Otse põhisisu juurde

Mania grandiosa a la Katar

Delfi on reastanud jaburaid teeprojekte peldikuseina kirjutiste põhjal ning küsinud peldiku külastajate vihjeid teiste jaburduste kohta. Teekasutajate tagasiside on asi, millega peaks tegelema Maanteeamet ja kohalikud omavalitsused, aga täname siis ajakirjanikke, et nad sellise aktsiooni ette võtsid. Paraku nagu tavaliselt, on meedia huvitatud ainult negatiivsest tagasisidest. Kahtlemata on vajalik teada saada, millega rahul ei olda, aga see ei aita ei Maanteeametit ega projekteerijaid leidma paremaid lahendusi, kui me küsi ega räägi sellest, mis siis tõesti hästi ja toimivalt välja on kukkunud. Või ei olegi midagi hästi välja kukkunud?
Peldikuseina tagasisidet tuleb lugeda ka reserveeritult, sest paljuski kostub "minu-bemmil-uued-kummid" tüüpi "tahan-otse-ilma-piduriteta" meeleavaldusi. Näiteks paistab välja ringliiklusristmike, ehk ringristmike (mida ekslikult ringteedeks nimetatakse) massiviha. Kui filtreerida, siis ikka midagi põhjendatut ka lauale jääb, millest teha ka tõsisemaid järeldusi.
Üsna palju on sõna võetud eritasandiliste liiklussõlmede teemal, nagu Mäo, Vaida, Kukruse, jt. Ühelt poolt heidetakse ette, et on liiga suurejoonelised ja keerulised, teisalt jälle küsitakse, miks on eritasandilise ristmiku juures veel samatasandilised ristumised ja ringristmikud? Jätan siinkohal need küsimused õhku, teen vahelduseks ekskursiooni Katari teedele, millega olen nädal aega saanud lähemalt tutvuda.

Katar on pindalalt Eestist oluliselt väiksem, rahvaarvult aga pisut suurem. Tohutud nafta ja gaasivarud võimaldavad pärismaalastel ehk kataridel elada ilma töötamata ja veeta aega jahutusega maasturi roolis. Kuna rahapuudust ei ole ega pea ka lähemas tulevikus kartma, siis ei saa ka pahaks panna siin valitsevat suurusehullustust. Kui raha on, siis võid ju sellega teha, mida iganes hing ihaldab. Ei pea andma aru Euroopa Komisjonile, IMFile ega kellegile teisele, miks sa just nii teed ja kas see just jätkusuutlik on. Seda vastuolulisem on fakt, et algaval nädalal leiab Dohas aset maailma rahvaste kliimamuutuste konverents, mille peamine toimumispaik on Katari rahvuslik messikeskus ja mille arhitektuur ning mastaapsus võtab karbi lahti küll.

Kui teedest rääkida, siis alustame sellest, et kombe kohaselt püüan ma igas uues kohas avastada võimalikult palju jalgsi liikudes, saab vabalt klõpsutada ja tähelepanekuid teha 360 kraadi ulatuses. Ja esimene tähelepanek ongi, et jalakäija peale mõeldakse siin 100 korda vähem, kui arengumaal Eestis.
Praktiliselt kõikjal ehitatakse või remonditakse midagi ja esimesena keeratakse pahupidi kõnniteed.

Päris lahe maastik, vähemalt väike pragu on jäetud läbipääsuks.

Siin ei ole tegemist ehitustöödega, selline ongi kõnnitee. Kuna liiklus oli väga tihe, siis otsustasin tagurdada ja minna ringiga.

Jalakäijal on võimalik üle tee saada, kui seljas on vastav riietus :)
Teine tähelepanek on see, et siinsetele otsustajatele meeldib kiirus, minimaalselt vasakpöördeid ehk siis eraldusriba on praktiliselt kõikidel põhitänavatel. Palju on ringristmikke, kuid Indiast pärit autojuhtidega siia tulnud liikluskultuuri tõttu peetakse neid ohtlikeks ja ebasoovitatavateks. Peamine probleem ringidel on see, et suunda ei näideta üldse, sõiduradadest kinni ei peeta ja eesõigus on kõigil. Seetõttu uusi ringristmikke teha ei taheta, kahjuks ei ole neilee keegi tutvustanud turboringe, mis lahendaks nimetatud käitumisprobleemid füüsiliselt. Niisiis on heaks tavaks siin foorreguleerimine ameerika stiilis. Väga pikad tsüklid ehk ooteajad ning suured kiirused. Pikad ooteajad on ka jalakäijatel.
Rohelist ootamas. Kõrval on juurdepääsutee, mis on füüsiliselt põhitänavast eraldatud.

Ringristmikud on valdavalt kolmerajalised (kui oleks markeering), aga  sellele alale mahub palju rohkem. Selle ringristmiku asemele projekteerime uut kolmetasandilist ristmikku.

Ringristmikud on enamasti kenasti haljastatud.
Olen siin seotud ühe suure teeprojektiga Dohas (jätan projekti nime praegu enda teada), kus on kavandamisel mitu kolmetasandilist ristmikku, lisaks kahetasandilised, jne. Tegemist on järjekordse suurusehullustusega, kus olemasoleva 2+2 tee asemele ehitatakse 4+4 tee. See tee omakorda ristub mitme teega, millele samuti kavandatakse üle nelja sõiduraja. Hetkel projekteeringi 460 meetri pikkust ristmikusilda ristuvale teele, millel on samuti 4+4 sõidurada. Seega kokku 460x38=17480m2. Selle silla alla jääb samatasandiline foorristmik pöördeliikluse jaoks, mille alla omakorda 4+4 rajaline tunnel. Konkreetseid liiklusprognoose ei ole ma näinud, kuid tänase liikluspildi, elanike arvu ja võimaliku maakasutuse järgi hinnates ei saa siin liiklust olema oluliselt rohkem, kui Tallinnas Endla ristmikul.

Doha-Dukhani maantee. Reede hommikul muhameedlased magavad või palvetavad. Kuni kella kaheni ei toimu mitte midagi. Siiski on siin kaks täiendavat sõidurada kummaski suunas Emiiri žest oma alamatele. Kõik teed muuseas on siin valgustatud! Usun, et teekasutajad on siin väga rahul!

Selle kõrval on kõik Eesti liiklussõlmed aladimensioneeritud!
Kõik teed ei ole uued ja uhked, siin ümberehituse ootuses olev vana maantee.
Eestit ja Katari võiks ehk võrrelda jalgpallis, teede kohapeal oleme täiesti erinevad maailmad. Siin ma saan aru, miks inimesed on autos kinni. Kui Eestis on vihma ja külmaga lihtne võidelda, tuleb valida õiged riided, siis kuumaga võitlemisel aitab ainult konditsioneer. Jahutusega riideid veel leiutatud ei ole.
Jalgpallist rääkides. Aastal 2022 toimub jalgpalli MM just siin ja sellega seoses on alustatud ettevalmistusi infrastruktuuri rajamiseks. Seega ei ole me veel midagi erilist näinud :)


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun