihtsalt eksimist on soodustanud. Juhul kui minimaalsed projekteerimis- ja ehitusnormid on täidetud ning ülekäigurada tähistav märgistus paigas, ei kanna tee omanik mingisugust vastutust. Situatsioon ülekäigurajal jääb endiseks ja mõne aja pärast, kas siis samas või sellega analoogilises kohas, kas mingisugustest oludest johtuvalt või liikleja eksimusel, leiab aset uus õnnetus.
Jalakäijate ja ratturite olukorda oleks kõige lihtsam parandada linnades. Samas ajakirjas kirjutab Ilmar Pihlak Tallinna linna piirkiiruse vähendamise otsustamatusest (lk 45). Samas on selge, et pelgalt märkide paigaldamisega olukorda ei paranda.
Olukord lahendatud: kui ikka pidevalt samas kohas märgipost maha sõidetakse, siis tuleb märgipost teise kohta paigaldada! Edaspidi jääb vähemalt märk püsti :)
Sügisel läbisin liiklusohutuse audiitori koolituse (ametlikult on MKM ametnikud sellele määranud totaka ja teemast mööda nimetuse "Liikluse ohutustehnika ja õnnetuste analüüsimise koolituskursus"). Selle koolituse vastuolulisim osa oli teede ja liikluse alase õigusloome "tundmaõppimine". Kindlasti ma ei teadnud enne ega tea ka praegu nendest seadustest ja määrustest kinnisilmi kõike ning kõike seda jama, mis on kokku keeratud ei olegi mõtet endasse võtta, kui on soov terve mõistuse juurde jääda. Samuti ei ole mõtet seda kõike siin lahata, ma lihtsalt loodan ja täna natuke juba usun ka, et MKM parandab oma vead ise.
Tervitan siinkohal MKM teedeteenistuse juhti hr. Adamsoni ja kinnitan, et ma olen kehv õpilane. Ma ei lepi sellise arusaamisega, et tee projekteerijad ja liiklusohutuse audiitorid peavad lähtuma eeldusest, et kõik liiklejad igal ajal ja igas kohas täidavad kõiki reegleid, on terved ja kained, saavad liikluskeskkonnast adekvaatselt aru, jne. Sedasi võivad tõepoolest olukordadesse suhtuda juristid ja kohtunikud, sest nende asi on määrata süüdlane. Vahet pole, kas elusalt või surnult.
Tee projekteerija ja eriti liiklusohutuse audiitori ülesanne on ennetada olukordi, kus on vaja laipu lugeda ja süüdlasi määrata.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…